· segu vormindamisse (plaatideks valamine) (FORMING MACHINE) · eel-pressimisse (PRE-PRESS), siis laotakse plaadid nagu jooniselt näha üksteise peale ja toimub · üldine pressimine (PRESS), viimaks toimub · plaatide puhastamine ja välja lõikamine (TO TRIM SAW&SANDERS). Lisaväärtuse andmine puitplaadile: · spoonimine seisneks puidult võetud õhukese (ca 0,7mm) puidukihi liimimisega PLP peale. Võimalik kasutada ka naturaalset puidukihti, aga ka peitsimist. Köögimööbli puhul sobib spoonitult usteks, kellel paremad võimalused, siis ka korpuseks. · lamineerimine- plastiku sulatamine puitplaatidele peale. Kõrgsurvelaminaat on kuumuskindel. 0,8mm paksune pinnakattematerjal, mis saadakse vaikudega immutatud paberi kõrgsurvepressimisel. Kasutatakse reeglina köögis
2. LIIMID Liim on sideaine. See kantakse liimitavatele pindadele, mis surutakse teineteise vastu. Tavaliselt liim kõveneb, andes liimühenduse. Liimimist on kasutatud juba väga ammu, näiteks kinnitati kiviajal liimi või vaigu abil noole- ja odaotsi tugevamini varte külge. Liimimine on tänapäeval ka tööstuses ja tehnikas väga tähtis. See on tavaliselt väga lihtne, odav ja vähese tööjõukuluga võte, enamasti ka väga kiire. Liimimisega saab omavahel ühendada väga erinevaid materjale: klaasi, metalli, puitu, nahka, kumm, riiet, plastmasse. Liimimise puhul ei ole tavaliselt vaja ühendatavaid pindu mehhaaaniliselt töödelda või on nende töötlemine väga lihtne pinna karestamine. Liimimine on peaaegu asendamatu võte lehtja tahvelmaterjalide ühendamisel. Kui liimitavad pinnad ei ole liiga väikesed, on liimiühendus väga tugev. Liimimisel on ka puudusi
kui mänd. Mändi kasutatakse põhiliselt puusepa töödeks. Kuna mänd näeb parem välja kui kuusk, siis kasutatakse mändi põhiliselt läbipaistva viimistluse korral, sisevoodrilaudadeks, aknaraamideks ja profiil-liistudeks. Suurt rolli mängib ka see, et mänd on kuusest kergemini tööödeldav ja selletõttu on kergem nikerdada. Männist tehakse ka vineeri. Vineer valmistatakse õhukeste spoonikihtide kokku liimimisega. Spoonid on õhukesed puitlehed. Mänd on suhteliselt vastupidav kriimustustele, kuid vastupidavus löögile on nõrk, puidu pind saab kahjustada ja puit kaotab oma hea välimuse. Läige: Seoses tänapäevaste puidu pinnatöötlemismasinate kasutuselevõtuga ei ole puidu enda läikel enam erilist tähtsust. Töödeldud puidupinnal tuleb läige esile radiaallõikes, kuna seal on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tabgensiaalpind on harilikult läiketu ja tüve läbilõige hoopis matt.
kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane ilma täiendava töötlemiseta ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri
kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane – ilma täiendava töötlemiseta – ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri
• Läbivad. Ümarad Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II LAHTIVÕETAVAD SEOTISED Jäigad Šarniirsed • Tõmmitsad • Mahavõetavad • Tüüblid • Statsionaarsed 3.1 ÜHENDAMINE LIIMIGA Eelised puittoodete ühendamisel liimiga: • Liimimisega on võimalik tavalistest ja väikesemõõdulistest materjalidest koostada väga erineva kuju ja mõõtmetega monoliitseid konstruktsioone • Liimitud konstruktsioonid alluvad vähem ilmastikutingimustele (kahanemisele, lõhenemisele, nad kaarduvad ja kõverduvad vähem kui ühest tükist detailid • Liimimisel konstruktsioonide kaal ei suurene, suureneb aga tunduvalt nende tugevus (võrreldes mehaanilise ühendusega)
Kui jäetakse ära punktliim, siis võib 4 tulemuseks olla plaadi äärte väljakooldumine ning prao teke plaadi liitekohta. Kui jäetakse ära ääreliim, kasutades ainult punktliimi, võib tulemuseks olla plaadi keskkoha väljakumerdumine, mis võib viia pragude tekkeni. Kogu aeg kontrollitakse loodiga pinna vertikaalsust ja rihtlatiga sirgust. Soojustusplaatide liimimisega samaaegselt paigaldatakse ka kronsteinid aknaveelaudade kinnituseks, hiljem on nende kinnitamine raskendatud. Samuti paigaldatakse koheselt bituumen- polüuretaantihendid vajalikesse liidetesse. Selleks, et tihend ei hakkaks soojustusplaati oma paisumisega kohalt nihutama võib plaadi liimi kuivamiseni kinnitada ajutiselt tüübli või naelaga aluspinda. Soojutusplaadid paigaldatakse pikem külg horisontaalselt. Teistpidi paigaldada ei ole lubatud.
43 ... AURUTÕKKEMATERJALID Kile-membraan-aurutõkked Võõpmaterjalist aurutõkked Fooliumkilest aurutõkked Aurutõkke funktsiooni täitvad või osaliselt täitvad viimistlusmaterjalid 87 KINNITUSMATERJALID / LISAMATERJALID / LIITED Soojustusmaterjali puhul: Kinnitus liimimisega Kinnitus sidumisega Kinnitus tüübeldamise / kruvimisega Kinnitus pindade vastu surumisega nt.pinnase poolt Kinnitus hõõrdega / pressimisega konstruktsiooni vahele Tuuletõkke puhul: Kinnitus naelutamise / kruvimisega Kinnitus spets. Kinnitusliistudega Kinnitus lattide vahele pigistamisega Kinnitus perimeetri liimimisega konstruktsioonile Aurutõkke puhul: Kinnitus klammerdamisega Kinnitus lattidega aluse külge
nende valmistamiseks kasutatavate seadmete mõõtmed; eelnevate näitajate põhjal valitud tooriku valmistamise ökonoomsus. 45. Mida kujutab endast koostamine masinaehituses? Milliseid tegevusi see sisaldab? Koostamine on toote koostisosade liidete moodustamine. Liited võivad olla lahtivõetavad ja lahtivõetamatud (liitmine kinnikruvimisega, sissepressimisega, keevitamisega, liimimisega jt). Tavaliselt koostamise tehnoloogiline protsess töötatakse välja etapiliselt: - väljalaske mahust (nõutud programmist) sõltuvalt määratakse koostamise takt ja rütm; - teostatakse koostejooniste tehnoloogiline analüüs konstruktsiooni tehnoloogilisuse väljatöötamiseks; - tehakse konstruktsiooni mõõduline analüüs, mõõtahelate arvutus ja töötatakse välja
rullmaterjali: betooni aluseline keskkond, mis lagundab rullmaterjalis oleva klaaskiust tugikanga. Enne katusekatte paigaldamist tuleb betoonaluselt tuleb eemaldada tsemendipiim ja muud nakkumist vähendavad ained, nii et aluse ja kattekihi vahel oleks võimalik saavutada vajalik nake. Enne kruntimist peab betoon olema piisavalt kuiv (betooni niiskussisaldus tuleb ära mõõta) . Betoonalusele kinnitatakse rullkate täispinnalise või osalise liimimisega ja mehaanilist kinnitust ei ole üldjuhul vaja. 44 22 Katusekatte alus: soojustusmat. Kõvad klaasvilla või kivivillplaadid, jäigad vahtpolüuretaan- ja vahtpolüstüreenplaadid (EPS, XPS, PUR) või vahtklaasist soojustusplaadid; Soojusisolatsiooniplaadid tuleb kinnitada aluskonstruktsioonile, nii et ei moodustuks ristimustrit.
1-6). Ümartapp ehk tüübelseotis nõuab suurt töökulutust, sest tüübliavad tuleb puurida väga täpselt. Tüübli läbimõõt on 8-10 mm, tüüblite pikkus 30-40 mm, tüüblite vahe 150-250 mm, lühematel detailidel kuni 100 mm (joon. 1-7). Detailide ühendamiseks pikkuses, peale kaldlõikelise sileservseotise, kasutatakse jätkseotisi. Põhiliselt kasutatakse neid mööblivabrikutes kõverate detailide valmistamisel, kuna liimimisega välditakse tugevust nõudvates detailides puidukiudude läbilõikamist. Põhiliseks tappseotiseks pikkuses on hambuline tapp (sõrmjätk), mis on väga tugev. Vähem tugevust nõudvates elementides kasutatakse ka kiiltappi, mille tugevus oleneb kiilu pikkusest (joon. 1-8). Nurkseotiste põhiliseks vormiks on tappseotis väga mitmesugusel kujul, mille tugevus sõltub suurel määral tapi mõõtmete valikust. mõõtmed on standardiseeritud ning antud tabelites. 3.2.1.3
rullmaterjali, betooni aluseline keskkond, mis lagundab rullmaterjalis oleva klaaskiu tugevust. Enne katusekatte paigaldamist tuleb betoonaluselt tuleb eemaldada tsemendipiim ja muud nakkumist vähendavad ained nii, et aluse ja kattekihi vahel oleks võimalik saavutada vajalik nake Enne kruntimist peab betoon olema piisavalt kuiv Betoonalusele kinnitatakse rullkate täispinnalise või osalise liimimisega ja mehaanilist kinnitust ei ole vaja Katusekatte alus: soojustus Kõvad klaasvilla või kivivill plaadid, jäigad EPS, XPS plaadid, või vahtklaasist soojustusplaadid. Soojusisolatsiooniplaadid tuleb kinnitada aluskonstruktsioonile nii, et ei tekiks ristmustrit Soojustusele kinnitatakse rullkate alati mehaaniliselt kuni kandva tarindini. Alumine kiht kinnitatakse soojustusele ja teised kihid omavahel täispinnalise liimimisega.
Plaadid kinnitatakse seina liimiga. Neile võib anda erinevaid värve ja kasutada saab neid kuni 80°C. Polüstüroolplaate on toodetud ka Eestis. Polüvinüülkloriidplaadid koosnevad polüvinüülkloriidvaigust, kiulisest täiteainest ja pigmendist. Plaadid on pooljäigad, paksusega 2-3mm, mõõdud ja värvus võivad olla väga erinevad. Kasutatakse peamiselt ühiskondlike hoonete põrandate katteks. Alusele kinnitatakse liimimisega. Profiilmaterjalid: Profiilmaterjalid valmistatakse ekstruudermeetodil polüvinüülkloriidist, polüetüleenist ja teistest termoplastsetest vaikudest. Plasttorud on korrosioonikindlad, kerged, väiksema hõõrdetakistusega ja suhteliselt elastsed (külmumisel ei lõhke). Puuduseks on madal kuumakindlus ja suur joonpaisumistegur. Plasttorud võivad olla siledapinnalised või reljeefsed. Reljeefsed torud kannatavad suuremat väliskoormust.
Tihvtühendus leiab kasutamist nendes kohtades, kus mingil põhjusel ei ole soovitav läbivat ava puurida. Tihvtühendusega kinnitatakse manluugid tsisternidel, toruhülsid veetihedatel vaheseintel jne. Muud detailide ühendamise võtted. Erinevast metallist detaile ühendatakse ka plahvatuskeevituse teel. Sünteetiliste liimide kasutuselevõtuga on ilmusid laevaehitusse liimitud ühendused. Selliselt ühendatakse plastmassist ja puidust väikeste laevade keredetaile. Liimimisega saab teha ka remonditöid metallpindadel kleepides aukudele või pragudele lapp-plaate. Liimiga kinnitatakse metalli külge paljud isolatsioonimaterjalid. Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele
poldipea ja mutri alla. Tihvtühendus leiab kasutamist nendes kohtades, kus mingil põhjusel ei ole soovitav läbivat ava puurida. Tihvtühendusega kinnitatakse manluugid tsisternidel, toruhülsid veetihedatel vaheseintel jne. Muud detailide ühendamise võtted. Erinevast metallist detaile ühendatakse ka plahvatuskeevituse teel. Sünteetiliste liimide kasutuselevõtuga on ilmusid laevaehitusse liimitud ühendused. Selliselt ühendatakse plastmassist ja puidust väikeste laevade keredetaile. Liimimisega saab teha ka remonditöid metallpindadel kleepides aukudele või pragudele lapp-plaate. Liimiga kinnitatakse metalli külge paljud isolatsioonimaterjalid. Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate
Tihvtühendus leiab kasutamist nendes kohtades, kus mingil põhjusel ei ole soovitav läbivat ava puurida. Tihvtühendusega kinnitatakse manluugid tsisternidel, toruhülsid veetihedatel vaheseintel jne. Muud detailide ühendamise võtted. Erinevast metallist detaile ühendatakse ka plahvatuskeevituse teel. Sünteetiliste liimide kasutuselevõtuga on ilmusid laevaehitusse liimitud ühendused. Selliselt ühendatakse plastmassist ja puidust väikeste laevade keredetaile. Liimimisega saab teha ka remonditöid metallpindadel kleepides aukudele või pragudele lapp-plaate. Liimiga kinnitatakse metalli külge paljud isolatsioonimaterjalid. Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele
pinnasevee tõkestamine, mürgiste heitmete isoleerimine. 14.8. Plastmassidest profiiltooted Plasttorud. Need on: korrosioonikindlad, soojapidavamad kui metalltorud, kergemad kui metalltorud, elastsed - vee külmumisel torudes need ei lõhke. Polüetüleentorud on painduvad. Neid turustatakse rulli kerituna. 196 Torusid ühendatakse keevituse või liimimisega. Plasttorusid kasutatakse: vee- ja kanalisatsioonitorudena, kontrollkaevudena, kaablite kaitsekestana, harvem ka gaasi ja vedelike juhtmetena. Vooderduselemendid. Need kujutavad endast ribakujulisi plaate. Oma kujult meenutavad plaadid voodrilaudu. Üksteisega ühenduvad plaadid sulundühendiga. Vooderduslaudu kasutatakse nii sise- kui ka välisvoodrina. Nad ei vaja mingit lisaviimistlust. Liistmaterjalid. Need on pikad, ühtlase ristlõikega materjalid.
annaabi.ee 
