5. Liimliite kvaliteet halveneb, kui liim ei märga liimitavaid pindu korralikult 6. Liimliite kvaliteedikontroll võib olla tehniliselt keerukas; 7. Mittekvaliteetset liimliidet ei ole tavaliselt võimalik parandada; 8. Liimliiteid ei ole tavaliselt võimalik remontida; 9. Liimid võivad olla kergesti süttivad ja/või mürgised 10. Kasutamata liimi kvaliteet võib pakendis aja jooksul halveneda; 11. Liimliite koostamine nõuab täpsust Erinevad liited: 1. Kaldliide 2. Kald-katteliide 3.põkk-katteliide 4. Katteliide 5. Põkkliide *kaksik- kaldlappliide *kaksik-lappliide *lappliide Jootmine on metallide ühendamine erisulami-JOODISE – abil Joodistena kasutatakse värvilisi metalle(Al, Cu, messing, silumiin) ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse. Joodiste nõuded - 1. Joodise sulamistemperatuur peab olema madalam joodetavate detailide sulamistemperatuurist; 2
pool toodetest A)Keevitus toodete projekteerimist ,tugevus arvutusi ,kvaliteedi tasemete määramist. B)keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist C)keevitus mettalurgiat,Põhi-ja lisamaterjalide sobivust,keevitatavust. D)Kvaliteedi tagamist,järel valvet,Kontrolli,Personali pädevust JM. E)töökeskkonda,eralduvaidgaase,Kiirgust,müra,ergonoomikat jm. 4.keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel. 5.Põkkliide,nurkliide,otsliide,katteliide,T-liide. 6.põkkõmblus BW-põkk liide otsliide Nurkõmblus FW-nurkliide katteliide T-liide 7.PA-allasend PB-allnurk PC-horisontaal seinal PD-ülanurk PE-laeasend PF-vertikaal altülesse PG-vertikaal ülevalt alla 8.keevitamiseks ettevalmistatud detailide vaheline ruum (materjali paksus ,pikkus,Pilulaius 9.Õmbluse paksus servavahemiku kohal mõõdetud risti põhimetalli pinnaga 10.Põhimetalli sulamatta osa kus esinevad mikrostruktuuri muutused.
t detailide d t ilid Tugevliited vastastikuse asendi järgi Jõudude ülekandmine ühelt Põkkliited komponendilt teisele Liidetavad detailid paiknevad Katteliide ühes ja samas tasapinnas Tugevtiheliited Katteliited · Jõ Jõudude d d ülekandmine ül k d i ühelt üh lt komponendilt teisele; Üks liidetav detail katab mingis · Hermeetilisuse tagamine ulatuses teist
löökpaindel) ei tohiks jääda alla detailide materjali omadele. Keevitamisel sulatatakse lisamaterjal (elektrood, traat) põhimaterjali e liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e vastakliide (joonis 1. d), keevisõmblused jagunevad põkkõmblusteks ja nurkõmblusteks . MIG/MAG keevitus MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse
ristlõike kuju järgi on MAG-keevitusel järgmised: 1. põkkõmblus detailide servade vahel, tähistatakse lühendiga BW; 2. nurkõmblus, kolmnurkse ristlõikega, tähistatakse lühendiga FW; 3. punktõmblus, korkõmblus. Märkus. Õmbluste tähistus on tulnud inglise keelest: põkkõmblus butt weld; nurkõmblus fillet weld. Olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist jaotatakse keevisliited järgmiselt (vt joon. 2.1.): · põkkliide (a), · nurkliide (b), · katteliide (c, g) · punktliide (e, f ), · servliide, · T-liide ehk vastakliide (d). 10 a b c d e s (3:5)5 f g Joonis 2.1. Keevisõmbluste ja liidete põhitüüpe.
Joon.1.7 1.3 Piirangud keevistoodete kavandamisel. 1.Liitele mõjuvad jõud peaksid olema detailide tasapinnas,mitte risti. Konstruktsiooni halb lahendus joon.15.16.ja 15.5 a) I tala tõstekõrv risti,siis keevitada jäikusplaadid tala alla(joon15.17) või siis keevitada tõsteplaat piki I tala (Joon 15.5,näitamata). 2.Arvestada võimaliku korrosiooniga. Vältida kitsaid pilusid,kuhu võiks koguneda vihmavesi,nt katteliidete korral või keevitada katteliide ümberringi kinni. 3.Kui tooted lähevad kuumtsinkimisele,samuti mahulised konstruktsioonid termotöötlusele,ette näha avad õhu ja liigse tsingi eemaldamiseks(Joon. 15.24). 5.Vältida paksu plaadi liitmist õhukesega- ei ole lubatud väsimusele töötavatele liidetele.vajalik kooniline üleminekuosa(Joon. 15.26.). Probleem paksema laadi läbikeevitusega ja liitevigadega ja õhukese plaadi liiga kiire jahtumisega 6. Väsimuse töötavatel liidetel tuleb vältida toote ristlõike järske
3. sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; 4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e
Alumiiniumi TIG – keevitus - TIG keevitusprotsessi kasutatakse enamjaolt roostevaba terase ja alumiiniumi keevitamisel. Kuna nende materjalide soojuspaisumistegurid on suuremad kui näiteks tavaterastel, siis tuleb need keevisliited kavandada selliselt, et soojuspaisumine ei rikuks keevitatava sõlme või detaili üldkuju ja mõõtmeid. Keevisliited vastastikuse asendi järgi: 1.põkkliide liidetavad detailid paiknevad ühes ja samas tasapinnas 2.katteliide üksliidetav katab mingis ulatuses teist 3. Vastakliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega 4. Nurkliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili servaga Detailide servade ettevalmistamine keevitamiseks. Keevitatavate servade ettevalmistamisel võtke arvesse nende paksust, ühenduse tüüpi ja keevisõmbluse asukohta ning objekti nõudeid.
Sulamislaius, läbisualtuse laius Sulamistsooni laius mõõdetuna risti servavahemikuga Segunemistsoon, legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist Keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala Keevisliide kinnisliide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevisõmblusest Keevisliidete põhitüübid: 1)põkkliide 2)nurkliide 3)ots- ehk servliide 4)katteliide 5)T-liide ehk vastakliide Keevisõmbluste põhiliigid: 1)põkkõmblus (BW) 2)nurkõmblus (FW) Keevisliite osad ja tsoonid: 1)põhimetall 2)keevismetall 3)segunemistsoon ehk legeerimistsoon 4)sulamistsoon 5)termomõju tsoon 6)termomõju ala 7)keevitustsoon 8)keevitusjuur (laius 3-5mm, kõrgus 2-3mm) TÄHIS NIMETUS TUNNUSNUMBER KAITSEGAAS E Elektroodkeevitus 111 -
ületab 15 mm, siis X-kujuliselt. 1.7 Põkkliide Katteliite puhul paiknevad keevitatavad elemendid paralleelselt ning katavad üksteist osaliselt. Üle 3 mm paksuste detailide gaaskeevitamisel ei ole katteliidet soovitatav kasutada, sest suurte sisepingete tõttu tekivad märgatavad deformatsioonid, mis jäiga kinnituse korral võivad põhjustada pragusid. 1.8 Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. 1.9 Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. 1.10 Nurkliide Otsliide
……….. + halveneminse oht, sisepinged liites, pingete ++ kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine Kaldhammastega: m = pn/pii; jaotus d=zms= z* m/cosbeeta 13 Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid (skeemid). ……………………… +++ 36 Hammasülekande ülekandearv. Põkkõmblus, nurkõmblus. Tüübid: põkkliide, katteliide, ……………………………………………….. + vastakliide, nurkliide U=w1/w2=dw1/dw2=d2/d1=z2/z1 14 Keevisõmbluste tugevusarvutus. 37 Hammasrataste materjalid ja hammaste põhilised ………………………………..…………….. + tõrked. ……………………
Sele 1.7. Põkkliide 10 Katteliite puhul paiknevad keevitatavad elemendid paralleelselt ning katavad üksteist osaliselt. Üle 3 mm paksuste detailide gaaskeevitamisel ei ole katteliidet soovitatav kasutada, sest suurte sisepingete tõttu tekivad märgatavad deformatsioonid, mis jäiga kinnituse korral võivad põhjustada pragusid. Sele 1. 8. Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. Sele 1. 9. Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. Sele 1. 10. Nurkliide
sulatuskeevitus.2.survekeevitus e kontaktkeevitus.Iseloomustus:+ 1.Metallisäästlik.2.Suur tootlikus.3.Sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega.4.Protsessi hea automatiseerimise võimalus.- 1.Liites metalli struktuuri halvenemise oht.2.Sisepinged liites.Deformeerumise oht.3.Pingete kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine. 13.Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid(skeemid)? Õmbluse liigid:1.Põkkõmblus.2.Nurkõmblus. Liidete tüübid:1.Põkkliide.2.Katteliide.3.Vastakliide.4.Nurkliide 14.Keevisõmbluste tugevusarvutus Põkkõmblusele.=F/L<=[]',F-liitele mõjuv jõud,-liidetava detaili paksus,L- õmbluse pikkus,[]'-õmbluse lubatav normaalpinge. Nurkõmblusele. =F/aL<=[]',F-liitele mõjuv jõud,a-õmbluse ristlõike kõrgus,L- õmbluse pikkus, []'-õmbluse lubatav nihkepinge. 15.Neetliide(skeem) ja selle iseloomustus. Iseloomustus:+ 1.Võimalik ühendada erinevast materjalist detaile.2.Detailid võivad olla mittesulavast materjalist.3
Füüsilise kontakti teke Keemiliste sidemete teke Difusioon Keevisliide moodustub kahe esimese staadiumi jooksul, viimane määrab vaid liite mehaanilised omadused. Keevitust raskendavaks teguriks on materjalide struktuur, oksiide või mustusega kaetud pinnakonarused. Keevisliited Keevisliiteks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: - põkkliide - nurkliide - ots ehk servliide - katteliide - T ehk vastakliide Keevitamise tulemusel saadakse keevisõmblus, mis iseloomustab keeviskoostu. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põhilised keevisõmbluste tüübid: Üleskeeratud servadega õmblus, korkõmblus, soonõmblus, joonõmblus, pindõmblus, punktõmblus, juureõmblus. Keevisliite tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal keevitatav metall või materjal.
Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa.
Al-, Cu- ja Ni sulamid.TIG keevitamisel võib kasutada nii alalis kui ka vahelduvvoolu, võimalik protsessi mehaniseerida- kasutades traadist lisamaterjali. Võimalik keevitada kõiki metalle, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel al 0,1 mm, enam levinud teraste ja kõrglegeerteraste, Al, Mg, Cu, Ni, Ti ja keevitamiseks materjali paksustel 0,15...6 mm. 47. Millised on keevisliidete põhitüübid? Põkkliide, katteliide, vastakliide, nurkliide, otsliide, 48. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? Jootmine on võimalik siis kui joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega. 49. Millised on räbustite ülesanded jootmisel? Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 50
sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; võib kasutada erinevates keskkondades; suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: põkkliide (butt joint), nurkliide (corner joint), ots- e. servliide (edge joint), katteliide (lap joint), T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: allasend e
Liite saamine: *Aine oleku muutmise teel (joot-, keevis-, liim-, kitt- ja vormliited); *Plastse deformeerimise teel(neet-,valts-,käpp-,vöö-ja teppliited); *Elastse deformeerimise teel (press-,keermes-,tihvt-,klemm-,bajonett- ja lõhisvedruliited); *Geomeetrilise lukustuse teel (profiil-, liist- ja hammasliited,karp- ja sahtelliited jt.) 3.Keevisliited: põkk-, katte- ja vastakliide (teha eskiis). a-põkkliide b-katteliide c-vastakliide d-nurkliide 4.Punktkeevisliide (otstarve, omadused). Punktkeevisliide on keevisliide mis on punkti suurune ja teatud vahemaa tagant. Seda kasutatakse enamasti detaili paika panemiseks ehk edasiseks keevitamiseks või konstrueerimiseks. 5.Garanteeritud pinguga (press)liide (eskiis ja kommentaarid). Pressliide on lihtne ja levinud töökindel liide. Põhineb võlli ja ava mõõtmete erinevusel enne liite monteerimist
3. sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; 4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus - keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e
Gaaskeevitusel on põhilised põkkliited. Põkkliite (a) puhul on liiteelemendid ühes tasapinnas või mingis muus pinnas (180...135º). Kuni 3 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel asetatakse detailid kokku kalduservamata, (vahe lehepaksuse ulatuses ja traageldatakse) või siis ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel servatakse liite ääred kaldu. Katteliide (0...5º) (b) (ebasoovitatav liide), kus detailide servad on üksteise peal paralleelselt. Vastakliite (c) puhul ühendatakse kuni 3 mm paksusi detaile. Vastakliite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Nurkliide (d) on liide, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes nurga all (30...135º) ja keevitatakse kokku piki servi. Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited (0...30º) (e), mille korral liidetavad
75 - ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; - pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist jagunevad keevisliited (Sele 13.2.1) nelja alaliiki. a) b) c) d) Sele. 13.2.1. Keevisliidete liigid: a) – põkkliide, b) – katteliide, c) – nurkliide, d) – vastakliide. 13.2.1. Keevisliidete kujundamine kuhjumine a) b) Ruumiliste jääkpingete vältimiseks ei tohi lubada õmbluste kuhjumist (a). Tugevdusribidelt lõigata nurgad (b). Konstruktsioonides, mis alluvad a)
roodi ja keevitatava toote vahel. Mõlemal juhul moo- ristlõikepinnaga detailide ühendamiseks. 62 takse see keevitusviis analoogselt kontaktkeevitu- sega punkt-külmkeevitamiseks ja põkk-külmkeevita- miseks. Punktkülmkeevitamisel saadakse katteliide üksikutes punktides. Kasutatakse suure plastsusega metallide ja metallisulamite (Cu, Al, madalsüsinikte- rased) keevitamisel, näiteks alumiiniumlehtede või -fooliumi ühendamiseks vasega elektrotehnikas jms. Sele 2.29. Põkk-keevitamine
annaabi.ee 
