LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ETTEVÕTLUS JA ÄRIPLAANI LOENGU PROTOKOLL. Mõdriku 23.september.2013 nr 1/1 Algus kell 11.00,lõpp 16.30 Juhatas Liivika Ivanov. Protokollis Margit Hirv Võtsid osa:Maria Borissova,Stiven Danilov,Aleksei Fursov,Silja Hiielaid,Tiit Jõe,Maarja Kivioja,Tiit Kivisaar,Selina Neero,Tarmo Nukka,Reelika Nurmsaar ja Kelly Õun. Puudusid:Tiina Klemets,Kaisa Murumäe,Gunter Väärt ja Maris Iila. Päevakord: 1.Sissejuhatus õpingutesse. 2.Rühmatöö tutvustus. 1.Päevakorrapunkt. KUULATI: Liivika Ivanova tutvustas ennest ja ettevõtluse õppekava. OTSUSTATI: 1.Võtta informatsioon teadmiseks. 2.Päevakorrapunkt....
3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...
a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus pea...
Refera Kasulikud toiduained Pärnumaa Kutsehariduskeskus MT-10B Liivika Raudsepp November 2010 Kiudained Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra ja kaerahelbepuder, aed ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja leib, sepik) Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. A vitamiin Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna Kõrvitsa viljalihas on suhkr...
Maria Mokretsova Indrek Tamm Heili Parras Viivika Vahi Merilin Rebane Kaspar Vaik Janne Reha Näitering Sharpay Evans Getter Jaani või Jekaterina Nikolajeva Ryan Evans Taavi Tõnisson Kelsi Neilson Agnes Aaliste või Lee Trei James Norman Salumäe Susan Kristiina-Sandra Saumann William Kristiin Räägel Cathy Kerttu Veske Alan Rainer-Verner Samolberg Cyndra Kairi Kivirähk Õpetajad Preili Darbus Ingrid Isotamm või Liivika Hanstin Treener Bolton Andres Roosileht Vinnie Ichikawa Tarmo männard Ja Teised Tuuli Rand, Marie Trei, Keit Triisa, janeli Truus, Evelin Veermets Muusikal räägib sellest kuidas peategelased(Troy Bolton ja Gabriella Montez) kohtuvad esmakordselt koolivaheaja uusaastapeal. Kui kool uuesti algab, avastab Troy Bolton, et nende kooli on tulnud uus õpilane kes on just see sama Gabriella Montez. Koos tahavad nad saada muusikali...
Väike MARI Hanna Helen Kaabel või Susanne Rull MARGUS Argo Tamm Lõpetanud Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia dzässmuusika osakonna laulu erialal. Aastast 2008 õpetab pop-jazz-teooriat, -klaverit ja ansamblimängu Viljandi Muusikakoolis. Väike MARGUS Gulliver Kenn Pai või Otto Reisser PERENAINE Liivika Hanstin PEREMEES Riho Rosberg VANAEMA Kaire Vilgats LINNSPES Taavi Tõnisson HULL-JASS Silver Laas TIINA ema Triinu Taul Rahvas Andres Roosileht, Ingrid Isotamm, Mihkl Tikerpalu, Alice Kirsipuu, Jevgeni Moiseenko, Toomas Kreen, Reet Loderaud ja Anti Kobin. Hundid Jeanette Täht, Angelika Kusanova, Keisy Põldsam, Sandra Steinberg, Aleksei Troitski, Igor Kudrin, Vahur Agar ja Ahti Kiili. Muusika I vaatlus Jääkülmas öös Tule poole...
keskkooli ja 19631967 Palamuse Keskkooli õpetaja. Tõnu Kipper (sündinud 24. septembril 1939 Tartus) eesti astrofüüsik Ta on Üliõpilasselts Liivika vilistlane. Robert Johannes Livländer (1. veebruar 1903 Tallinn 6. oktoober 1944 Läänemeri) Eesti astronoom. Ta õppis aastatel 19211925 (lõpetas) Tartu Ülikoolis, mag. astr. 1926 (Astrograafiline positsioonide määramine), dr. phil. nat. 1932 (Determination of the Longitude of the Tartu Observatory by Wireless. Second paper: Observations in 19291930 in Tartu and in Pulkovo...
Aav-helikunstnik-helilooja ja koorijuht, kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi ,,Vikerlased''. A.Kapp-helikunstnik,dirigent, peadgoog,lõi oratooriumi ,,Hiiob''. E.Viiralt-graafik,tuntuimad teosed `'Põrgu'', `'Kabaree'', `'Neegripead''. J.Koort-skulptor, maalikunstnik ja keraamik. P.Pinna-tollae tuntuim lavatäht, oli Eesti NSV Riiklikus Kunstiansamblis. K.Palusalu-maadleja, võitis Berliini OM-idel kaks kuldmedalit. P.Keres-maletaja,üliõpilasselts Liivika liege, NSVL teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion. I. Duncan- modern-ehk vabatantsu looja. S. Dali-Hispaania kunstnik,lõi maale, mis tõi inimestes välja kujutlusvõime. A. Hitchcock-õudusfilmide meister ,,Santaaz''. C. Chaplin-lavastaja-näitleja,tema komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma. E. Hemingwey-kirjanik, lõi inimeste unelmad ja vaistlikke tundeid juttudesse ja raamatutesse.E....
Paul Keres Eero Puusepp 9.A Elulugu Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. Sündis(7. jaanuar 1916 Narva) Suri 5. juuni 1975 Helsingi) 1948. aasta HaagMoskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr...
Paul Keres(7.jaanuar Narva - 5.juuni 1975 Helsingi) Paul Keres oli eesti maadleja. Ta sndis Narvas, kis koolis Prnus ja ppis 1937-1947 Tartu likoolis matemaatikat.Oli alates 1936. aastast lipilasselts Liivika liige. Juba noorukina vitis ta thtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning plvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri vidu eest maailmameistri mati iguse Aleksandr Alehhiniga (mati ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakmneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haag-Moskva turniiril,mis selgitas maailmameistri prast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20- st....
Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. Esineja oleks võinud laulda natuke puhtamalt, et saaks sõnadest rohkem aru. Minu jaoks oli lugu väga kaasahaarav. See lugu pani minus tundma nii rõõmsaid emotsioone kui ka kurbe emotsioone. See lugu oli meeldejääv selle poolest, et oli...
See kõik rääkiski noortest ja kuidas tuleks ette vaadata, et rumalusi ei tehtaks. Öeldakse ju miskipärast, et kui kevad tuleb, tuleb ka armastus. Kõik laulud, mis esitamisele tulid, olid vokaalsed. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Tüdrukuid kehastasid Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Mari Ronimois ja Liivika Hanstin. Poisse mängisid Markus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu ja Riho Rosberg. Muusikat tegi ansambel Terminaator laiendatud koosseisus: Taavi Langi (kitarrid), Roland Puusepp (löökpillid), Henno Kelp (basskitarr ja kontrabass), Runno Tamra (klahvpillid) ning Tiit Kikas (keelpillid). Selle suurepärase etenduse lavastajateks olid Anti Kobin ja Taavi Tõnisson. Muusikajuht oli Kaire Vilgats. Selle muusikali eripära oli kogu see julgus...
Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapu...
B klass juhendaja: Külli retpap PAUL KERES Paul keres sündis 7. jaanuar 1916 Narvas, ja suri 5. juuni 1975 Helsingis. Paul keres oli Eesti maletaja.Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Paul Keres Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia....
Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud). Kõrge karotiinisisaldus (4 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalus...
aasta USA presidendivalimistel 1860 . aastaVabariiklaste oli võitnud USA presidendivalimistel Partei oli võitnud Abraham kandidaat Vabariiklaste Partei Lincoln, keda kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks lõunaosariikides orjuse vastaseks.peeti Seegaradikaalseks kardeti, et orjuse vastaseks. Seega kardeti, Lincoln keelab orjanduse ja muudab et Lincoln keelab majanduslikult Lõuna Põhjast orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast täielikult majanduslikult sõltuvaks. Selle vältimiseks täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja otsustati moodustada Unioonist omaettelahku riik.lüüa ja moodustada omaette riik. ABRAHAM L...
C klass FACTS A bridge made of steel for pedestrians crossing the River Thames. It was to be a part of the city's millennium celebration. During the first two days after opening the bridge, thousands who had crossed the bridge noticed that the bridge seemed to wobble. Because of that the bridge was closed for modifications 3 days after opening. It was reopened in February 2002. Construction of the bridge began in late 1998 and was completed in June 2000, about 2 months behind schedule. Total cost was 30 million euros. It can carry up to 5,000 people at the same time. DESIGN The design was a subject of a competition organized in 1996. The winning entry was an innovative effort from Arup, Foster and Partners and Sir Anthony Caro. It is 325 metres long and 4 metres wide. Made of aluminium. ...
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtlus ja äriplaani loengu protokoll Mõdriku 04.11 2014 nr 3-2/28 Algus kell 14.15, lõpp kell 17.30 Juhatas Liivika Ivanov Protokollis Maret Jõgar Võtsid osa: 27 õpilast ( LISA 1 ) Puudusid: Stiven Danilov ja Tiit Jõe PÄEVAKORD: 1.Esitluste esitamine 2.Frantsiisiettevõtte tundmine 3.Mõistete seletus 1.KUULATI: Õpilased pidid tegema loenguks valmis tagurpidi ajurünnaku moodulil esitluse.Ettekanne oli vabal valikul, kas powerpoindi esitlusena, teatrina või joonistades tahvlile. Esimeses loengu pooles esitlesime ettekandeid. Teises loengu pooles saime selgeks, mis on frantsiisiettevõte ning...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM Anasstassia Aboljanina Anna Lipskaja 11.B klass MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja E.Prave Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7...
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus...