Kui helilaine on kord tekkinud siis ta liigub muutumatu kiirusega, kuni lõpuks hajub. Helivaljus Helitugevus ehk valjus on kõrvaga tajutav võnkeprotsessi intensiivsus Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi  helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi  väikseim helitugevus, mida kuuleme Helitämber Helitämber ehk kõlavärving on kõrvaga tajutav heli koostis. Heli on mitmesuguse sageduse ja tugevusega helide (osahelide) summa ehk liitheli (kooskõla). Tämber sõltub liithelis leiduvate osahelide (lihthelide) arvust ja tugevusest. Heli tämbri iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit, mis näitab graafiliselt osahelide helivaljuste omavahelist suhet. Helivältus Helivältus on heliallika võnkumise kestvus ajas. Mitmesuguste vältuste üksteisega kõrvutamine ehk vältuste järgnevus on muusika väljendusvahend - rütm. Heli nähtused Heli peegeldumine  toimub siis kui ühes keskkonnas
puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa annab oktavi võrra kõrgema ehk esimese ülemheli, kolmandikkude võnkumine annab teise ülemheli jne. põhitoon – kui keel võngub tervenisti heli omadused:
neid tekitanud võnkumisi sinusoidaalseteks võnkumisteks. Kõnes esinev hääl nii lihtne ja reeglipärane ei ole. Liitvõnkumine tähendab seda, et õhuosakesed liiguvad külll samaaegselt edasi-tagasi, kuid teevad seda erineva kiirusega, nt 100 ja 1000 korda sekundis (sagedus 100Hz ja 1000 Hz). Sellist häält nimetatakse liitheliks. Fourier' analüüsiga selgitatakse välja, millistest samaaegsetest toonidest liitheli koosneb. Mingil kujul kasutab Fourier' analüüs ka aju erinevaid liithelisid vastu võttes. Liitheli tajutakse erinevate häälikutena ning paljude häälikute vahelised akustilised erinevused põhinevad sellel, et neid väljendavad liithelid koosnevad erinevatest toonidest. Foneetilises analüüsis kasutatakse hääle tugevuse mõõtmise füüsikalise omadusena lisaks amplituudile ka intensiivsust (mõõdetakse detsibellides). Kõne akustilised kirjeldusviisid:
g ml I0 T = 2 mgl I0 - keha inertsmoment 26 27 28 infraheli ultraheli lihtheli e. toon liitheli müra 29 30 7. HÜDROMEHAANIKA. Rõhk ( p ) on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal ( Pa ). 1Pa = 1 N/m2 1atm = 1,01 105 Pa Vedelikud ( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühteviisi (Pascali sea- dus ). Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja
Kui üks häälik hääldatakse lõpuni enne, kui teisega alustatakse. Tekivad hääldamise hõlbustamiseks. 33. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Sagedus, ühikuks herts, amplituud  õhurõhk paskalites, helirõhu tase detsibellides. Heli kõrguse määrab ära võngete arv sekundis e sagedus. Amplituud on võnkumise maksimaalväärtus. 34. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Sinusoidaalne ja liitvõnkumine. Liitheli- palju erineva sageduse ja amplituudiga siinushelisid ehk toone. 35. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana. Nende poolt toodetud kõrihääl on perioodiline, laineprotsessi seisukohalt korduv, sinusoidaalne. Põhisageduse e põhitooni kõrval on olemas ka teised toonid  ülemtoonid, mis on põhisageduse kordused. Oma amplituudi ja tugevuse poolest nõrgenevad nad vastavalt sageduse suurenemisele
Helida ja mürade osakaal kõneldes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust(täishäälikud-ainult helid;helitud kaashäälikud-ainult mürad;helilised kaashäälikud-helid ja mürad vahelduvad). PAT-häälepuuded võivad olla perifeersed ja tsentraalsed(halvatused), alakõnega lastel on hääl primitiivne:vähe alatoone,tämber vaene. häälikute moodustamisejahääletämbri/resonantsisüsteem (resonaatorsüsteem/ artikulatoorne)- kõnehäälikute moodustamine. Kõnehäälik on liitheli, selle moodustavad kindlas vahekorras,erineva kõrgusega toonid ja/või mürad,mis moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused-formandid. PAT-artikulatsiooniaparaadi anatoomised puuded või funktsionaalsed hälbed mõjutavad häälikute moodustamist valikuliselt. See sõltub huulte liikuvusest,suletud/lahtisest ninaõõnest,hambumus, keeletipu liikuvus. Perifeerse kõne funktsionaalsüsteem algab ninaõõnest ja lõpeb diafragmaga. Kõneloome.
Svaavokaal  kahe kõrvuti oleva konsonandi vaheline vokaal, mis tekib seetõttu, et enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni. 34. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Võnkumist iseloomustab: 1) sagedus, 2) periood, 3) amplituud. Sagedus  täisvõngete arv mingis ajaühikus. Amplituud  suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Liitheli = liitvõnkumine: koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. Müra on liitvõnkumine, mille siinusvõnkumised asuvad üksteisele nii lähestikku, et ei ole võimalik eristada perioode. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Resonants  süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega. Võnkeamplituud on siis suurim
34. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? · Võnkumist iseloomustavad sagedus, periood, amplituud. 1. Sagedus  täisvõngete arv mingis ajaühikus, tähis f, valem: f=n(arv)/t(aeg), ühikuks (Hz). 2. Periood  ühe täisvõnke sooritamise kestus, tähis T, valem: T=1s/f. 3. Amplituud  suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? · Liitheli koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. · Lihtheli ehk lihtvõnkumine ehk puhastoon koosneb ühest harmoonilisest võnkumisest. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? · Põhisagedus=põhitoon: kõige madalama sagedusega võnkumine. · Ülemtoonid ehk harmoonikud: põhisageduse täisarvulised kordsed: 100 Hz põhisageduse
siinusheli ehk toon. siinusheli sagedus nt f = 60 / 1 ehk 60 täisvõnget sekundis = 60 Hz. Mida suurema sagedusega võnkumine, seda lühem periood. Inimese langus on 0,5–1 Hz päevas (ülemine sagedus 20 000 Hz). 20a pärast kuulen (20 000 – 20 x 365 =) 12 700 Hz sagedust. Amplituudi võib väljendada õhurõhuna paskalites (1 Pa = 1 N /m 2) või helirõhutaseme suhteühikut dB. Loodushelisid põhjustavad liitvõnked. Liitheli – palju erineva sageduse ja amplituudiga siinushelisid ehk toone. Keha võngub tervikuna ja osadega. Liithelisid analüüsitakse Fourier’ analüüsimeetodiga. Põhitoon F 0 ehk võnkumine, mida tekitavad helid tervikliku võnkumisega. Häälekurrud võnguvad lisaks tervikule ka osadena – ülemtoonid –, mis on põhitoonist täisarv korda suuremad. Kõnehääl – häälikute laad tuleneb resonantsidest ehk formantidest – häälekurdude tekitatud
9?! 9) 1. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand väidab, et gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n = N / V (arvust ruumalaühikus) ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast Ek järgmiselt: p = 3/2 nEk . Sellest järeldub, et Ek = 3/2 kT ja p = nkT, kus k on Boltzmanni konstant. 2. 3. Helivaljus on akustikas heliaistingu subjektiivne mõõt, [2] mis väljendab heli kõrvaga tajutavat valjust. [3]. Helivaljus oleneb helirõhu tasemest ja helisagedusest, liitheli korral ka selle komponentide ajalisest vahekorrast. Igapäevakeeles on helivaljuse tähenduses kasutusel ka helitugevus (resp heli tugevus). 4. Rõhul 611,73 Pa (umbes 0,006 atm) on sulamis- ja keemistemperatuurid võrdsed  0,01 °C. Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub ehk muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid
· Kui sauna välisuks talvel avada, tuleb sealt sisse külma udu kuigi väljas mingit udu pole. Miks? · Miks leiliviskamise järel hakkame rohkem higistama? 9. Muusika 9.1. Heli · Heliks nimetatakse mehaanilisi laineid sageduste vahemikus 16 Hz kuni 20 kHz. Seda sageduste vahemikku inimene kuuleb. Heli on kuuldav hääl. KATSE. Suurema sagedusega helid on ultrahelid, väiksema sagedusega - infrahelid. · Helisid jaotatakse järgmiselt : lihtheli ehk toon - üks kindel sagedus; liitheli ehk kõla - mitu kindla sagedusega tooni; müra - lõpmata palju erineva sagedusega tooni. Katse. Kuuldelaävi ja valulävi: I0 = 10-12 W/m2; Iv = 10 W/m2 (). Heli valjus on seda suurem, mida suurem on võnkeamplituud: kuuldeläve korral on see (molekuli nihe) ca 10-11 m ja valuläve korral 0,01 mm. Aga kõlari membraan võngub ju mitme millimeetri ulatuses! See on silmagagi näha. Seda põhjustab madal sagedus, mida muidu poleks kuulda.
Nagu teada, on kõige sonoorsemad (helilisemad) täishäälikud, ainult mürade abil moodustatakse helitud kaashäälikud, heliliste kaashäälikute puhul helid ja mürad kombineeruvad. Häälepuuded võivad samuti olla perifeersed ja tsentraalsed (halvatused), mehhanismilt funktsionaalsed või orgaanilised. Hääle areng sõltub kõne arengust. Alakõnega lastel on hääl primitiivne: vähe ülemtoone, tämber vaene. 3. Resonaatorsüsteem. Kõnehäälik on liitheli. Selle moodustavad kindlas vahekorras, erineva kõrgusega toonid ja/või mürad, mis moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused — formandid. Viimaste omavahelist suhet kajastab hääliku spekter. Hääliku äratundmiseks on vaja, et osa spektrist (osa formante) pidevalt korduks. Helilise hääliku puhul lisanduvad põhitoonile ülemtoonid, mida võimendatakse kõnetraktis valikuliselt. See sõltub kõnetraktis moodustavatest
Neel - regu-b hääldamise ja künehingamise koostööd. Puuded: kuulmispuue, alakõne, lihaste kahjustused. HÄÄLE JA MÜRADE TEKITAMINE Häälikute äratundmine sõötub hääälikute koostisse kuuluvate helide>/mürade kombinatsioonist. Ahtused ja sulud kutsuvad esile müra, häälekurrud võimaldavad heli moodustada. Ainult mürad on kasutusel helitute kaashäälikute puhul. Helid tekitatakse häälekurdudega, mürad aga kõnetrakti ahtuste ja sulgudega. Hääl  liitheli (põhitoon, ülemtoon). Neeluõõne roll: veits ka võimendab või summutab heli. Maht on neeluõõnel väga muutuv (paindlik). Artikuleeritud küne abil saab häält kontrollida. RESONAATOR See on süsteem, mille abiltoodab silpe, kõnetakte, sõnu ja lausungeid. Eri tugevuse, kõrgusega helid jne nim formantideks (need on hääle tunnuste kombinatsioon siis). Kui neid formante püütakse projekteerida paberile, projekorile, kujuneb häälikuspekter.
kus L p - helirõhu tase detsibellides; p - heliallika poolt tekitatava rõhu ruutkeskmine väärtus; p r - võrdlusrõhu ruutkeskmine väärtus (0,0002 mikrobaari) Puhaste üksikvõnkumiste kuju on sinusoidaalne. Tegelikkuses esinevad erineva sagedusega võnkumised reeglina koos, tekitades sageduste liitumise. Liitunud sageduse komponente nimetatakse põhi- ja ülemtoonideks. Inimese kuulmissüsteem on suuteline lihthelides korraga eristama kuni seitset lihtheli. Nagu öeldud, kujundavad liitheli põhi- ja ülemtoonid kuuldava heli tämbri ehk värvingu. Kui omavahel liituvad mittesinusoidaalsed võnkumised, on tulemuseks mittesinusoidaalsed liitunud helilained, mida subjektiivselt tajutakse mürana. Kuulmise kohateooria Hermann von Helmholz (1821 - 1894) ja Georg von Bekesy (1899 - 1972): Kõrged sagedused tuvastatakse basilaarmembraani karvarakkude poolt ovaalakna juures, madalad teo tipu lähedal. Kohateooria ei suuda seletada alla 500 Hz sageduse helina tunnetamise mehhanismi,
täisperioode. 254 Sellised funktsioonid kirjeldavad ühe otstest kinnitatud pillikeele kõiki erinevaid põhivõnkumisi ehk osahelisid. Nende võnkumiste sagedused (ehk kui mitu täis- perioodi nad läbivad) annavad kõik põhivõnkesagedused. kõik võngub Nagu muusikast teame, võime iga liitheli või akordi lahti kirjutada osahelidena. Samamoodi selgub, et tegelikult võime iga piisavalt ilusa perioodilise funktsiooni esitada põhivõnkumiste summana. Eri põhivõnkumisi tuleb erinevate funktsioo- nide esitamiseks muidugi kasutusele võtta erineval määral. 255 Sellist perioodiliste funktsioonide esitamist põhivõngete abil nimetatakse nende
annaabi.ee 
