arhivaalide kogumine; linnaarhiivile üleantud arhivaalide säilitamine vastavalt arhiiviseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele; arhivaalide konserveerimine, kasutus- ja tagatiskoopiate tegemine; arhivaalidele juurdepääsu tagamine linnaarhiivi uurimissaalis ja veebikeskkonnas; päringutele vastamine, sh arhiiviteatiste väljastamine isiku õiguste või tehingute tõendamiseks, arhivaalide koopiate väljastamine; linnaarhiivis säilitatavate dokumentide arvestus- ja teatmesüsteemi pidamine ja arendamine; Tallinna ajaloo teadusliku uurimise korraldamine, sh eelkõige linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide ja neil põhinevate teaduslike uurimuste avaldamine; ajaloo- ja arhiivindusalaste seminaride ja nõupidamiste korraldamine; koostöö tegemine Rahvusarhiiviga ning teiste Eesti ja välisriikide arhiivide, muuseumide, raamatukogude ja teadusasutustega;
käsikirju ja e-raamatuid. EEVA on ühtaegu virtuaalne kirjanduslugu, mille lehekülgedel aitab kasutajat orienteeruda märksõnastik, mis täieneb tekstikogu arenedes. Märksõnastik süstematiseerib tekste valdkonna, põhiliigi, zanri, voolu ja ajaperioodi järgi. 3. Eesti Kunstimuuseumi Digitaalarhiiv on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega 4. TTÜ raamatukogu digikogu - Tallinna Tehnikaülikooli digikogu, sisaldab väitekirju, e- õppematerjale ning muid väljaandeid .Pakub veebipõhist ligipääsu eelkõige TTÜ doktoritöödele ning õpikute ja õppematerjalide e-versioonidele. Digikogus avaldamine parandab õppematerjalide kättesaadavust. Digikogus olevad materjalid on leitavad interneti otsimootoreid kasutades ning lingid täistekstidele lisatakse e-kataloogi
Raamatukogu inkunaablite andmebaasis? http://istc.bl.uk/search/index.html otsisin siit Tallinna järgi otsides andis 70 vastet. Panin aga tähele, et mõnede taha oli kirjutatud ,,Tallinn arch" ja mõnede ,,Tallinn acad" Eeldasin, et arch tähistabki linnaarhiivi, acad aga akadeemilist raamatukogu. Seega vaatasin veel siit http://istc.bl.uk/search/browse.html? operation=scan&numreq=25&fieldidx1=norzig.posessingInstitution&fieldrel1=exact&fieldco nt1=Tallinn ning pakun, et Linnaarhiivis olevaid inkunaablid on seal andmebaasis kajastatud 21, mitte 70 tallinn arch 18 tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468. aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikatsiooninumbrid.) http://www.bsb-muenchen.de/Inkunabeln.181.0.html Sain vastuseks 2. O-81,3: T-296,2: 3
Tallinna Linnamuuseumi külastus 1. 1) Ehisnaela pea 16. sajandist. Selle valisin, sest keskajal hakkas arenema käsitöö.Minumeelest on see naelapea erakordne sellepoolest, et isegi tänapäeval on sellist raske teha ja välja mõelda ning see on võrdlemisi hästi säilinud. 2) Tallinna linnaarhiivis säilinud Taani kuninga Erik Klippingi ja tema ema Margareta poolt Tallinnale 1282. aastal annetatud Lüübeki õiguse koodeksi esilehekülje koopia. Valisin selle koopia, sest keskajal anti välja ja võeti tallinnas kasutusele Lüübeki Linnaõigus. Tänu sellele arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis
M. Klingeri portree, esimese rektori G. Fr. Parroti portree, kaks teost ülikooli peahoonest, duell, õppetöö ülikoolis ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Otsing: Tartu Ülikool Täpsusta millist infot otsid: Galeriid Saaga - http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?web=saaga 11. Millise andmebaasiga on tegemist, millist infot on võimalik leida? Tegemist on veebikeskkonnaga, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega. 12. Tutvuge iseseisvalt andmebaasiga põhjalikumalt. Kas ja mida huvitavat leidsite enda jaoks antud andmebaasist? Proovisin mitme erineva viisiga endale huvipakkuvaid asju lähemalt uurida. Kõigil kordadel nõudis sisselogimist. Saaga: Kollektsioonid: Üleskutsete ja lendlehtede kollektsioon: Illustreeritud üleskutse noortele viisakuse asjus Saaga: Kooliajaloo allikad: Õpetatud Eesti Selts: Kirjavahetus. Toimikud:
digiteerimisprojekte Euroopa Liidu struktuurifondide projektide kaudu: Kaartide ja plaanide digiteerimine digiteeriti ja muudeti uuendatud kaardiinfosüsteemis kättesaadavaks 9400 ajalooarhiivis ja 10 600 riigiarhiivis säilitatavat kaarti ja plaani. Pärgamentide digiteerimine digiteeriti ajalooarhiivi 1581 pärgamentürikut, lisaks hõlmas projekt Tallinna Linnaarhiivis ja Eesti Ajaloomuuseumis säilitatavaid pärgamente. Fotonegatiivide ja diapositiivide digiteerimine kokku 401 700 negatiivi, valdav enamus pärineb filmiarhiivi kogudest, digiteeriti ka 12000 riigiarhiivi fotonegatiivi ja diapositiivi ning 1500 ajalooarhiivi klaasnegatiivi. Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine 50 000 meetrit ehk 30 tundi filme filmiarhiivi kogudest. Videode digiteerimine 700 tundi videoid filmiarhiivi kogudest
klaasvitriinides. Vanim osaliselt eestikeelne säilinud raamat ja eestikeelset teksti sisaldav trükis on tuntud kui Wanradt-Koelli Katekismus ja see on trükitud 1535. aastal. Tallinna eestlaste truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril Hermann von Brüggeneyle. 1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahinug aastapäevale. Arhiividokumente nimetatakse arhivaalideks. Tallinna Linnaarhiivi ajalugu Tallinna Linnaarhiiv on alguse saanud Tallinna rae arhiivist. Raearhiiv- dokumentide kogum, millel pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13. sajandi esimesel poolel.
o Saksa ordu likvideerus vaimuliku rüütliorduna, alates 1525. aastast oli Liivi ordu iseseisev o Reformatsioon jäi poliitiliselt lõpetamata, orduriik püsis kuni Liivi sõjani o Algab eestikeelse kirjasõna ajalugu 1525.a ilmus eesti- liivi- lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat (ei ole säilinud) o 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradti-Koeli katekismus (11lk linnaarhiivis Tallinnas) o Hakati tegelema piibli tõlkimisega, Hans Susi alustas, jäi pooleli, suri katku 1549 o Peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e. trivaalkoolid KODUS TEHA konspekt õ lk 86-90 · Katolikukoolid · Linnakoolid luterlik haridus ja eestikeelne kirjasõna · Kunst keskaja II poolel Liivimaal · Russowi kroonika Haridus ja kultuur · Katolikukoolid o Toomkoolid Tartus, Haapsalus, Tallinnas
kirjutada, et tegemist on noodiga. Näide 15. Allikad pärinevad arhiividest, muuseumidest (NB! Enne peavad lühendid olema seletatud!) Arhiivimaterjalidele viitamine toimub põhimõttel, et viide peaks võimaldama lugejal vastavat materjali üles leida. Kasutatud arhiivimaterjalide loetelu esitatakse enne kirjanduse loetelu, see võib olla ühtse pealkirja all Allikad ja kirjandus (kui allikaid ei ole palju). Tallinna Linnaarhiivis hoitakse üht vanemat säilinud saksa vastlamängu teksti "Õnneratas" (De lucke rat), millel on daatum 13. mai 1430 (TLA f 230, n 1, s B.O. 10). Võib ka lühemalt: (TLA 230, 1, BO 10) Juhul kui lühendid on töö alguses välja toomata ja allikaid ei ole palju: Allikate nimestikus: TLA =Tallinna Linnaarhiiv. Fond 230, nimistu 1, säilik B.O.10. Küll aga tekkis Estonia näitetrupi1 kutseliseks saades 1906. aastal Tallinnas esimest korda
tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv, fono- ja filmiarhiiv. 6) kehtis arhiivifondi jagamatuse printsiip .Säilitamise-arvestamise üksuseks on arhiivifond. See on dokumentide kogum, mis on tekkinud ühe asutuse, organisatsiooni või üksikisiku tegevuse tulemusena. Eesti arhiivinduse eellugu. Varasemad arhiivid Eesti alal olid ordu ja linnade arhiivid. Varasemad ürikud Eesti arhiivides on pärit 13. sajandi esimesest poolest: Tallinna Linnaarhiivis aastast 1237, Eesti Ajalooarhiivis aastast 1240. Soodsalt mõjus arhiivide arengule Rootsi riigivõimuperiood. 1644. a Rootsi riigikantsler Axel Oxenstierna instruktsioon nägi ette arhiivide kohustusliku asutamise kõigis Rootsi riigi provintsides, s.h Eesti ja Liivimaal. Selle tulemusel tekkisid kubermanguarhiivid kui riigiasutuste ametkondlikud arhiivid (need ei ole veel arhiivid Riigi- või Maa-arhiivi tähenduses).
oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt
Paul Johanson - tema isa 19. sajandi lõpust Taani põllumajanduse teadlane. Eesti Liivimaa mõõtmistööd, maaparandustööd, kultuurtehnika insener. Omandas hariduse Taanis, Kopenhaagenis õppis põllumajandust. Seejärel ajaloo õppimine, asutusajalugu. Austusajaloo (uus suund) Saksamaa professori Kötekö õpilane. Tegi uurimistöö Eesti ajaloost keskajal ,,Siedlung und Agrarwesen der Esten im MIttelalter". Asustuspilt ja selle muutumine, põllumajandustehnika areng. Sai tööd Tallinna linnaarhiivis (Otto Greifenhagen selle eesotsas), jäi baltisaksa ajaloolastele tööpakkujaks. Linna arhiivi direktoriks sai hiljem. Tema käe all uuele tasemele ka arhiivi väljaanded. Palju olulist ka Paul Johanseni avastatut ja käibele toodut. Monograafia vaatles Taani hindamisraamatu lehti Eesti kohta, klassikaline uurimus. Kuidas oli Põhja-Eesti taanlaste käes olles asustatud ja kellele kuulusid maad, mis rahvusest omanikud. Vasallide seas, poole küsisid läänistatud ka eesti
Saare, Tartu, Valga ja Viljandi maa-arhiivid. Mõne maa-arhiivi tegevuspiirkonda kuulub mitu maakonda. Rahvusarhiivi koosseisu kuulub ka Tallinnas asuv Filmiarhiiv, mis kogub ja säilitab filme, fotosid, helisalvestisi ja videoülesvõtteid. Eestis on üks kohaliku omavalitsuse arhiiv, Tallinna Linnaarhiiv, mis ei kuulu Rahvusarhiivi koosseisu. Arhiivid erinevad üksteisest oma kogude koosseisult. Ajalooarhiivis ning Tallinna Linnaarhiivis on hoiul Eesti vanimad dokumendid. Lisaks leidub neis uuemat arhiiviainest tänapäevani välja. Ajalooarhiiv on Eesti varasema ajaloo varasalv Riigiarhiivis on hoiul põhiosa Eesti Vabariigi dokumentidest 19181940 ja nõukogude ning saksa okupatsiooni aegseid materjale. Maa-arhiivides säilitatakse põhiliselt II maailmasõja järgseid dokumente. Dokumendi elukäik (Pilet 5 Dokumendi elukaar juurde)
1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). 1940. aastani on kasutatavad linnade ja valdade liikmete nimekirjad, valijate ja maksumaksjate nimekirjad jm, mis leiduvad vastavate omavalituste fondides Ajalooarhiivis (kuni 1917) ja Riigiarhiivis (19171944) (Harjumaa materjalid ka Tallinna Linnaarhiivis). Pärast 1940. aastat on põhilised arhiiviallikad maakondade perekonnaseisuasutuste arhiivid, kuid ühe isiku infot peab otsima läbi kõikide aastate sündide, abielude ja surmade hulgas antud maakonnas. Isiku lahkumise kohta maakonnast info puudub. 20. sajandi kohta on suuri publitseeritud isikuandmete kogusid, millest paljud on ka Internetis 12. Genealoogia on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja nende üksikliikmete põlvnemist ja sugupuid
1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). 1940. aastani on kasutatavad linnade ja valdade liikmete nimekirjad, valijate ja maksumaksjate nimekirjad jm, mis leiduvad vastavate omavalituste fondides Ajalooarhiivis (kuni 1917) ja Riigiarhiivis (19171944) (Harjumaa materjalid ka Tallinna Linnaarhiivis). Pärast 1940. aastat on põhilised arhiiviallikad maakondade perekonnaseisuasutuste arhiivid, kuid ühe isiku infot peab otsima läbi kõikide aastate sündide, abielude ja surmade hulgas antud maakonnas. Isiku lahkumise kohta maakonnast info puudub. 20. sajandi kohta on suuri publitseeritud isikuandmete kogusid, millest paljud on ka Internetis 12. Genealoogia on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja nende üksikliikmete põlvnemist ja sugupuid
ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt
Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt
Ei ole teada, millised õigusnormid olid Tallinnas kasutusel linna kujunemise esimestel aastakümnetel, 1220.- 30. aastatel. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on nimelt 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel. Kuninga ürik ei ole originaalis säilinud. Selle tekst on meieni jõudnud 1347. aastal tehtud ärakirja vahendusel. Ärakiri on tallel Tallinna Linnaarhiivis. Tallinn kui kujunev kaubalinn oli siia asunud saksa päritolu hansakaupmeeste kaudu ilmselt algusest peale seotud linnadega, kus Lübecki õigus juba kehtis. Lübecki õiguse kehtestamisel Tallinnas võisid kaupmeeskonna huvid oma osa etendada. Teisalt võis Taani kuningas kui Põhja- Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Riias arenes 13. sajandi jooksul välja oma, Riia linnaõigus, mis hiljem
kirjutati kirju kui tekkisid vaidlused ja neid kirjalike allikaid leidub palju, mis tähendab, et toimus väga palju vaidlusi hindade puhul. Vene roppused on kõige varasemalt fikseeritud hansa kirjades. Hansa jaoks Venemaa kaubandus oli tulus, tegu oli Venemaa ekspluateerimisega. Veckinchusen - Lüübeki kodanik, kes läks pankroti, tema äriraamatud on säilinud, sest peale tema surma ta võlad läksid sugulastele, mis tõttu on see säilinud Tallinna linnaarhiivis. Mihhail Lesnikov hakkas tegelema selle allikaga - Kust selgus välja, et Venemaa kaubandus oli tavaline, ülikasumitest juttu teha ei saa, võimalik oli ka pankroti minna. 26. Liivimaa sise- ja väliskaubandus: Kaubanduse toimimine, eri sotsiaalsete kihtide osalemine selles- Rahvusvahelise ekspordiga tegelesid suurkaupmehed, kelle kätte sattusid kohalikud saadused: 1) Talupoeg võis oma ülejäägid linnaturul maha müüa, 2) Linnakaupmeestel maal olid
Nõukogude okupatsiooniaasta kehastusena ja kes parema meelega Eestist välja saadetaks. 37 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST JUUDID EESTIS Katkendid valinud Mare Oja [...] Tallinna linnaarhiivis olevates dokumentides mainitakse 1373. aastal esimest korda ühte juuti, kes oli arvatavasti arst. Teist korda leiame ühe juudi nime 1413. aastal. Need olid üksikjuhud. Ordurüütlid ei lubanud juutidel Baltimaadesse elama asuda. Lõuna-Eesti sattus XVI sajandi lõpul Poola riigi alluvusse. Sel ajal oli Poola-Leedu Kuningriik ainuke maa Euroopas, kus juute soositi. Eestlaste asualal oli neid siiski suhteliselt vähe. Veel vähemaks jäi juute siis, kui maa sattus Rootsi võimu alla
annaabi.ee 
