2tk), loetaksegi usaldusühing ilma lõpetamiseta täisühinguks (ÄS, § 134). vt. täisühingut Tabeli 1 järg Äriühingu Likvideerijateks on osanikud, vt. täisühingut Likvideerijateks on OÜ AS-i likvideerijateks on vt osaühingut. likvideerimine osaniku pankroti korral on juhatuse liikmed (ÄS, § 206). juhatuse liikmed (ÄS, § 369). likvideerijaks pankrotihaldur (ÄS, 1995, § 114).
võetud siis, kui osanike koosolekul või kui seadus lubab, siis koosolekuta hääletamisel anti otsuse poolt vähemalt 2/3 häältest 3.5 Osaühingu juhatus valitakse 5 aastaks /või määramata ajaks/ 3.6 Igal juhatuse liikmel on õigus esindada osaühingut kõigis õigustoiminguis, välja arvatud juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti. Vastav osanike otsus võetakse vastu põhikirja muutmiseks ettenähtud korras 3.7 Osaühingu likvideerimisel on likvideerijateks juhatuse liikmed, kui osanike otsusega või kohtulahendiga ei ole määratud teisiti. 3.8 Osaühingul ei ole nõukogu 3.9 Osaühingul ei ole audiitorit, v.a. juhul, kui audiitori olemasolu nõue tuleneb seadusest Kinnitatud ainuomaniku/omanike otsusega XX.XX.20XX
kinnitamiseks. 7.2. OÜ raamatupidamist korraldab juhatus. 7.3. Osanikud osalevad kasumi jaotamisel ja kahjumi katmisel vastavalt nende osade suurusele. Osanike ühehäälse otsusega võib ette näha teisiti. Osaühingule kuuluvaid osasid kasumi jaotamisel ei arvestata. 8. KASUMI JAOTAMINE 8.1. OÜ lõpetatakse osanike otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel. 8.2. OÜ lõpetamisel toimub selle likvideerimine ja likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ likvideerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 8.3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtusele. Osanikele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka varaga. 9. OSAÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE 9.1
7. Esineb muu seaduses sätestatud alus Kui puuduse või muu asjaolu saab kõrvaldada, määrab kohus selleks eelnevalt tähtaja, mille jooksul puudus tuleb kõrvaldada. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel. 1.13 Osaühingu likvideerimine Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Pankrotimenetlusel toimub likvideerimine pankrotiseadusele sätestatud korras. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Likvideerijateks võivad olla juhatuse või seda asendava organi liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse volitused. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. Kui on mitu likvideerijat, võivad nad osaühingut esindada üksnes ühiselt. Likvideerijad: · Lõpetavad osaühingu tegevuse · Nõuavad sisse võlad · Müüvad vara · Rahuldavad võlausaldajate nõuded
5.2. Juhatus valitakse aktsionäride poolt (3) kolmeks aastaks. 5.3. AS Juhatus võib omandada ja võõrandada AS nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes ainult aktsionäride otsuse alusel. 6. AS-i lõpetamine 6.1. AS lõpetatakse aktsionäride otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel. 6.2. AS lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6.3. AS likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui aktsionäride otsuse või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. 6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäridele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka muu varaga. ______________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri
Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Seadus ei näe ette tähtaega, mille jooksul peaks likvideerimismenetlus olema lõpule viidud. See on ka arusaadav, sest juhtumid on erinevad ja ei ole võimalik näha ette üldist tähtaega, mis annaks kindlalt alust eeldada, et see on piisav mistahes osaühingu likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Üldreegel on, et vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijateks kas juhatuse liikmed (kui põhikiri ei näe ette teisiti) või siis määratakse need osanike otsusega. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Kui selgub, et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine. Pärast osaühingu nõuetekohast likvideerimist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha minimaalselt kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise
8. Osaühingu reservkapitali suurus on 10% osakapitali suurusest. 9. Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 1 euro ühe hääle. 10. Osaühingu juhatus valitakse tähtajatult ning juhatuse liikmete arv on 1 kuni 3. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutkse tagasi osanike poolt. 11. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta (esimesest jaanuarist kolmekümne esimese detsembrini). 12. Osaühingu likvideerimisel on likvideerijateks juhatuse liikmed, kui osanike otsusega või kohtulahendiga ei ole määratud teisiti.
Kui jur isik sundlõpetatakse aga seetõttu, et tema tegevus või eesmärk on keelatud karistusõiguslike sätetega või see on vastuolus heade kommetega või avaliku korraga, siis on tagajärjed karmid. See karmsus ilmneb selles, et sundlõpetamisel olevasolevst jur isiku???? varast rahuldatakse võlausaldajate nõuded ja kõik mis üle jääb see läheb riigi tuludesse. Kogu selle protsesse viivad läbi likvideeerijad. Kui jur isiku lõpetamine toimub vabatahtlikult, siis likvideerijateks on selle sama jur isiku juhatuse liikmed, kui just seadusega või põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui on tegu aga sundlõpetamisega, siis loomulikult juhatuse liikmeid likvideerijateks panna ei saa ja sel juhul likvideerijad määratakse kohtu poolt. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, üle jäänud raaha hoiustamist jne, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku jur isiku registrist kustutamiseks.
UÜ ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «usaldusühing» või lühendit «Uܻ. Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). Usaldusühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Likvideerijate määramine Täisühingu likvideerijateks on osanikud, kui ühingulepingu otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija. Osanike kokkuleppel võib likvideerijaks määrata kolmanda isiku. Osaniku nõudel võib kohus mõjuval põhjusel määrata likvideerijaks isiku, kes ei ole osanik. Osaniku pankroti korral osaleb likvideerimises osaniku asemel pankrotihaldur. Kantakse ka äriregistrisse
osaniku nõudel otsustada, et see osanik jätkab tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana täisühingu õigusjärglasena. Ühing lõpetatakse seejuures likvideerimiseta. Kui on jõutud ühingu lõpetamise otsustamiseni, otsuse vastu võtmiseks on vajalik vähemalt üle ¾ osanike häälte, algab likvideerimine. Esimeseks sammuks seejuures on likvideerijate määramine. Likvideerijatest saavad ühingu kõigi asjade korraldajad. Seaduses sätestatud reegli järgi on ühingu likvideerijateks osanikud, kuid ühingulepinguga või osanike otsusega võib näha ette teisiti. Kui osanik on kuulutatud pankrotis olevaks, osaleb tema asemel likvideerimises pankrotihaldur. Osanikud võivad konsensuse alusel likvideerija alati tagasi kutsuda, samuti võib seda teha kohus huvitatud isiku nõudel, kui on olemas mõjuv põhjus. Likvideerimise eesmärgiks on võlgade tasumine ja allesjääva vara jaotamine
7) kohtuotsusega sundlõpetamisega 8) muul seaduse või põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel b) Likvideerimist Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Juriidilise isiku pankroti korral likvideeritakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. Erinevalt lõpetamisest on likvideerimismenetlus (pikaajaline) protsess, mida viivad läbi likvideerijad. Likvideerijateks on reeglina juhatuse liikmed, sundlõpetamise korral määratakse nad kohtu poolt. Likvideerijad, kellel on samaselt juhatuse liikmetega juriidilise isiku esindamise õigus (kuid erinevalt juhatuse liikmetest on võivad nad juriidilist isikut esindada ainult ühiselt, lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse nõuded, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate
Üldkoosoleku otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Kui hüvis on liiga madal, siis võib kohus määrata õiglase hüvitise. Otsust see kehtetuks ei tee. 20. Mis on AS lõpetamise alused ja lõpetamise protseduurid? Aktsiaselts on võimalik lõpetada üldkoosoleku otsusega (nõutav 2/3 häälteenamus), kohtumäärusega või netovara vähenemisega alla osakapitali miinimumsuurust. Lõpetamisel AS likvideeritakse ja lõpetamine kantakse äriregistrisse. Likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed. Likvideerijate isikuandmed kantakse äriregistrisse. Sundlõpetamise korral võib kohus määrata tähtaja sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks. Kohtumäärusega lõpetatakse osaühing siis, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamisotsust, kuigi nad on selleks seaduse järgi kohustatud või kui netovara on langenud alla miinimumpiiri või kui juhatuse volituste tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2 aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud
· võib sätestada seaduses sätestatuga võrreldes kõrgemaid häälteenamuse nõudeid (ÄS § 174 lg 1); · võib sätestada juhatuse liikme volituste tähtaja erinevalt seaduses sätestatust (kolm aastat), arvestades, et tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat (ÄS § 184 lg 2); · võib näha ette, et juhatuse liikmed või mõned neist esindavad ühingut ainult ühiselt (ÄS § 181 lg 1); · võib ette näha, et osaühingu likvideerijateks ei ole ilmtingimata juhatuse liikmed (ÄS § 206 lg 1); · Jne. 5.10. Osakapital · Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni (ÄS § 136); · Osakapitali suurus peab sisalduma põhikirjas, võib olla märgitud ka miinimum- või maksimumkapitalina (ÄS § 139 lg 1 p 2); · Osakapital on jaotatud osadeks (ÄS § 135 lg 1), millel võib olla ühesugune või erinev nimiväärtus (ÄS § 148 lg 3);
.AS lõpetamise protseduurid AS-i lõpetamine kantakse äriregistrisse. AS-i lõpetamisel need tavaliselt likvideeritakse, välja arvatud juhul, mil seadus teistsuguse võimaluse. Nimelt juhul, kui vastav äriühing lõpetatakse põhikirjas ettenähtud alusel või üldkoosoleku otsusega, võib otsustada tegevuse jätkamise, aga ka ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Otsuse võib vastu võtta ainult hetkeni, mil asutakse likvideerimisel allesjäänud vara jaotama aktsionäride vahel. Likvideerijateks üldjuhul juhatuse liikmed, likvideerijal on kõik juhatuse ja nõukogu seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Ülesanded: Nii siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse, samuti bilansi koostamine likvideerimise alustamisel ja võlausaldajatele teatamine. Ja viimane protseduur on varajaotusplaani esitamine ja varajaotamine. 201.AS aruandluse ja kasumijaotuse põhimõtted Majandusaasta aruande vaatab läbi nõukogu ja kinnitab aktsiaseltsi üldkoosolek. Pärast kinnitamist
Lõpetamise otsustamisel on aktsionäride poolt nõutav 2/3 häälteenamus. Sundlõpetamise korras lõpetatakse aktsiaselts kohtumäärusega juhul, kui üldkoosolek ei ole vastuvõtnud lõpetamisotsust, kuigi nad on kohustatud selleks seaduse alusel. Aktsiaseltsi lõpetamine kantakse äriregistrisse. Aktsiaseltsi lõpetamisel nad likvideeritakse, välja arvatud juhud, mil seadus annab teistsuguse võimaluse. Aktsiaseltsi likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed, põhikirjas võib olla määratud mõni teine isik. Sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitali esindavad osanikud, määrab likvideerijad kohus. Likvideerijal on kõik juhatuse ja nõukogu seadustest tulenevad õigused ja kohustused. Kui aktsiaseltsil on mitu likvideerijat, võivad nad aktsiaseltsi esindada ühiselt. Likvideerimise protsessis jätkab tegevust aktsiaseltsi
liikmed. Nimetatud võimalus ei ole siiski ainus. Nii näiteks erakonna likvideerimisel, kui allesjäävate liikmete arv on küllaltki suur, on otstarbekas likvideerimiskomisjoni moodustamine. 101 Mittetulundusühingute seadus ei määra otseselt likvideerimiskomisjoni liikmete arvu ega ka isikuid, kes võivad nimetatud komisjoni kuuluda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 2. lõike järgi on vabatahtliku likvideerimise korral likvideerijateks juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ka ühingute vabatahtlikul likvideerimisel võib likvideerimiskomisjoni ülesanded panna ühingu alaliselt tegutsevale juhtorganile. Samas ei ole välistatud likvideerimiskomisjoni moodustamine ühingusse mittekuuluvatest isikutest. Mittetulundusühingute seadus kasutab likvideerimiskomisjoni, mitte aga likvideerija(te) mõistet
liikmed. Nimetatud võimalus ei ole siiski ainus. Nii näiteks erakonna likvideerimisel, kui allesjäävate liikmete arv on küllaltki suur, on otstarbekas likvideerimiskomisjoni moodustamine. 101 Mittetulundusühingute seadus ei määra otseselt likvideerimiskomisjoni liikmete arvu ega ka isikuid, kes võivad nimetatud komisjoni kuuluda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 2. lõike järgi on vabatahtliku likvideerimise korral likvideerijateks juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ka ühingute vabatahtlikul likvideerimisel võib likvideerimiskomisjoni ülesanded panna ühingu alaliselt tegutsevale juhtorganile. Samas ei ole välistatud likvideerimiskomisjoni moodustamine ühingusse mittekuuluvatest isikutest. Mittetulundusühingute seadus kasutab likvideerimiskomisjoni, mitte aga likvideerija(te) mõistet
annaabi.ee 
