PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
Asutajaliikmed: Belgia Brüssel Prantsusmaa - Pariis Saksamaa - Berliin Itaalia - Rooma Luksemburg - Luksemburg Madalmaad - Amsterdam 1973: Taani - Kopenhaagen Iirimaa - Dubliin Ühendkuningriik - London 1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta Poola - Varssavi Slovakkia - Bratislava Sloveenia - Ljubljana 2007: Bulgaaria - Sofia Rumeenia Bukarest 2013: Horvaatia Zagreb Riigid, kus on kasutusel euro. Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksem...
1) kindlustatu (maksemäär 0,6%) 2) tööandja (maksemäär 0,3%) Seaduse mõttes ei ole kindlustatud isik: FIE; notar, kohtutäitur, vandetõlk või mõni muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik jt; vanaduspensioniikka jõudnud isik jt. Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. Kohustusliku pensionikindlustuse makset maksavad: 1) kohustuslikus korras liitujad; 2) vabatahtlikus korras liitujad. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud vastava avalduse (vabatahtlikud liitujad). Kogumispensioniga liitunud isik maksab 2% maksustatavatelt tuludelt (peab kinni tööandja), riik lisab 4% makstava sotsiaalmaksu arvelt. NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda.
tugeva elektrivälja Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (NPT) (NPT) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on hoida ära tuumarelvade ja tuumarelvade valmistamise tehnoloogia levikut, edendada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd ning soodustada desarmeerimist. Jõustus 5.märts 1970 Eesti liitus lepinguga 1992. aasta jaanuaris. Tuumarelvi Tuumarelvi omavad riigid, liitujad omavad riigid, lepingu ratifits Ülejäänud liitujad või nende õigusjärglased eerijad Mitte-allakirjutanud riigid (India,Iisrael, Pakistan, Lõuna- Ülejäänud Sudaan) ratifitseerijad Välja astunud (Põhja-Korea) Lepingust kinnipidav tunnustamata riik (Taiwan)
Maksavad: kindlustatu(2,8%), tööandja(1,4%). Kindlustatud isik ei ole:FIE,notar,kohtutäitur,vandetõlk,vabakutseline loovisik,vanaduspensioniikka jõudnud isik jne.Kogumispensioni liigid: 1)kohustuslik kogumispension(maksavad kohustuslikus korras liitujad ja vabatahtlikult liitujad)2)täiendav kogumispension. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983.a.Enne 1983. aasta 1.jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohtus maksta makset, kui nad
Kallas, U. Paet, U. Kruuse, R. Lang, J. Ligi, L. Randjärv, U. Paet, K. Pentus-Rosimannus, H. Pevkur, V. Randpere, J. Tamkivi, K. Uustulnd Liikmeid üle 12 000 Eesti Reformierakond Riigikogus 30 kohta Tartu linnavolikogus 15 kohta (49st) Euroopa Parlamendis 2 kohta Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse Maksude alandamine Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Silvergate Viimased lahkujad: Kristiina Ojuland, Jaak Jõerüüt Viimased liitujad: Johannes Kert, Ants Laaneots, Eve Kivi, Heidy Purga, Eerik-Niiles Kross Taavi Rõivas Sündis 1979 Tallinna Reaalkool TÜ majandus 2012-14 sotsiaalminister Vabaabielus, tütar Reformierakond http://www.youtube.com/watch?v=NjAYs1x 1xYs&feature=related Isamaa ja Res Publica Liit Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera,
USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. Peakorter: Brüssel VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon - kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. Loodi vastukaaluks NATO-le. VMN - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu - sotsialistlikke riikide majanduskoostöö organisatsioon aastatel 1949-1991. Loodi vastukaaluks Marshalli plaanile. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon - riikidevaheline organisatsioon rahu ja
Aeg-ajalt on tekkinud õhku küsimus, kas Euroopat tuleks võtta kui liitriiki või riikide liitu. Selleks aga, et Euroopat võiks üldse maailmas tõsiselt võtta, tuleks kindlasti mitmed asjad omavahel paika panna ning tuleviku suhtes kindel visioon valmistada. Esimeseks märksõnaks, mida võib pidada väärt unistuseks, mille poole püüelda, on ühtsus. Selle saavutamiseks on loodud mitmeid lepingud ja organisatsione nagu näiteks Euroopa Liit või NATO. Selliste ühendustega liitujad saavutavad rohkemates asjades üksmeele ja ühtsuse, mis omakorda aitab oma arvamust maailmas koos kaaslastega mõjukamalt peale suruda. Nii avaldub ka väiksematel riikidel võimalus reaalselt midagi suurt ka korda saata. Maailm on iseenesest üks tohutu lahinguväli, kus käib pidev sõda ja esinevad põhimõttelised erimeelsused ning sõtta ei soovi meist üksi minna keegi. Samas aga selleks, et saavutada tugev ühtekuuluvustunne, tuleb aidata ka järgi
(tööle, õppima,....) , kaupadel, teenustel ja kapitalil (rahal)... EL riikidel on võimalus taotleda rahalisi vahendiid ja toetusi ...... EL on käibel ühi ühisraha Euro (€) 1.jaan. 1999.a.- 11 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome; 2001- 2009.a. liitusid Kreeka, Sloveenia, Slovakkia, Küpros, Malta; Praegu (2014) kasutab europangatähti ~337 miljonit inimest 19 euroala riigis. Seni viimased euroalaga liitujad: Eesti (2011), Läti (2014), Leedu (2015) ██ Eurotsooni liikmesriigid (19) ██ EL riigid, kes ei ole eurotsoonis: Suurbritannia, Taani; ██ ei kuulu EL, kuid kasutavad eurot ametlikult (Monako, Vatikan, San Marino) ██ ei kuulu EL, kuid kasutavad eurot mitteametlikult (Andorra, Kosovo, Montenegro) ██ ELi riigid, mis Maastrichti lepinguga on lubanud ühineda eurotsooniga Milline Euroopa üks rikkamaid ja heaolu ühiskonnaga riik ei kuulu EL ega eurotsooni?
Põhja- ja Ida Euroopas. b) Paavst Innocentius III ajal (1198 1216), kelle valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke, kuulutati IV ristisõja (1202 1204) kõrval välja ristisõda ka Läänemere idaranniku paganate vastu: Innocentius III saatis 1199 Saksimaa ja Vestfaali kristlastele bulla (e paavsti läkituse), milles kutsus neid alustama ristisõda, et kaitsta katoliku kirikut Liivimaal ning lubades ristisõjaga liitujad vabastada pattudest. Muuhulgas kirjeldas ta bullas ka liivlaste kombeid, kes "austavad mõistmatuid loomi, haljendavaid puid, selget vett, rohelisi taimi ja ebapuhtaid vaime". c) Balti ristisõja nime all tuntakse sõda eestlaste, läti- ja leedu hõimude kristianiseerimiseks (ristiusustamiseks) ja nende alade vallutamiseks 12. 13.saj saksa ja taani ristisõdijate poolt. 3. Henriku "Liivimaa kroonika"
Ehkki organisatsioonikultuuri loojate ja kujundajatena vaadeldakse peamiselt tippjuhtkonda, on ka kesk- ja esmatasandi juhtidel oluline roll. Nende mõju ilmneb eelkõige vahetutes käitumisviisides. Keskjuhid seovad sageli organisatsiooni tervikuks. Organisatsiooni liikmed on liidritega samaväärselt tähtsaks organisatsioonikultuuri allikaks. Nende rolli saab käsitleda kahest vaatepunktist: organisatsiooni liikmeskond ja organisatsiooniga liitujad. Organisatsiooni liikmete mõju on pidev, sest kujuneb suhtlemise ja kollektiivse tegevuse toimel. Organisatsiooni kuuluvad inimesed toovad kaasa väliskeskkonna suundumused. Organisatsioonikultuuri võivad tuntaval määral mõjutada organisatsiooniga liitujad. Iga uus liige toob kaasa oma tavad ning seepärast muutub organisatsioonikultuuri püsimise seisukohalt oluliseks, kuidas uued töötajad selle omandavad. Kui organisatsioonid
ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 1945 a. See pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Kokku 191 riiki. Ülesanne: liikmesriikide diferentseeritud liikmemaksud. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Sõjalis-poliitiline liit. Kokku 24 riiki. WTO- Maailma Kaubanduseorganisatsioon (World Trade Organization) 1948 a. Ülesanne: tollimaksude vähendamine. Kokku 180 riiki. Maailmapank- (world bank) 1944 a. Kokku 183 riiki. –maailma pangaga liitujad peavad olema ka Rahvusvahelise Valuutafondi liimed (international monetary fund). Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon- (association of south east asian nations – ASEAN) 1967 a. Ülesanne: et vastu seista Hiina kultuurirevolutsiooni mõjudele ja Vietnamist levima hakanud kommunismile. Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping- (North American Free Trade Agreement – NAFTA) 1994 a. Kokku 3 riiki. Naftat eksportivate riikide organisatsioon- (Organization of Petroleum Exporting Countries - OPEC)
Nt on täiesti võimalik, et Türgi majandus seotakse EL-iga sootuks varem, kui Türgi lõpuks liitu kutsutakse. Kui üldse kutsutakse.5 Euroopa Liidu mõju on erinev nendele, kes asuvad meie ääremail ja nendele, kes jäävad meist kaugele. Kergem on oma norme kehtestada seal, kus lootus EL-iga liituda on käegakatsutavam. Meie piirialadel asub aga üpris palju riike, kes ei saa või ei soovigi EL-iga liituda. Nemad ei pälvi samasugust tähelepanu ega võida sellist kasu nagu liitujad. Nad saavad liidult vähem ettekirjutisi ning neilt ei oodata nii palju pingutust. Kahepoolsed lepped Brüsseliga on kõik sama tüüpi, kuid täiesti erineva iseloomuga, sõltuvalt 3 M. Kala; Euroopa maailma teljel; Eesti Päevaleht, 2009, lk 262 4 Id.: lk 263 5 Id.: lk 264 7 konkreetsest riigist või asukohast. Liidulaienemise instrument on igatahes limiteeritud, kuna
kodanluse vastu. · 1940 sügisel alustas ka NL ettevalmistusi sõjaks Sxm vastu. Kahe riigi vahel algas võidujooks sõjaks ettevalmistamise osas. NL nägi samuti ette Sxm ründamise (6.juuli), seetõttu polnud piiridel vajalikku kaitset ja see võimaldas sakslastel 1941 aasta suvel kiiresti edasi tungida. III Sõjalised blokid Teises maailmasõjas: A) Saksamaa ja tema liitlased e Kolmikpaktiga liitujad (9 riiki): · 1939.a. mais Teraspakti sõlmimine Sxm ja Itaalia vahel. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. (Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja, kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud.)
Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärki täita, sest: 1) RL põhikiri võimaldas RL Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (keeld), sellega oli võimalik nurjata nt RL poolt kohandatud sakntsioone mõne agressorriigi vastu. 2) mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaa 26-34.a lahkus ise, Nõukogude Liit 34-39.a visati välja agressiooni pärast Soome vastu) 3) hõlmas peamiselt Euroopa riike, Ladina-Ameerikast üksikud liitujad, Aasias ja Aafrikas iseseisvaid riike käputäis. 4) 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935, Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931, NSVL kallaletung Soomele 1939 jne) Versailles' süsteem ja selle lagunemine: VERSAILLES' RAHU SÕLMITI 28.JUUNIL 1919. Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa loovutas piirialad, okupeeriti Reini jõe vasak kallas, Saarimaa 15.a Rahvasteliidu
Vapsid lülitusid poliitikasse 1932.a, kuna tekkisid sisepoliitilised pinged erakondlik korruptsioon, nn lehmakauplemine, riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine. Vapsid nõudsid uuendusi riigivalitsemise küsimustes. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suure toetuse, sest: 1)Rahvas oli tüdinenud poliitilisest korruptsioonist ja nn lehmakauplemisest 2)Vapside liikumisega liitujad said mitmetele kaupadele allahindlusi Vapside liikumine oli positiivne, kuna nad nõudsid uuendusi kriisis oleva riigivalitsemise koha pealt Vapside liikumine oli negatiivne, kuna nad meelitasid inimesi endaga liituma, pakkudes neile mitmeid hüvesid liitusid ka need, kellel Vabadussõjaga mingit pistmist ei olnud 10. 1934.a kohalike omavalitsuste valimised. Presidendikandidaadid. 1934. a jaanuaris hakkas uus põhiseadus kehtima. Vastavalt sellele tuli läbi viia uued valimised. Maal said
mittepoliitiline, nad koondasid sõjaveterane. Vapsid lülitusid poliitikasse 1932.a, kuna tekkisid sisepoliitilised pinged erakondlik korruptsioon, nn lehmakauplemine, riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine. Vapsid nõudsid uuendusi riigivalitsemise küsimustes. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suure toetuse, sest: 1)Rahvas oli tüdinenud poliitilisest korruptsioonist ja nn lehmakauplemisest 2)Vapside liikumisega liitujad said mitmetele kaupadele allahindlusi Vapside liikumine oli positiivne, kuna nad nõudsid uuendusi kriisis oleva riigivalitsemise koha pealt Vapside liikumine oli negatiivne, kuna nad meelitasid inimesi endaga liituma, pakkudes neile mitmeid hüvesid liitusid ka need, kellel Vabadussõjaga mingit pistmist ei olnud 32. Konstantin Päts kes oli, kuidas ja millal ja tänu millele õnnestus tal võimul saada? Ta oli Eesti Vabariigi esimene president
Joonis 5. Agressiivsete pensionifondide tootlikkus aasta algusest. (Autori koostatud) Mõlemate fondide tootlus aasta algusest on negatiivne, kuid kuna Swedbanki Pensionifondi tootlus on olnud fondi loomisest -5,13% ja SEB Pensionifondi tootlus 2,57% soovitavad töö autorid valida SEB pensionifondi. Swedbank'i Pensionifond K4 loodi alles 2011. aastal, SEB Energiline Pensionifond on olnud tegev aastast 2009. 2.2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes Pensionifondidega liitujad eelistavad eelkõige tasakaalustatud ja kasvustrateegiaga pensionifonde. Valitakse enamasti SEB või Swedbank'i II samba pensionifondid, kuna viimased sobivad kõige paremini keskealistele, keda on Eesti rahva vanuselises koosseisus enim. Tabelis 5 on välja toodud SEB, Swedbank'I ja LHV panga 5 suurima pensionifondi turuosad liitujate lõikes 2010. aasta seisuga. Tabel 5. Pensionifondide turuosad liitujate lõikes (31.10.2010)
Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine
Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid. Makse maksja Kohustuslikus kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid. KoPS-i mõistes on makse maksjaks kohustatud isik. Kohustatud isikuid võib liigendada kaheks grupiks: 1. kohustuslikus korras liitujad 2. vabatahtlikus korras liitujad Makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik (tulumaksuseaduse § 6 lg 1 mõistes) tingimusel, et: 1. isiku eest on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksu või ta (FIE) maksab enda eest sotsiaalmaksu 2. isikul on tekkinud kohustus tasuda makset KoPS-i §-s 7 sätestatud tasudelt Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril (kohustuslikult liituja)
Luksemburg) · 1973: Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik · 1981: Kreeka · 1986: Portugal ja Hispaania · 1990: Saksamaa ühendamine (Ida-Saksa) · 1995: Austria, Soome ja Rootsi · 2004: Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi ja Ungari 4 · 2007: Bulgaaria ja Rumeenia · 2013: Horvaatia (28. riik) · Järgmised liitujad? Makedoonia? Türgi? EL-i ajaloo periodiseerimine: mittelineaarne areng 1950-ndad: kiire areng rahvusüleste institutsioonide loomine 1960-ndad ja 70-ndad: arengu peatumine valitsustevaheline koostöö 1980-ndate keskelt alates: integratsiooni taaselustumine rahvusüleste institutsioonide kasv 2005-2009: stagnatsioon? Põhiseaduslepingu läbikukkumine Prantsusmaal ja Hollandis 3. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) esimesed lepingud (Nugent)
kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). 1. maist 2004 kuuluvad nimetatud riigid EL-i. Kuna EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda. Uued ja võimalikud liitujad Euroopa Liidus käib praegu terav debatt, kas Türgi ikka sobib sellesse ühendusse, Türgi on NATO ja Euroopa Nõukogu liige, tal on assotsieerumisleping EL-iga alates 1964 ja liitumisavalduse esitas Türgi 1987. a. Pärast 1999. aastal ametlikult EL-i liikmekandidaadiks saamist on Türgi teinud tõesti suuri edusamme: kaotanud surmanuhtluse, karmistanud võitlust piinamisjuhtumitega oma õigussüsteemis, parandanud naiste olukorda ja võimaldanud kurdidel taas oma kultuurielu edendada. 3
tunnustatud punkte. Kursuseid pakuvad erinevad huvigrupid, koolid, ettevõtete koolituskeskused, valitsusasutused ja konsultatsioonifirmad. Sellest tulenevalt on kursused jagatud erinevatesse kategooriatesse: 1. Basic – ettevõtted, mis pakuvad 3 või vähem erinevat projektijuhtimise kursust; 2. Global – ettevõtted, mis pakuvad 4 või enam erinevat kursust; 3. Corporate/Government – pakuvad koolitus vaid oma organisatsiooni töötajatele; 4. Charter – asutajad – esimesed liitujad aastatest 1999 ... 2000. Andmebaasist otsingut sooritades sai päringu tingimusteks määratud, et kursused peavad võimaldama distants-õpet. Tulemuseks anti 185 erinevat nimetust. Seejärel täpsustati päringut, et visata välja korporatiivsed koolituskeskused ja kirjed, kus peale organisatsiooni nime ja veebiaadressi muid andmeid ei olnud. Alles jäi 155 allikat. [Allikas PMI www.pmi.org/] Magistritöö käigus valmiv projektijuhtimise konspekt võiks vastata PMI standarditele
20. Kas Island ja Sveits on Euroopa Liidu liikmesriigid? 21. Miks käivitati Phare abiprogramm? 22. Mida kujutavad endast Kopenhaageni kriteeriumid? 23. Millal tuli inimeste rahakotti euro? 24. Millised vanad liikmesriigid pole eurole üle läinud? 25. Millal ühineb Eesti prognooside kohaselt euroga? 26. Miks peeti kümmet viimasena liitunud riiki sobivaks Euroopa Liiduga ühinema? 27. Mis riigid on võimalikud tulevased liitujad? Euroopa Liidu juhtimisstruktuur 1. Mis linnades paikneb enamik Euroopa Liidu juhtorganeid? 2. Kuidas erineb Euroopa Liidu juhtimine "tavalise" riigi juhtimisest? 3. Mis on Euroopa Liidu seadusandlik ja mis täitevorgan? 4. Kellest koosneb Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu e nõukogu? 5. Mis valdkondade ministrid teevad rohkem koostööd ja miks? 6. Keda nõukogu esindab? 7. Kelle ettepanek on vältimatult vajalik, et nõukogu saaks otsuse teha? 8
annaabi.ee 
