Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"maanoored" - 6 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Linna- ja maanoorte erinevus

Võib-olla see muudab neid täiskasvanuna loomingulisemaks ja paremini eluga hakkama saavaks. Suureks erinevuseks linna- ja maanoorte vahel peaksin iseloomu. Kõigil inimestel on iseloom erinev ning arvangi, et ka seda kujundab keskkond. Linnanoored on üleskasvanud hoopis teistsuguses keskkonnas. Nad on pidanud hakkama palju varem enda eest vastutama. Sellepärast on nad ka iseseisvamad ja täiskasvanulikumad kui maanoored . Näiteks kui linnalaps kooli läheb, peab ta juba varakult liikluses ise hakkama saama. Maalapsel aga on juba väikesest peale kodukoht tuttav. Tal pole midagi uut, millega toime tulla. Maanoored on ka palju tagasihoidlikumad. Linnanoored on harjunud olema suures seltskonnas ja uute inimestega tihti kokkupuutuma. Maal ollakse aga kogu aeg samas keskkonnas ning uute inimestega tutvudes ollakse pigem vaoshoitud. Näiteks kui linnanoor kolib uude linna või...

Tekstiõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põllumajandusseltsid

Üheks esimeseks seltsiks võib pidada 1796ndal aastal Tartus asunud Keiserliku Liivimaa üldkasulikku ja ökonoomilist sotsialiteeti, mis tegeles maaharimise, loomakasvatuse ja teiste põllumajandusalaste küsimustega. 19nda sajandi keskpaigani kuulusid seltsidesse siiski valdavalt ainult mõisnikud. Suurem põllumajandusseltsid levik algas 19nda sajandi lõpus, mil loodi mitmeid aianduse,- mesinduse ja loomakasvatuse seltse. Esimeseks talupoegade endi poolt asutatud seltsiks oli 1870ndal asutatud Tartu Eesti põllumeeste selts. Põllumeesteseltside osatähtsus põllumajandusteaduse ja -kultuuri edasiarendamisel jäi küll mõnevõrra väiksemaks kui eelmisel ajajärgul, kuid kursuste läbiviimisel ja eriti näituste korraldamisel oli nendel siiski oluline osa täita. Põllumeesteseltsi tüüppõhikirjas oli märgitud, et põllu...

Põllumajnduse ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestlaste raske elu - miks üldse lapsi saada?

Kas selle raha eest peaks saama osta lapsele vajalikud toidu, riided ja mähkmed? Palgad on Eestis ju väikesed ja inimene tuleb vaevu oma palgaga ots- otsalt kokku. Kui sellele olukorrale veel väike laps juurde lisada, on eelarve ületamine enam kui kindel. Samal ajal teises leeris saavad algharidusega maanoored lapsi just selleks, et elada emapalgast ja lastetoetustest. Aeg, mil emapalk hakkab lõppema on just paras selleks, et järgmine laps ilmale tuua, sest nii tuleb maakohas odava korteriga kenasti ots- otsalt kokku, lihtsalt lapsed ei saa endale lubada komme, uusi riideid ning ilusaid mänguasju. Vanematel on elu ilus, saab vahepeal äkki isegi pudeli viina lubada, kuid lapsed kannavad vanemate õdede ja vendade riideid ning elavad lubamatutes tingimustes....

Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Motokross ja selle areng Raplamaal

1960. aastaks oli Eesti mootorisport hoogsasti arenenud ja areng jätkus ka edaspidi. Selleks ajaks oli motoklubide võrguga ühinenud kõik linnad ja rajoonid. Samal ajal loodi rajoonidesse „ALMAVÜ“ tehnikaspordiklubisid, mille põhiline ala oli mootorisport. Krossi aga arendas jõudsasti edasi sel ajal juhtivaks spordiühinguks kujunev „Jõud“, seda sellepärast et nelja aastaga olid maanoored asutanud 16 motoklubi, kus tegutses üle 600 inimese. Majandite jõukuse kasv võimaldas uutele ettevõtmistele muretseda varustust. Selleks ajaks koosnes „Jõu“ motoklubide tehnika 4 park 250 mootorrattast, millest 57 olid spetsiaalsed krossirattad. Lisaks võib mainida, et eesti võidusõitjate kasutuses tol ajal oli üldse 450 mootorratast (Kaldmaa „Krossirajal“, lk 26). 1964...

Sport
25 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kas linnakooli- ja maakooli noored on sarnased või erinevad?

  Inimestena   vaadates  on  nad  kõik  ühesugused,  kuid  neid  eristavad  nende  juured­koht  kust  nad  tulevad.  Ei  mõelda  just  tihti  sellele,  kui  palju  mõjutab  inimest  see,  kas  ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb  päevavalgele küsimus, kas Eesti linna­ ja maakooli õpilased on sarnased või pigem erinevad?    Käisin  neli  päeva  maakoolis,  kus  oli  kuuskümmend  õpilast.  Võrreldes  minu  praeguse  kooliga,  kus  on  kuussada  õpilast  on  vahe  tohutult  suur.  Esimene  võrdlus,  mis  ma  võiksin  kohe  tuua  on  keskkond.  Väikses  koolis  tunnevad  kõik  kõiki  ning  sõprussuhted  on  väga  lähedased.  Algklassid  suhtlevad  väga  edukalt  põhikooliga  ja  vastupidi.  Üksteise  vastu  ollakse  tolerantsemad,  sest  sõprade  valik  on  väike.  T...

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

Noored olid jätkuvalt suurimad riiklikust sotsiaalpoliitikast kasusaajad ning neilt oodati panust majanduse arendamisse. •Kuhjuvaid probleeme ning noorte rahulolematust tõlgendati lahknevusena nende suurenevate ootuste ja piiratud töö võimaluste vahel. Empiirilised andmed erinevatest kogemustest ja ootustest võimaldasid kirjeldada noori eri gruppidena: tudengid, töölised, maanoored . •Bulgaaria ja Vene uurijad teoretiseerisid eneseteostusest, Baltikumis enesemääratlusest. Viimane kujutas endast noorte poolt elu jooksul tehtavad valikud: koolides, koolist tööle, pereelus. See paradigma võimaldas ka keskenduda varem uurimata noorte väärtustele (nt Saarniit 1998). 1980. teisel poolel olid idabloki noorsoouuringud institutsionaliseerunud ja hästi rahastatud. Kommunistlikud valitsejad edendasid rahvusvahelist koostööd eesmärgiga...

Pedagoogika
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun