Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid Õpetus endiselt vaimulik Võeti õppima ka vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse Põhikoolid Käsitööliste ja kaupmeeste poegadele algharidus Ametikoolid ehk abakutsekoolid Põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele, raamatupidamisele Ülikoolid Arenesid linnakoolidest XI-XIII sajandil Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused Üliõpilased õpipoiste ja sellide seisuses Õppejõud meistrite seisuses Õppetöö ja omavaheline suhtlemine ladina keeles Õppetöö ülikoolis Stuudium sai alguse seitse vaba kunsti õppimisega: grammatika retoorika dialektika aritmeetika geomeetria astronoomia muusika Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjalid Kõiv, M. , Laur, M. 2007. Inimene, ühiskond, kultuur, II osa Tallinn: Avita
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks aktsiooniks, mis haaras kaasa kõik tuntumad eesti rahvuslikult meelestatud tegelased. Kooli asutamiseks hakati koguma annetusi, mille jaoks 1870.
teaduskonnas; seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Linnakäsitöölastele ning kaupmeestele oli väga tähtis kirjakeele oskus. Selle tõttu rajati linna põhikoolid, kus käsitöölased ja kaupmehed alghariduse said ning siis arenesid välja ka ametikoolid ehk abakusekoolid (õppetöö põhiprogramm rajati ladina keelele, kuid õppetöö ise käis tihti õpilase emakeeles). Linnakoolidest arenes välja ülikoolid. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul. See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude. Koos ülikoolidega tekkis ka uus ühiskonnakategooria, sellesse kuulusid õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad
*Magistraat oli linnapea, raad linnavalitsus, tsunft käsitööliste ühing (õpipoiss-sell-meister), gild kaupmeese ühendus (koostöö arendamiseks) ja Hansa Liit kaupmeeste kaubalinnade liit, läbi selle kaubeldi. *Peamiseks teadmiste allikaks olid keskajal piibel ja antiikautorite teosed. *Keskaegset filosoofiat kutsuti skolastikaks, ning selle esindaja oli Aquino Thomas. Skolastika kõrgaeg oli 11-12.saj. Skolastika uskus, et kõik põhineb piiblil. *Ülikoolid võrsusid kiriku- ja linnakoolidest. Esimene ja mõjukam ülikool oli Bologna Ülikool (1088). Ülikoolide teaduskonnad olid õigus-, arsti-, usuteadus- ja filosoofia. *7 vaba kunsti olid ained, mis koolis õpiti vms. Need olid grammatika, dialektrika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. 4. ILMALIK JA VAIMULIK VÕIM *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (8-19.saj eksisteeris). *Saksa-Rooma kesririik sai Ida-Frangi aladelt alguse, eksisteeris 962-1806 ja selle esimene keiser oli Otto
õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · 26.1 · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse, haridus emakeeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles · Linnakoolidest, kus anti vaimuliku hariduse asemel (või kõrval) ka õigus ja arstiharidust, kujunesid ülikoolid · 26.2 Ülikool oli õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendus: · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori · Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused · 26.3
kasutamise keelanud) ja kirjutas neid kuuvalgusel ümber. See visa ja raske töö kestis kuus kuud kuid kõik läks tühja ... Johann Christoph tabas kord Sebastiani sellelt tegevuselt ning võttis talt ümberkirjutatud noodid ära. Lütseumis õppis Sebastian hästi. Loomupärasele andekusele lisandusid imetlusväärne tööarmastus ja töötamisvõime. Ohrdrufi lütseum oli üks nendest üleminekuaja üldhariduslikest linnakoolidest, kus kodaniku ajastu uued puhangud elasid veel rahulikult koos feodaalse haridussüsteemi üldise vaimuga. Ka muusikale oli eraldatud auväärne koht 5 tundi nädalas. Kuid ei tohi unustada, et see oli erandlikult vaimulik muusika; see oli eelkõige noortes religioossete tunnete ja moraalse alandlkusse kasvatamine. Sama tendents, võib-olla veelgi eredamal kujul, oli iseloomulik ka Püha Mikaeli kiriku koolile Lüneburgis, kuhu Bach koos klassivenna Erdemanniga 1700. aastal üle viidi
kaupmeeste seas ning rajati põhikoole, kus kaupmeeste ja käsitööliste pojad alghariduse said. Rajati ka ametikoole, mis olid mõeldud kaupmeestele, seal pöörati tähelepanu arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppeprogrammis oli põhi-ja abakusekoolides ladina keel, kuid õpetati tihti emakeeles. 20. Keskaegsed ülikoolid mis olid vanimad ülikoolid. Ülikoolide iseloomustus mida õpetati, kuidas õppetöö toimus Ülikoolid arenesid välja linnakoolidest. Tähtsamad: Salerno arstide kool, Bologna õigusteaduse kool, Pariisi teoloogia kool, Oxfordi matemaatika ja loodusteaduste kool, Cambridge'i kool, kõige tuntumaks sai Salamanco arstiteaduse kool. Õppejõud magister, professor, doktor Üliõpilased scolarius'ed, studiosus'ed. Paavst andis üliõpilastele ja õppejõule vaimulike koolidega võrdsed õigused. Õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles. Rektor- ülikooli poolt valitud praktiliste asjade korraldaja (ld
ühiskonnas sisuliselt ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides õpetati välja tulevasi vaimulikke ning peatähelepanu pöörati Piibli ja kirikuisade teoste tundmaõppimisele. Koos linnade taastekkega ja hakkas kujunema ka rohkem ilmalikuma sisuga õppeasutusi- toomkoole ja käsitöölistele ning tulevastele kaupmeestele mõeldud põhi- ja ametikoole. Linnakoolidest arenesid mitmetes Euroopa linnades välja ülikoolid. Kõige kiiremini kujunesid ladinakeelse õppekeelega ülikoolid välja rikkas Itaalias (n Bologna 1119). Pariisi ülikoolist sai alguse traditsioon,et korralkius ülikoolis oli 4 teaduskonda: kunstide-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Ülikoolides viljeletud teadust nimetati skolastikaks (lad k scolastica – Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer
c. Linnakoolid: · Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. · Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. · Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. 2. Ülikoolid a. Vanimad ülikoolid: · Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. · Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. · Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). · Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. · Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) · Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). · Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. b. Ülikooli ülesehitus:
·Eesti Kirjameeste Selts- oli Tartus aastail 18711893 tegutsenud kirjandusselts. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi. Esimene president oli Jakob Hurt. ·Eesti Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Kool oli mõeldud kõikidest seisusest poeglastele alghariduse andmiseks ning oli kuueaastase õppeajaga. Õppimine koolis oli tasuline. Kooli võidi vastu võtta lapsi alates seitsmendast eluaastast. ·Carl Robert Jakobson- 1841-1882, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Jakobsoni
Linnakoolid olid ametikoolid. Järk-järgult tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Asutati põhikoole, kus saadi algharidus ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Nendes koolides toimus õppimine tavaliselt õpilaste emakeeles. Ülikoolid arenesid välja linnakoolidest. Ülikoolides oli 4 teaduskonda. Esimene oli haridust ühtlustav tase 7 kunsti teaduskond. Veel sai õppida õigus-, arsti- ja usuteaduskonnas. Ülikooli tekke protsess oli pikaajaline, seega on ülikoolide asutamisdaatumid vaieldavad. Esimesed ülikoolid tekkisid Itaalias (Salerno), Prantsusmaal (Bologna, Pariisi) ja Inglismaal (Cambridge'i, Oxfordi). Kogu ülikooli juhtis rektor. Teaduskonna juht oli dekaan. Kõige tähtsam oli usuteaduskond.
füüsikas. Näiteks massi asemel kasutame tavakeeles kaalu mõistet. Nii ei vasta küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad. Aastal 2000 tegime Koolifüüsika keskuses ulatusliku uurimise, kus uuriti seda, kuivõrd mingi mõiste seostub õpilastel füüsikaga. Hõlmatud oli ca 600 õpilast nii maa kui linnakoolidest 8. – 12. klassini. Tulemused näitavad, et sõnu valgus, võimsus, laeng, energia, mass, vari ja jõud on valdavalt seostatud füüsikaga. Sõnu väli, faas, tuum ja keha seostatakse füüsikaga keskmiselt ja sõnu töö, mudel, rõhk, murdumine ja gaas on füüsikaga seostatud vähem. Saadud vastused näitavad ka mitmeid füüsikaterminite väärtõlgendusi, mida tuleb õpetajail ja õppevahendite koostajail arvestada. Näiteks: aetakse segi valgus ja
Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul.
(kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul.
(kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid – õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid – käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid – põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI – XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil – Viini ülikool (1363). Skandinaavias – Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul.
annaabi.ee 
