Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad
Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav). Veondusprotsessi etapid 1. Hankimine 2. Tootmine 3. Jaotamine FINANTSTEENUSED Finantsteenuste struktuur:Hoiustamine; Laenamine; Arveldamine kohalikud pangad, hoius- laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi);Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel);Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos;Välisvõlg Finantsteenuste geograafia 1. On kohaga vähe seotud 2. Ülikõrge koondumine enim globaliseerunud teenusteliik 3. Maailma suurimad finantsressursse käsutavad keskused paiknevad New Yorkis, Londonis, Tokyos, aga ka Chicagos, Frankfurdis, Los Angeleses, Pariisis, Brüsselis
3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad. Laenu on võimalik võtta nii eraisikul kui ka juriidiliselisikul. Laenuandjal on pakkumisi eraldi nii eraisikule ja juuriidiliseleisikule. Laenu võetakse erinevatel põhjustel. Mõni võtab selleks, et oma ettevõtet arendada. Mõni jällegi et oma vabaaega sisustada. Laen ja liising 4 2. LAEN Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asentatava asja(laen),
Rahandus ehk finantsteenused Rahandus riigi rahasuhted, vahendite loomine ja kasutamine. Majanduse ,,vereringe" Finantsteenuste ja kogu majanduse arengutaseme vahel otsene seos. Agraarajastul kuld, hõbe Industriaalajastul riiklikud süsteemid, mida kontrollisid valitsus, keskpangad. Infoajastul finantsturg avatud välisinvesteeringutele, börsimängurid. Finantsteenuste struktuur Hoiustamine Laenamine Arveldamine kohalikud pangad, hoius-laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi) Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel) Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos Välisvõlg Finantsteenuste kontroll ja reguleerimine Riiklik kontroll Riigi keskpangal on kontroll Finantsteenuste osutamine tugineb rahanduspoliitikale (riikide keskpangad) Keskpank laseb käibele sularaha (kontrollib otseselt/kaudselt finantsteenuste osutamist)
Pangateenused füüs. ja jur. Isikutele Hoiused Laenud Maksed Rahatähtede vahetus Valuutakaubandus Jne. Keskpanga ül.: 1.intressimäärade kehtestamine,raha pakkumise kontrollimine 2.vahetuskurside tasakaalus hoidmine 3.hinnastabiilsuse säilitamine 4. ringleva raha hulga reguleerimine Krediidiasutuste liigid 1. Kommertspangad 2. Hüpoteekpangad 3. Hoiupangad 4. Kaubanduspangad 5. Liisingufirmad 6. Hoiu-laenuühistud INFLATSIOON On kaupade või teenuste hinnataseme tõus. (ostujõu langus) Tekke põhjused: 1.kasvavad tootmiskulud ja liignõudlus 2.liigse paberraha käibele laskmine(mitte usaldusväärne ja nõrk raha) 3.majanduse kiire areng Deflatsioon-väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu. Devalvatsioon-kehtva rahakursi vähenemine välisvaluuta suhtes Indeksseerimine-hindade ja maksude
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru
30. Sõidukikindlustuslepingud (ka väikelaevad, õhusõidukid) Sõidukikindlustus (KASKO) annab sõiduki omanikule kindlustuskaitse, mida kohustuslik liikluskindlustus ei võimalda. Sõlmides oma sõidukile KASKO lepingu, on kindlustusseltsist võimalik saada hüvitist ka liiklusõnnetuse puhul, kui õnnetuses jääb süüdlaseks kindlustatu. KASKO leping on abiks ka nendel juhtudel, kui toimub näiteks otsasõit teel liikuvale loomale, looduskahju, tulekahju jms. Liisingufirmad nõuavad ka kasko kindlustust liisitud autode jaoks. Ühtlasi saab kindlustada sõidukit nii, et hüvitatakse ka kahju, mis tekib seoses sõiduki või selle osade varguse ning röövimise puhul. KASKO lepingut saab sõlmida ainult Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuse registreeritud sõidukile. Üldiselt Kasko lepingut on 3 tüüpi. Kõige tavaline kasko, või baaskasko, mis on mõeldud vanadele autodele, see on odavam, kui teised tüübid, ning kaitseala on ka väga piiratud,
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud
BSC! Andres Laar 2008 2007 FINANTSJUHI MÕJUTUSVALDKONNAD ÄRITEGEVUSE JUHTIMISEL Ärikulude kontroll Äritulude kasvatamine Rahakäibe juhtimine Käibekapitali juhtimine Põhivara kasutamise tulususe parandamine Ettevõtte juhtimistasandite optimeerimine Arvestus ja aruandlus, raportid Suhted rahastajatega, pangad, liisingufirmad ja muud ( 3 STEP ), kindlustus IT Suhted juhtimistasandite vahel, ka nõukogu tasandil Andres Laar 2008 2007 INVESTEERIMINE Tee kindlaks investeeringuga seotud ja lisanduvad rahavood Määratle rahavoogude ajastatus Leia sobiv ja kolleegide poolt aktsepteeritav investeeringu tasuvuse mõõdik Võrdle seda sisemiste kriteeriumitega ja kiida
nende ärakasutamine; jõudude tasakaalu kujundamine, et luua uus ning firma jaoks soodsam struktuur. Parimad strateegiad kasutavad rohkem kui ühte nendest võimalustest. Ettevõtte positsioneerimine. Strateegiat võib vaadelda kui kaitset konkurentsijõudude vastu või sellise positsiooni leidmist, kus jõud on nõrgemad. Võtame näiteks Paccari positsiooni raskeveokite turul. Raskeveokitööstus on struktuuri poolest üsna keeruline. Paljud ostjad on ise suured liisingufirmad, kellel on nii mõjujõud kui ka motivatsioon alandada ühe oma suurema ostu hinda. Enamik veoautosid on ehitatud kokkuleppeliste normatiivide järgi ning neil on sarnased omadused, seega on hinnakonkurents kontrolli alt väljunud. Kapitalimahukus muudab konkurentsi metsikuks, eriti korduvate majanduslanguste jooksul. Vedajate ühendused kasutavad märkimisväärset pakkujavõimu. Kuigi haagisega veoautole on vähe otseseid
emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. 17.Tooge välja finantsvahendajate tüübid. 1.Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks(kindlustusseltsid, investeermisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2.Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumente ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerifirmad ja investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE
· tavainimestele ja ettevõtetele vajalike pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenu andmine, rikutud rahatähtede vahetamine, valuutaga kauplemine jne). Kolmetasemelise pangasüsteemi puhul: 1. aste Kõrgem keskpank 2. aste Allutatud keskpangad suuremates regioonides 3. aste Kommertspangad Riikides võib olla veel lisalülisid, spetsiifilised rahaasutused: väliskaubanduse finantseerimiseks, põllumajanduse finantseerimiseks, fondid, liisingufirmad jne. Keskpangad ei ole samas mõttes pangad kui kommertspangad. Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Keskpankade tekkimine 1) evolutsiooni teel alustas kommertspangana, omandades aja jooksul täiendavaid ülesandeid (Bank of England), 2) asutamise teel asutajaks on valitsus ja tegevussihid on algselt juba seatud
Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsvahendajate tüübid on järgmised: 1. Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks (kindlustusseltsid, investeerimisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2. Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumentide ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerfirmad ja investeerimispangad. 3. Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist (keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). Finantseerimine saab toimuda mitmesuguses vormis. Sobiva vormi valik sõltub riigi finantssüsteemi arengust ja ettevõtte vajadusest.
annaabi.ee 
