Võib-olla see muudab neid täiskasvanuna loomingulisemaks ja paremini eluga hakkama saavaks. Suureks erinevuseks linna- ja maanoorte vahel peaksin iseloomu. Kõigil inimestel on iseloom erinev ning arvangi, et ka seda kujundab keskkond. Linnanoored on üleskasvanud hoopis teistsuguses keskkonnas. Nad on pidanud hakkama palju varem enda eest vastutama. Sellepärast on nad ka iseseisvamad ja täiskasvanulikumad kui maanoored . Näiteks kui linnalaps kooli läheb, peab ta juba varakult liikluses ise hakkama saama. Maalapsel aga on juba väikesest peale kodukoht tuttav. Tal pole midagi uut, millega toime tulla. Maanoored on ka palju tagasihoidlikumad. Linnanoored on harjunud olema suures seltskonnas ja uute inimestega tihti kokkupuutuma. Maal ollakse aga kogu aeg samas keskkonnas ning uute inimestega tutvudes ollakse pigem vaoshoitud. Näiteks kui linnanoor kolib uude linna või...
Üheks esimeseks seltsiks võib pidada 1796ndal aastal Tartus asunud Keiserliku Liivimaa üldkasulikku ja ökonoomilist sotsialiteeti, mis tegeles maaharimise, loomakasvatuse ja teiste põllumajandusalaste küsimustega. 19nda sajandi keskpaigani kuulusid seltsidesse siiski valdavalt ainult mõisnikud. Suurem põllumajandusseltsid levik algas 19nda sajandi lõpus, mil loodi mitmeid aianduse,- mesinduse ja loomakasvatuse seltse. Esimeseks talupoegade endi poolt asutatud seltsiks oli 1870ndal asutatud Tartu Eesti põllumeeste selts. Põllumeesteseltside osatähtsus põllumajandusteaduse ja -kultuuri edasiarendamisel jäi küll mõnevõrra väiksemaks kui eelmisel ajajärgul, kuid kursuste läbiviimisel ja eriti näituste korraldamisel oli nendel siiski oluline osa täita. Põllumeesteseltsi tüüppõhikirjas oli märgitud, et põllu...
Kas selle raha eest peaks saama osta lapsele vajalikud toidu, riided ja mähkmed? Palgad on Eestis ju väikesed ja inimene tuleb vaevu oma palgaga ots- otsalt kokku. Kui sellele olukorrale veel väike laps juurde lisada, on eelarve ületamine enam kui kindel. Samal ajal teises leeris saavad algharidusega maanoored lapsi just selleks, et elada emapalgast ja lastetoetustest. Aeg, mil emapalk hakkab lõppema on just paras selleks, et järgmine laps ilmale tuua, sest nii tuleb maakohas odava korteriga kenasti ots- otsalt kokku, lihtsalt lapsed ei saa endale lubada komme, uusi riideid ning ilusaid mänguasju. Vanematel on elu ilus, saab vahepeal äkki isegi pudeli viina lubada, kuid lapsed kannavad vanemate õdede ja vendade riideid ning elavad lubamatutes tingimustes....
1960. aastaks oli Eesti mootorisport hoogsasti arenenud ja areng jätkus ka edaspidi. Selleks ajaks oli motoklubide võrguga ühinenud kõik linnad ja rajoonid. Samal ajal loodi rajoonidesse „ALMAVÜ“ tehnikaspordiklubisid, mille põhiline ala oli mootorisport. Krossi aga arendas jõudsasti edasi sel ajal juhtivaks spordiühinguks kujunev „Jõud“, seda sellepärast et nelja aastaga olid maanoored asutanud 16 motoklubi, kus tegutses üle 600 inimese. Majandite jõukuse kasv võimaldas uutele ettevõtmistele muretseda varustust. Selleks ajaks koosnes „Jõu“ motoklubide tehnika 4 park 250 mootorrattast, millest 57 olid spetsiaalsed krossirattad. Lisaks võib mainida, et eesti võidusõitjate kasutuses tol ajal oli üldse 450 mootorratast (Kaldmaa „Krossirajal“, lk 26). 1964...
Inimestena vaadates on nad kõik ühesugused, kuid neid eristavad nende juuredkoht kust nad tulevad. Ei mõelda just tihti sellele, kui palju mõjutab inimest see, kas ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb päevavalgele küsimus, kas Eesti linna ja maakooli õpilased on sarnased või pigem erinevad? Käisin neli päeva maakoolis, kus oli kuuskümmend õpilast. Võrreldes minu praeguse kooliga, kus on kuussada õpilast on vahe tohutult suur. Esimene võrdlus, mis ma võiksin kohe tuua on keskkond. Väikses koolis tunnevad kõik kõiki ning sõprussuhted on väga lähedased. Algklassid suhtlevad väga edukalt põhikooliga ja vastupidi. Üksteise vastu ollakse tolerantsemad, sest sõprade valik on väike. T...
Noored olid jätkuvalt suurimad riiklikust sotsiaalpoliitikast kasusaajad ning neilt oodati panust majanduse arendamisse. •Kuhjuvaid probleeme ning noorte rahulolematust tõlgendati lahknevusena nende suurenevate ootuste ja piiratud töö võimaluste vahel. Empiirilised andmed erinevatest kogemustest ja ootustest võimaldasid kirjeldada noori eri gruppidena: tudengid, töölised, maanoored . •Bulgaaria ja Vene uurijad teoretiseerisid eneseteostusest, Baltikumis enesemääratlusest. Viimane kujutas endast noorte poolt elu jooksul tehtavad valikud: koolides, koolist tööle, pereelus. See paradigma võimaldas ka keskenduda varem uurimata noorte väärtustele (nt Saarniit 1998). 1980. teisel poolel olid idabloki noorsoouuringud institutsionaliseerunud ja hästi rahastatud. Kommunistlikud valitsejad edendasid rahvusvahelist koostööd eesmärgiga...