LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades · Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse · Taaslinnastumine linnakeskused muutuvad taas aktiivsemaks · Tasakaallinnastumine - · LINNASTU ehk aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · MEGALINN on ulatuslik linnastunud piirkond, kus mitmed linnastud on omavahel kokku kasvanud LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (ARENGUMAAD) · Palju töötuid · Vaesus, alatoitlus, haiguste levik · Eluasemeprobleemid · Puudub puhas joogivesi, kanalisatsioon ja infrastruktuur
paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene idaaliks mitmekülgselt arenenud võimetega inimene Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid maid moe alal taskurätt uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur ilmalike ehitiste osatähtsus losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid kujundatud linnakeskused ja väljakud domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti üldinimlikud tunded ja elurõõm signeerimine kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris silindervõlv ümarkaar dekoratiivsete vormide rikkus poolsambad ja pilastrid horisontaalsed simsid, petikaknad ja nisid väänlevad taimed horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaal kuulsamaid renessansiajastu arhitekte
Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega Eeslinnastumine e. sub-urbanisatsioon - on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. (vanemad ja keksealised) Vastulinnastumine e. kontra-urbanisatsioon - Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine e. re-urbanisatsioon - Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama Ülelinnastumine- on arengumaade linnade ülikiire kasv. Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Hiidlinnad ehk megaloopolid- linnastute suurenemine ja kokku kasvamine 7
läia. Vananedes ja karjäärist loobudes ostetakse sageli maa meeldivas maapiirkonnas, kus siis pensionipõlve peetakse. Siintoodud linna arengu staadiumitest võib infolinna mustreid leida vaid arenenud läneriikidest. Eesti suuremates linnades toimuvad praegu protsessid, mis on iseloomulikud nii tööstuses kui ka infolinnale. Pärast nõukogude perioodi, mil maal ei olnud hinda ja maakasutust reguleerisid tsentraaksed plaanid, on selgelt kujunemas kalli maa ja büroopindadega linnakeskused, kus aktiivselt ehitatakse. Eesti linnaelanikkond eristub sissetulekute, vanuse ja rahvustunnuste alusel. Inimesed rändavad maalt linna (tööstuslinna 1.staadium), samas on jälgitav eeslinnastumise (tööstuslinna 2 staadium) ja agulimajade remontimine (infostaadium). Üldiseks probleemiks on kujunemas tänavate ülekoormatus eratranspordiga ja liiklusest lähtuv saastekoormuse kasv.
Küla-omaette kogukond.Põllud-eemal külast,mitme pere kasutuses,kolmeväljasüstm.Koormised-taulup.maksis renti&tegi teotööd.Mõis-suurmajand,kus tööjõuks sunnismaised talupoj.XII.saj.-linnade teke,kaubanduse areng,Maaisand huvitus raharendist(talup.said ise oma tooteid müüa,end vabaks osta)sest siis ei pidanud ta ise toodanguid turustama ja rikastus selle arvelt. 2.XIIIsaj lõpuks linnadest käsitöö-,kaubanduskeskused. Linnakeskused-Rooma,Marseilles,Veneetsia,Toscana,Lombardia(<-Euroopa viljakamaid,rahvarohkemaid tasandikke,XIVsaj linnriik)Pariis,Flandria(- rahvarohke,põllumajanduslik ala)Linna asukoht(soodne kauplemiskoht)-jõesuudme,silla,sadama juures.Linn-omavalitsuslik kogukond,eesotsas linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed e.patriitsid.Gildid,tsunftid-ühing,mis kontrollisid tootmist,määrasid hindu,pidasid pidusööminguid.Skraa-põhikiri.Linnaõigus-senjöör määras
ühine omand; tasuta kättesaadavad ja kasutatavad; enamasti haprad ressursid, mida vaja eriliselt hoida ja kaitsta, et nad säiliksid; kergesti üle-, ära ja väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis?
kontraurbanisatsioon · Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel. · Selle perioodi algus ja kestvus on Euroopa riikides olnud erinev. · Mõnedes riikides algas see 1970. aastatel, mõnedes alles 1980. a lõpus. http://www.seos-project.eu/modules/landuse/landuse-c02-s04-p01.html Taaslinnastumine e reurbanisatsioon · Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. · Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone ja töölislinnaosasid. · Euroopas 1980. aastate lõpus, Soomes näiteks 1990. lõpupoolel. · Taaslinnastumise protsess on siiski olnud üsna erinev. Kunagisest Sydney kaubasadama
tasuta kättesaadavad ja kasutatavad; enamasti haprad ressursid, mida vaja eriliselt hoida ja kaitsta, et nad säiliksid; kergesti üle-, ära ja väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). 12. Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis?
kasv või kahanemine suurem. Lineaarse linnastumise mudeli peamisteks faasideks on: 1) linnastumine; 2) eeslinnastumine; 3) vastulinnastumine ja 4) taaslinnastumine. Taaslinnastumine on linnadesse tagasi-migratsiooni arengusuund peale eeslinnastumise perioodi. Taaslinnastumise näiteid võib Euroopast tuua alates 1980. aastatest kui linnakeskused muutusid taaskord atraktiivseks. Buzar jt. (2007) väidavad, et taaslinnastumise esilekerkimisel on oluline roll ka viimase kolme aastakümne jooksul arenenud riike haaranud „teisel demograafilisel üleminekul“ , mis kujutab endast uusi perekonna suhteid , vähemaid ja hilisemaid abielusid , sündide kahanemist, rahvastiku vananemist , väiksemaid majapidamisi jne. Sellel on võimas transformeeriv mõju siselinnale-
sissetulekud ei suudaks turismisektorit üleval hoida välisturu nõudluse vähenemise korral), · madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate kliendigruppide suur osakaal, lühike siinviibimisaeg, teenuste vähesus või info puudumine). Eesti turismi arengukava 20072013 Eesti turismisektori tugevused . Eesti peamiste turismiressursside ehk turistimagnetite hulka kuuluvad: · ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), · kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), · looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Eesti turismipiirkonnad · pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), · Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus,
a. ilmunud raamatu “Üksinda boulingut mängimas” ("Bowling Alone") abil. 12. Mis on turismitoode? Turismitoode- turismipakettide või teenuste kogum koos teenusepakkumise viisiga. Toodet iseloomustab mingi ühtne ja ühine tunnusjoon või –märk. Tervikliku külastuselamusena põhineb turismitoode teenuste kogumi füüsilistel teguritel ja /või kogemuslikel elementidel. 13. Mis on Eesti turismi tugevused? 1 Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), 2 Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), 3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu),
põhjenda inimeste liikumissuundi selles etapis. VÄÄRTUSHINNAGUD + põhjused(kõige vanem)LINNASTUMINE- kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades; Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi-ümbrusesse. NT: Mustamäe, Lasnamäe (1980-ndad) VALGLINNASTUMINE- Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel; NT: Peetri küla, Tiskre) TAASLINNASTUMINE- Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone ja töölislinnaosasid; NT: Kalamaja, Pelgulinn *AGLOMERATSIOON- liinade liitumine; NT: Nõmme 7. Mis on megalinnad? Kuidas need on tekkinud? Too mõni näide koos asukohaga Megalinn e megapolis- on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku kasvanud mitmed linnastud, nt: Sinine banaan- London,Asterdam, Brüssel, Stuttgart, Zürich, Milano jne; SanSan: San Fran
See on koht või piirkond, kus peaks realiseeruma peamine turismireisiga seotud ootus. Tunnused: seal on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur. Eduka turunduse objektiks on aga täiuslikud külastuselamused. 10. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused? https://www.slideshare.net/Ruukel/eesti-loodusturismi-ressursid 11. Mis on Eesti (loodus)turismi tugevused? 1 Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), 2 Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), 3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus,
turistile). Eesti on üks parimaid paiku rändlindude vaatlemiseks, loodus on huvilisele kergesti ligipääsetav, loodust nautida privaatselt. Eestis on 4 eriilmelist aastaaega. Eestis on 2222+ saart ja laidu. Eestis on ideaalilähedased võimalused aktiivseks looduspuhkuseks. 10. Mis on Eesti (loodus)turismi tugevused? Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? Tugevused: ● Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned) ● Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid) ● Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad) ● Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür) ● Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale)
Vastulinnastumine eeslinna rahvaarv langeb, kasv toimub kaugel linnast. Taaslinnastumine keskuses toimub kvalitatiivne tõus ja majanduse kasv. Gentrifikatsioon on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub, kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes välja sealseid alamklassi elanikke. kalamaja Euroopa linnad: traditsioonidega ja sotsiaalsed Madalad vanalinnad, müürid, ajalooväärtuste kaitse. Elusad linnakeskused“: toitlustus ja turismiruumid. Stabiilne elanikkond. Suurem tihedus. Sotsiaalmajad ja väike kuritegevus. Hoolikas linnaplaneerimine. Planeeritud ees- ja uuslinnad. Linnade/tööstusalade restruktureerimine. Ida-Euroopa linnade kiired Muutused :Traditsioonilised Euroopa vanalinnad. Paljud „pääsesid“ moderniseerimisest. Domineerivad on 1960-1990 rajatud blokkmajade kvartalid. Nõrk planeerimine enne ja neoliberaalsed poliitikad 1990ndatel, väärtuslike miljööde hävitamine
Samastatakse taevaga. Surematus on jumalate privileeg Idee karistusest Metempsühhoos Müsteeriumid pakkusid õnnelikku surmajärgselt elu pühitsetuile. HINDUISM JA BUDISM Budism Indias tänaseks pmst kadunud, hinduism ikka. Mõlemad said alguse Indiast Hinduism on vanem Enne hinduismi oli Induse tsivilisatsioon, eksisteeris 2500-1500 eKr. Sellest pole eriti palju teada. Leitud religioosseid kujukesi, objekte, mis annavad tunnistust sellest, et oli kaubavahetus Mesopotaamiaga. Olemas olid linnakeskused. 2 peamist olid Harappa ja Mohenjo Daro. Aarialased saabusid Indiasse 2000-1500 eKr ajavahemikus, seda ajastut mis sai nende saabumisega alguse nimetatakse Vedade ajastuks (1500-500 eKr). See periood on nime saanud hinduistlike pühakirjade järgi. Neid tunnustab ka suurem osa kaasaegsetest hinduistlikest koolkondadest. Vedasid oli/on 4. Olulisim neist Rigveda. Pragmaatilise sisuga laulusalmid, polnud sügavat religioosset tähendust. Inimesed pöördusid
(9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte. 99. Eesti Riiklik Turismiarengukava 20072013 (https :// www . riigiteataja . ee / akt /12755212 ) Eesti turismisektori tugevused Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside ehk turistimagnetite hulka: a. ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), b. kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), c. looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), d. pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), e. Põhja ja IdaEesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), f
annaabi.ee 
