Profiil A-Baf-Egl-B2g-C2(g) (A-nõrgalt toorhuumuslik, Egl kohal võib esineda Baf horisont, keemine kuni 90 cm, lähtekivimiks peamiselt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.). Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva väljauhtehorisondi E paksuse järgi ning A- ja E-horisondi suhte järgi eristatakse õhukesi keskmise sügavusega ja sügavaid leostunud Kujunenud 2-kihilisel lõimisel (liivad ja saviliivad liivsavidel või liivsavid rasketel liivsavidel ja savidel), nõrgalt liigniisked. Alumise lõimisekihi pinnal (30-70 cm sügavusel) ja selle ülemises osas ülaveest tingitud gleistumine (võib näha ka roostetäppe või gleilaikusid). Perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee taseme. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel kuivendamist vaja ei ole. Leetunud muldi kutsutakse normaalseteks muldadeks. Nad on
mai ajal. Kartulikoristust oleks hea alustada 15.septembril. Veestik Mikitamäe vald asub Peipsijärve vesikonnas. Peipsijärve vesikond on suurim Eestis, mille kogupindalaks on 17 145km². Vallast lookleb läbi vaid üks jõgi. See on Mädajõgi, mis suubub Pihkva järve. Ja vallapiiriks on suur Võhandu jõgi, mis suubub ka Pihkva järve. Mullastik Põhiliselt on maa katteks madalsoomullad, aga on ka näivleetunud ehk kahkjaid ja leetunud muldi saviliivadel ja liivsavidel. Kõige vähem on aga leede ja leetunud mulda. Põllumuldade viljakus on seal aga alla keskmise. Taimkate Kõige enam on Mikitamäe vallas laanemetsi, kuid sealt leiab ka madalsoid ja rabasid üheks neist on Padussaare soo. Mikitamäe vald asub RMK Kagu regioonis ja Orava metskonnas. Beresjele, Lüübnitsale ja Audjasaarele sookaitseala pindalaga 1550 ha see on erilise taimestikuga sooala, mis on eriti värvirikas kevadel ja sügisel. Turism Beresje küla
Mida loetakse kivimi täielikuks veemahtuvuseks? Täieliku veemahtuvuse puhul on kõik kivimi poorid täitunud veega 9. Mida loetakse vee kapillaarseks tõusuks kivimites, kui suur see võib olla? Kapillaarne veemahtuvus on kivimi omadus vett kinni hoida kapillaarpoorides. Mida väiksem on kivimit moodustavate üksikosade suurus, seda suurem on nende terakeste üldpind ja seega maksimaalne molekulaarne veemahtuvus. Liivade molekulaarne veemahtuvus on kõigest 1 kuni 4%, saviliivadel 48%, liivsavidel 1220% ja savidel juba üle 30%. 10. Kuidas muutub kivimite molekulaarne veemahtuvus seoses terasuuruse vähenemisega? See on täielikus vastavuses sellega, et terasuuruse vähenemisega suureneb järsult kivimit või setet koostavate osakeste üldpind 11. Mida loetakse kivimite veeanniks? Veega küllastunud kivimi omadust anda vaba voolamise teel ära teatud hulga vett nimetatakse kivimi veeanniks 12. Kui suur võib olla veeand kruusal ja kobedal liivakivil
Samal ajal on leetjate muldade bioloogist aktiivstust piiravaks teguriks mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Seoses leetjate muldade lähtekivimite karbonaatsusega on nendel moodustunud mulda sattuv varis aga tuha-ja kaltsiumirikas, mis soodustab selle intensiivset muundumist ja soodsat humifikatsiooni kulgu [2 lk 33]. 3.4 Leetjate muldade füüsikalised omadused Lõimise järgi on leettjad mullad domineerivalt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ning saviliivasid liivsavidel. Ibe- ja füüsikalise savi sisalduselt on leetjate muldade profiil vertikaalselt diferentseerunud. Suurim on ibe- ja füüsikalise savi sisaldus Bt-horisondi ülemises osas. BC- ja C-horisondis on ibe ja füüsikalise savi osatähtsus väiksem kui B- horisondis, võrreldes A- ja EB- horisondiga aga enamasti suurem. Nende huumushorisondi lasuvustihedus on põldude puhul ligikaudu 1,5, metsades aga 1,1-1,2 g cm -3. Haritavate
peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda iseloomustab ka mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Enamus leetjaid muldi on lõimiselt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ja saviliivasid liivsavidel. Muldade profiil on vertikaalselt diferentseerunud. Leetjate põllumaade pH on 5,8-6,1, mis sobib hästi taimekasvatuseks. Leetjad mullad on suure produktiivsusega head põllumullad ja sobivad intensiivses kasutamiseks, haritava maa boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Need mullad on sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjate muldade viljakus tuleneb nende taimekasvuks parajasti nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest
soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk-Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala. Kivimiteks on kirju liivsavimoreen ja punakaspruun liivakivi ning aleuroliit. Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast
kuhjub mullapinnale ja mulda.Org aine VÕIB OLLA: 1)Keemiliselt püsiv huumus- mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud akumulatsioonihorisondiks toorhuumuslik või põllumuldade huumusest 40-50%,poolestusaeg kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub turbahorisont 5)soos-madalsoos rohttaimed ja 2000 aastat,väga püsiv osa huumusest. lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel puud,rabas turbasamblad ja rabataimed erineva 2)Füüsikaliselt püsiv hummus-põllumuldade 3-6,5% 2)Wnärb- lag.astmega turbahorisontidesse 6)haritav maa- huumusest 30-50% ,pooletusaeg 50 aastat. närbumispunktiniiskus(väiksemat veeosa taim kultuutaimed ja umbrohtude surnud osad jäävad 3)Värske huumus-põllumuldade huumusest 2-8% mullast kätte ei saa.taim hakkab närbuma) maha org.aone koguneb huumushorisont
varem. Siit järeldub, et ka Viljandi org eksisteeris enne eelviimast jäätumist, sest eespool nimetatud org suubub Viljandi orgu. Ümbruskonna pinnakatte paksus on kuni 10 m.(www.hot.ee)(vaata ka Joonis 2) Joonis 2 6 MULDKATE Maakonnas on leostunud ja leetjad mullad, madalsoo mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad saviliivadel ja liivsavidel, gleimullad erinevatel lähtekivimitel, leet-gleimullad ja raba-ja siirdesoomullad.(Eesti Atlas lk 16) Lääne pool on liivmullad, põhjad pool liivsavimullad, Kesk-ja Lõuna-Viljandimaal on saviliivmullad. Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid
Turvastunud muldade osatähtsus haritaval maal on 2,33 %, milledest 92 % on kuivendatud. Soomuldadest on kuivendatud 94,3 %. Mehhaaniliselt koostiselt on Eesti haritava maa mullastik äärmiselt kirju (joonis 3). Liivmuldi ja liivasid koreselisel materjalil levib kokku 8,4 % haritavast maast. Samas 3,4 % haritavast maast lasuvad liivad raskematel materjalidel. Saviliivmuldi on 4,7 %, saviliivasid liivadel 2,3 %, saviliivasid koreserikkal materjalil 3,2 % ja saviliivasid liivsavidel ning savidel levib 24,6 % haritavast maast. 2,3% 7,7% 8,4% 2,1% 2,8% 1,3% 2,5% 4,7% 2,0% 2,3% 3,2% 12,1% 24,1% 24,6%
mitte nii rohkelt, kui näiteks kuuseliikidel. 3.2. Perekond kuusk - Picea Ühtekokku kuulub kuuskede perekonda ca 45 liiki ning nad kõik esinevad põhjapoolkeral ning valdavalt mäestikes. Ka kuused on kõrged, korrapärase koonusja võraga puud ning enamik neist on ka suhteliselt varjutaluvad. Kasvukohanõuded on sarnased nulgudega, kuid siiski vajavad kuused nulgudest märksa enam valgust. Kuused kasvavad hästi parasniisketel viljakatel liivsavidel ning savidel. Võrreldes nulgudega on pH -amplituud märksa suurem: kuused taluvad nii nõrgalt happelisi kui aluselisi muldi. Kõrget põhjavett ja liigniiskust talub enamik kuuseliike nulgudest paremini. Kuuskede kõige arvestatavamaks kahjustajaks on juurepess ning seda eriti kõrge viljakusega lubjarikastel muldadel. Eriti suur on nakatumisoht endistele põllumaadele istutatud taimedel. Puistutes ja parkides tunneb
ajutiselt kõrgeletõusvast põhjaveest liigniisked MKT: - kuivad - sambliku kanarbiku männikud IV-V kl. pohla gleistunud - mustika sinika mänd, kuusk II-III kl. Gleimullad G 25,9% Eestimaast (1,263 mln. ha), 17,7% harit. maadest (208000 ha), 30% Eesti metsadest. - kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad), kõik lõimised - huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas < 30 cm T - mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud (G või CG), savidel ja liivsavidel BG, CG või G, vahelduva veereziimiga - sinakas- või rohekashallil foonil roostepruune ja koolakaid laike Lubjalembesed taimekooslused (lubika-hirsstarna), Lääne-Eestis vähemkarbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne, Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis kohati 50-70%. Karbonaatsed gleimullad Gk 54000 ha e. 1,4% - kihisemine kõrgemal kui 30 cm, karbonaatsel moreenil või lubisetetel kestva liigniiskuse
b) toetuv kapillaarvesi- kergesti liikuv,põhjaveest tõusev.suures osas taimedele kahjulik 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. MULLA HÜDROLOOGILISED KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel 3-6,5% 2)Wnärb-närbumispunktiniiskus(väiksemat veeosa taim mullast kätte ei saa.taim hakkab närbuma) (taimejuurte imamisjõud 15-16 atm)Wnärb=1,5*Wmh(võib kõikuda 1,3-1,7Wmh piires) 3)Wmm(maksimaalnemolekulaarne)kogu seotud ja osa liikumatut kapillaararvet.raskesti omastatav vesi =Wmm-Wnärb (10-15 kg/cm3 on mullast taimedele raskelt kätte saadav. 4)Wväli.(veevälimahutavus)(Wv.)suurim seotud ja rippuva kapillaarvee hulk mullas.veevälimahutavus
paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest. Pruunmullad K0 · parasniisked kuni ajutiselt liigniisked · karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) · savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine · Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa) Jaguneb edasi: 1. Leostunud mullad K0 FAO Cambisols Välja kujunenud karbonaatsetel liivsavidel, harvem saviliiva moreenil, parasniisked, hästi õhustatud, kõrge bioloogiline aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust >3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge produktiivsusega metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutraalne reaktsioon, I, II-IV, V klass sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad K1 Levik paralleelselt K0-ga, lessiveerumisel (lessiv. + savid) profiil A-El-Bf-C, lähtekivim
Pruunmullad K0 · parasniisked kuni ajutiselt liigniisked · karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) · savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine · Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa) Jaguneb edasi: 1. Leostunud mullad K0 FAO - Cambisols Välja kujunenud karbonaatsetel liivsavidel, harvem saviliiva moreenil, parasniisked, hästi õhustatud, kõrge bioloogiline aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust >3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge produktiivsusega metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutraalne reaktsioon, I, II-IV, V klass sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad K1 Levik paralleelselt K0-ga, lessiveerumisel (lessiv.
annaabi.ee 
