Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ante finem saeculi" · Reekiviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) · Ooper ,,Wallenberg" (2001) esietendus väljaspool Eestit
Eesti ooperid Sten Marten Lahek, Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter 29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, diri...
heliloominguni ning orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajaks. Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, aastast 2002 on kunstiline nõustaja Paavo Järvi ning aastast 2007 peakülalisdirigent Olari Elts. Orkestri varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots (1939–44), Paul Karp (1944–50), Roman Matsov (1950–63), Neeme Järvi (1963–79), Peeter Lilje (1980–90), Leo Krämer (1991–93), Arvo Volmer (1993– 2001) ja Nikolai Aleksejev (2001–10). Hooajal 2012/13 on ERSO resideeriv artist Mihkel Poll ning resideeriv helilooja Helena Tulve. ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud mainekates klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu auhinda, millest olulisim 2004. aastal pälvitud Eesti esimene Grammy. Orkester on käinud turneedel Euroopas, Ameerika
EESTI TOP10 Sander Hallikas Noarootsi Gümnaasium Ruja Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve Eesti rahva südames On hea laulja ja laulukirjutaja RAM Riiklik Akadeemiline Meeskoor On Eesti Rahvusmeeskoor
Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), EV kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kultuuripreemia (1998), kahel korral Suure Vankri preemia (1996, 1997), II klassi Valgetähe ordeni (2000), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (2003). 1995. aastal jõudis Tüüri Reekviem (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Heliplaate Tüüri muusikaga on andnud välja firmad ECM, BIS, Erdenklang, Ondine, Virgin, Teldec jpt.
endises Nõukogude Liidus. · Muusikafestivalid nii Eestis kui välismaal (Birgitta festival, Läänemere festival, MustonenFest jt.) DIRIGENDID · Kunstiline juht ja peadirigent: Neeme Järvi · Peakülalisdirigent: Olari Elts · Kunstiline nõustaja: Paavo Järvi PEADIRIGENDID LÄBI AEGADE · Alates 2010.aastast Neeme Järvi(samal ametikohal ka 1963-1979) · Olav Roots (1939-2001) · Paul Karp (1944-1950) · Roman Matsov (1950-1963) · Peeter Lilje (1980-1990) · Leo Krämer (1991-1993) · Arvo Volmer ( 1993-2001) · Nikolai Aleksejev (2001-2010) NEEME JÄRVI · Õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist · 1955-1960 õppis Leningradi konservatooriumis orkestridirigeerimist · 1963.-1979 ERSO kunstiline juht ja peadirigent · 1980. lahkus Eestist USAsse · 1987.aastast USA kodanik · 2010. tuli taas ERSO peadirigendiks · Göteborgi Sümfoonikute, Detroiti Sümfooniaorkestri peadirigent
12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt " · Richard Wagner " Lendav hollandlane " · Giuseppe Verdi " Aida " · Giacomo Puccini " Tosca " · Gustav Ernesaks " Tormide rand " · Veljo Tormis "Luigelend " · Eduard Tubin " Barbara von Tisenhusen" Eesti ooperidirigente : · Raimund Krull · Neeme Järvi · Eri Klas · Peeter Lilje · Paul Mägi Eesti ooperilauljaid : · Urve Tauts · Anu Kaal · Pille Lill · Georg Ots · Hendrik Krumm · Taimo Toomast Sündmused : 1. Esimene avalik ooperiteater 1637 a. Veneetsias. 2. 1865 a. kujunesid teatrid " Vanemuise " ja " Estonia " 3. 1906 a. said nendest kutseteatrilised seltsid. 4. Alates 1949 on "Estonia" muusikateater, " Vanemuises" lavastatakse tänini muusika- ja sõnalavastusi. 5. Esimene Eesti ooper on Evald Aava " Vikerlased ", mille ettekanne toimus "
Esimest korda lugu kuulates tekkis silme ette keskaegne turg, kuid trummid annavad loole rokihõngu, mis justkui rikub keskaegse nägemuse. Teine laul, kus Tüür ka laulab on samuti suhteliselt kurvameelne, kuid ekspressiivne. Progressivne muusika justkui viib sind rännakule ning seda zanri kuulates aeg möödub nagu linnu lennul. Missa "Lumen et cantus" (1989) tekitab suursuguse end hirmuäratava meeleolu, põimitud erinevad emotsioonid. Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994) on tõeliselt veniv ja peale nelja kuulamist ei oska siiani midagi öelda. Keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Sellest loost loen ma välja eelkõige välja kirge ja romantilisust.
kontserdilaval ning lisaks on ,,Vikerlasi" veel esitatud vabaõhuetendustel. Viimane ,,Vikerlaste" lavastus Eestimaal toimus 1987. aastal ,,Vanemuise" teatris. Teose edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida LooTalvaril. Muusikapala Juta ja Ülo duett ooperist "Vikerlased" / Urve Tauts (metsosopran), Hendrik Krumm (tenor), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Peeter Lilje http:// www.emic.ee/evaldaavest Veel tuntud teoseid Aava tuntumad koorilaulud on ,,Laulik", ,,Me oleme Põhjamaa lapsed", ,,Hommik", ,,Öösse ära kadus" ja ,,Humal". http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=112&lang=est&action=view&method=t Kasutatud kirjandus http://www.emic.ee/? sisu=heliloojad&mid=32&id=112&lang=est&action=view&method=biograafia http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/aav/looming1.htm
Lauri Pesur (Doody), Ruudo Vaher (Eugene Florczyk), Taavi Paomets (Roger), Silver Laas (Kenickie), Maarius Pärn (Sonny), Karl-Erik Tamme (Jonny Casino), Raahel Pilpak (Cha-Cha), Fredi Pärs (Teen Angel), Madis Mäeorg (Vince Fontaine). Kõrvalosades olid Stefania Airapetjan, Julia Kisseljova, Carine Jessica Kostla, Indrek Ventmann, Siim Kornel, Dimitri Kurilov, Katrin Merili Poom, Pavel Kutsinski, Kristel Aaslaid, Allan Kasuk, Alari Lukk, Peter Põder. Bändi koosseisu kuulusid Riho Lilje (kitarr), Marek Talts (kitarr), Meelis Unt (saksofon), Jürmo Eespere (klahvpillid), Tarmo Leinatamm (klahvpillid), Tiit Kevad (trummid), Margus Tammemägi (löökpillid), Alari Piispea (basskitarr), Tanel Aavakivi (Trompet). Meribel Müürsepp on lõpetanud Rapla Ühisgümnaasiumi ning astus seejärel õppima ärijuhtimist Estonian Business School'i, mille lõpetas magistrikraadiga 2012.aastal. Muusikaga on Meribel tegelenud kogu oma
on Tüür kogu maailma üks enimmängitumaid nüüdisheliloojaid. Tema teoseid plaadistab peamiselt väga kõrge mainega ECM. Koosseisudelt kui zanridelt on Tüüri muusika mitmekesine . Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu oratoorium "Ante finem saeculi" ("Sajandi lõpu eel", 1985), missa "Lumen et cantus" (1989) , "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). fragment - Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks - Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada.
Bändi juht on Hardi Volmer. Singer Vinger tegutseb alates 1986. aastast, selle eelkäijad olid Pära Trust ja Turist. Ansambli eripäraks võib pidada vokalist Hardi Volmerit, kes esitab lugusid alati maha lugedes Code One Code One on eesti popmuusika ansambel, mis alustas tegevust 1995. aasta kevadel. Ansambel oli algselt planeeritud üheks suveks, kuid tegutses pausidega kuni 2007. aastani. Algselt oli Code One trio, kuna Koit Toome ja Sirli Hiiusega oli laval süntesaatorimängija Paul Lilje. Aeg-ajalt esineti ka koos tantsutüdrukutega. Duett osales arvukatel suvetuuridel, millest esimene ja üks menukamaid oli "Kolm säravat silma" (1995, koos Jami ja Hovery Coveryga Eesti vabaõhulavadel). Edaspidi tuuritati koos Maarja-Liis Ilusaga, ansamblitega Zone, E-Miljon, Kuldsed Lindid jm. Code One`i üheks suuremaks hitiks võib lugeda 1995. aasta jõulude eel ilmunud singlit "On küll hilja", mis püsis ETV edetabelisaates "7 vaprat" järjepanu 4 kuud, ja alati
muusikapala. Schubert pidas seda kõige õnnestunumaks. Esimene ettekanne tehti mitu aastat peale helilooja surma. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ausutati 1926 aastal. ERSO on kasvanud välja väikesest raadioorkestrist. Orkester on lindistanud mitu plaati ja esinenud palju välismaal ja sealt ka auhindu saanud, näiteks 2006. aastal BBC Music Magazine'ilt. Orkestril on üle saja muusiku. Läbi aegade on dirigendiks olnud olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järve, Peeter Lilje, Leo Krämer, ja Aarvo Volmer. Hetkel on dirigent Nikolai Aleksejev. Orkester on esitanud muusikat igast ajajärgust kuni kaasajani. ERSO teeb koostööd ka välismaiste muusikutega. 2003. aastal toimus 17 kontserdiga turnee Itaalias. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on asutatud 1981. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes oli ka esimene peadirigent. Peadirigendiks on olnud ka veel Paul Hillier. Preagu on selleks Daniel Reuss. Sarnaselt orkestiriga on ka koori repertuaar väga lai ja on ka
muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tüüri looming on mõttetihe ja kontrastirohke. Valitseb tugev vaimsus, muusikast õhkub omanäolist tervendavat rahu. Tema helilooming on kõlanud paljudel festivalidel ja äratanud ülemaailmset tähelepanu. Seda on esitanud tunnustatud muusikud (dirigent P.Lilje, "Hilliard Ensemble","Cabasa Quartet",tsellist D.Geringas). Tüüri orkestrimuusika nimistus on esikohal tema sümfooniad. Neljas sümfoonia kannab nimetust ,,Magma" ja on pühendatud maailmakuulsale löökpillivirtuoosile Evelyn Glenniele. Algselt kavatseski helilooja luua kontserti löökpillidele, kuid teos kasvas sisult ja mastaapidelt sümfooniaks. Sümfooniaorkestrile on loodud ka ,,Searcing for Roots", ,,Zeitraum"
Klaverikontsert (1989) ja Tsellokontsert (1998). Erkki-Sven Tüür 27. E-S. Tüüri moodustatud ansambel ,,In Spe" viljeles läbikomponeeritud, tõsisema suunitlusega intellektuaalset rock- muusikat. 28. Tüür on kirjutanu muusikat nii sümfoonilist, kammer- kui ka vokaalsümfoonilist muusikat. 29. Tüüri instrumentaalkontserdid on David Douglasele kirjutatud Tsellokontsert (1997) ning Viiulikontsert (1999). 30. Tüüri Reekviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) on saanud ka rahvusvahelise tunnustuse osaliseks sai Unesco poolt korraldataval rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis 1995. a üldhääletusel teise koha. Sven Grünberg 31. Helilooja Sven Grünberg võttis esimesena Eestis kasutusele sel ajal uue muusikainstrumendi - süntesaatori. Grünberg lõi elektroonilist muusikat, lisades süntesaatori kõlapildi rikastamiseks ka akustilisi instrumente. 32
ordeni (2000), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ning kolmel korral Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia: 2003. aastal CD-albumi "Exodus" ja 2003. aasta loomingu eest; 2005. aastal NYYD festivalide korraldamise eest (koos Olari Eltsi, Madis Kolgi ja Tiiu Valperiga) ning 2007. aastal särava loomingulise aasta eest. 2009. aastal valiti Erkki-Sven Tüür aasta kodanikuks. 1995. aastal jõudis Tüüri Reekviem (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. 2010. aastal valmis rezissöör Marianne Kõrveri käe all Tüürist dokumentaalfilm ,,7 etüüdi piltides". Erkki- Sven Tüür on aasta 2009 aasta inimene. Kasutatud kirjandus: · http://en.wikipedia.org/wiki/Erkki-Sven_T%C3%BC%C3%BCr · http://et.wikipedia.org/wiki/Erkki-Sven_T%C3%BC%C3%BCr · http://www.emic.ee/? sisu=heliloojad&mid=32&id=95&lang=est&action=view&method=biograafia
esimesed loomingupreemiad.Esimese preemia sai ta 1980 aastal "Sümfoonia seitsmele esitajale" eest.Juba 1990 aastal sai ta suuri loomingutellimusi tervest maailmast.Ta on kogu maailma enim mängitud nüüdisheliloojaid.Tema teoseid plaadistab ECM. ECM on maailmas suurimaid jazzile ja kaasaegse süvamuusika plaadikompanii.Tüüri muusika on mitmesine nii zanrilt kui koosseisult.Ta on kirjutanud vokaalsümfoonilisi suurteoseid,oratooriume ja missasid.Peeter Lilje mälestuseks kirjutas Reekviemi 1994 aastal.Tema tähtsam viimaste aastate töö on ooper "Wallenberg". Kriitikud peavad Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks,emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks.Tema teoseid ei saa liigitada tonaaklseks ja atonaalseks-püüab neid ühendada.Selle üheks näiteks on keelpillidele kirjutatud teos "Passion". 5 Orkestrimuusika Ta on kirjutranud 4 sümfooniat.4
nüüdisheliloojaid. Tema teoseid plaadistab peamiselt väga kõrge mainega ECM. Tüüri muusika on mitmekesine nii koosseisudelt kui zanridelt. Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu oratoorium "Ante finem saeculi" ("Sajandi lõpu eel", 1985), missa "Lumen et cantus" (1989), "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion"
maailma üks enimmängitumaid nüüdisheliloojaid. Tema teoseid plaadistab peamiselt väga kõrge mainega ECM. Tüüri muusika on mitmekesine nii koosseisudelt kui zanridelt. Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu oratoorium "Ante finem saeculi" ("Sajandi lõpu eel", 1985), missa "Lumen et cantus" (1989), "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks - Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi
klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orkester rahvale keskmiselt seitse kava
enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ja jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Tihe loominguline koostöö seob Tüüri ka eesti interpreetidega, kelle hulgas on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna 4 Kammerorkester, NYYD Ensemble, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester jpt. Ta on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. 1995. aastal jõudis Tüüri ,,Reekviem" (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. 2008. aastal avaldas saksa kirjastus Schott Music Erkki- Sven Tüürist raamatu "Schwarze Milch und bunte Steine" (toimetaja Hans- Klaus Jungheinrich). TUNNUSTUSED · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Suure Vankri auhind (1996, 1997) · Aasta kodanik (2009) · Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), · Balti Assamblee kultuuripreemia (1998),
heliloomingu rostrumil Pariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Looming: Tüüri muusika on mitmekesine nii koosseisudelt kui zanridelt. Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu oratoorium "Ante finem saeculi" ("Sajandi lõpu eel", 1985), missa "Lumen et cantus" (1989), "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001).
1 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Anne-Mai Edala Jean Sibeliuse soololaulud ,,Teemant märtsilumel" klaveri- ja orkestriversioonis Kursusetöö Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister, kuid tema saavutustega väiksemates zanrites ei ole just paljud kursis. Oma kursusetöös proovingi tutvustada Jean Sibeliuse vokaalmuusikat ning täpsemalt soololaule
Thanks to his oratorio Tobias was accepted as a temporary lecturer on music theory at the Hochschule in 1912. For decades this great and large, deeply individual and dynamic work, full of creative imagination (not limited by the short Book of Jonah in its essence) remained unknown. The first full performance of the oratorio took place in Tallinn on May 25th, 1989, the soloists, choirs and orchestra conducted by Peeter Lilje (1950-1993). A restored oratorio, by Vardo Rumessen, was performed on June 23rd, 1994, conducted by Neeme Järvi (b. 1937). A successful tour of Northern Europe followed. Leo Krämer, the principal conductor of the Estonian National Symphony Orchestra, 1991-1993, stated: I delight in the synthesis that can be found in the Oratorio. This is Europe at the end of the nineteenth century, St. Petersburg included. The composer has
Lagle Kasak Akad.tee 15 - 234 620 4433 Lea Pallas V 404 620 3056 Lea Tummeleht Akad.tee 15A-405 Lembit Kurik II 113 620 3003 Lembit Pallas V 403 620 3056 Lenne Nigul Akad.tee 15 - 221 620 4422 Liis Loorits Akad.tee 15-259 620 2833 Liisa Lilje Akad.tee 15A-405-4 620 4428 Liivi Kluge tööleping peatatud Lilian Järvekülg Akad.tee 15 - 216 620 4430 Ljudmilla Timofejeva Akad.tee 15 - 227 620 4427 Ly Villo Akad.tee 15 - 445 620 4375 Madis Metsis Akad.tee 15A-405 534 11616 Maila Rähn Akad.tee 15 620 4444
tee 15-317 620 4387 Lagle Kasak Akad.tee 15 - 234 620 4433 Lea Pallas V 404 620 3056 Lea Tummeleht Akad.tee 15A-405 Lembit Kurik II 113 620 3003 Lembit Pallas V 403 620 3056 Lenne Nigul Akad.tee 15 - 221 620 4422 Liis Loorits Akad.tee 15-259 620 2833 Liisa Lilje Akad.tee 15A-405-4 620 4428 Liivi Kluge tööleping peatatud Lilian Järvekülg Akad.tee 15 - 216 620 4430 Ljudmilla Timofejeva Akad.tee 15 - 227 620 4427 Ly Villo Akad.tee 15 - 445 620 4375 Madis Metsis Akad.tee 15A-405 534 11616 Maila Rähn Akad.tee 15 620 4444 Mailis Päri Akad.tee 15
annaabi.ee 
