9 D53A 32 1500 1,085 10 35 1520 1.12 1. Takistuste arvutus Buldooseri töötamisel kaevamis-transportimise tööl tekivad tööprotsessis järgmised takistused: F1 pinnase lõiketakistus, N; F2 eelprisma teisaldamise takistus, N; F3 pinnase hõõrdetakistus liikumisel hõlmal, N; F4 buldooseri liikumistakistus, N, millede summa moodustab üldise tööprotsessis tekkiva takistuse F = F1 + F2 + F3 + F4= 61311,25+11969,3+32841,933+15597,9 = 121720,383 N Eelloetletud takistused arvutatakse alljärgnevate valemitega: - lõiketakistus F1 = kbh l =35000*3,185*0,55=61311,25 N milles k pinnase erilõiketakistus = 35000 N/m2; b hõlma pikkus = 3,185 m; h l lõigatava laastu paksus =0,55 m (valitakse h l h l max Lisa 1 tabelist
t − tsükli kogu kestus, s t1 − aeg teekonna läbimiseks söödahoidlast laudani, s t2 − mahalaadimiseks kuluv aeg, s (𝑡2 = 30 s) t3 − aeg ühest künast teiseni jõudmiseks, s t4 − aeg tagasi liikumiseks väravani, s t5 − aeg tagasi liikumiseks söödahoidlani, s ti − i-nda lõigu kestus, s tl − töö kestus ilma pausideta, s (𝑡𝑙 = 240 s) V − hammasratta ruumala, m3 W − takistusjõud, N Wh − liikumistakistus, N x − astmenäitaja, milleväärtus sõltub töömasina liigist (x=2) xk − koormustegur, 𝑥𝑘 = 𝑃𝑒𝑘𝑣 /𝑃𝑛 xl − lubatav ülekoormatavus α − tegur, mis arvestab pingekadu α = 1,4 γ − kaotegur (püsiv- ja muutuvkadude suhe), 𝛾 = 0,7 δ − materjali tihedus (𝛿𝐹𝑒 = 7874 kg/m3) ηm − ülekande kasutegur täiskoormusel, 𝜂𝑚 = 0,85 ηm1 − mootori kasutegur Pekv korral ηn − mootori nimikasutegur
9 D53A 32 1500 1,085 10 35 1520 1.12 1. Takistuste arvutus Buldooseri töötamisel kaevamis-transportimise tööl tekivad tööprotsessis järgmised takistused: F1 pinnase lõiketakistus, N; F2 eelprisma teisaldamise takistus, N; F3 pinnase hõõrdetakistus liikumisel hõlmal, N; F4 buldooseri liikumistakistus, N, millede summa moodustab üldise tööprotsessis tekkiva takistuse F = F1 + F2 + F3 + F4 (1) Eelloetletud takistused arvutatakse alljärgnevate valemitega: - lõiketakistus F1 = kbh l , N (2) milles k pinnase erilõiketakistus, N/m2; b hõlma pikkus, m;
Puudused: suurem erisurve piiratud läbivus piiratud kandevõime piiratud tõusunurk suhteliselt väike rataste ja pinnase side rehve liigitatakse kõrgrõhu (5...7 atm), madalrõhu (1,25...3,5 atm) ja ülimadalrõhurehvideks (0,5...0,8 atm). Masina hõõrdejõu ja läbivuse suurendamiseks tehakse kõik rattad vedavatena. Relssidel liikuvad masinad Relsskäiturit kasutatakse piiratud mobiilsuse ja manööverdusvõimega masinatel. Eelised: liikumise suur täpsus, minimaalne liikumistakistus, käiguosa väike kulumine. Väiksest manööverdatavusest tingituna kasutusala on piiratud spetsiaalmasinatega: mitmekopalised karjääriekskavaatorird, ehituskraanad, täpsust nõudvad viimistlustööde masinad. Vees liikuvate masinate käiguosad. Käituri põhiosaks on tugev, uppumatu ja vees tasakaalus püsiv korpus. Viimane saavutatakse korpuse veeväljasurvega ning lisapontoonide ja tugijalgadega. Levinumad on: 1. tugijalgadega varustatud süvendajad, mis jagunevad:
Newtoni I seaduse järgi keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resutant võrdub nulliga. Newtoni II seaduse järgi kiirendus millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m, F=ma Newtoni III seaduse järgi 2 keha mõjutavad teineteist suuruselt võrtsete 1 sirgel mõjuvate vastasuunaliste jõududega Ülesanne II seaduse kohta: Kui suure kiirendusega saab traktor järelvankrit vedada kui liikumistakistus on 1,5 KN, järelvankri mass on 0,5t ja veojõud 1,6KN Antud: F1=1,5KN=1500N, m=0,5t=500kg, F=1,6KN=1600N Leida a=? Lahendus: a= Fr/m Fr=F-F1 a= F-F1 /m a=1600-1500 /500= 0,2m/s2 *2 Gravitatsiooni seadus: Gravitatsiooni seadus ütleb, et 2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade kauguse ruuduga. F=G * Mm /r2 *3 Impulsi jäävuse seadus:
olemasolevatel masinatel nende liikumise ja töötamise võimalikkuse hindamine konkreetsetes töötingimustes ja võimalike töökiiruste järgnevaks tootlikkuse arvutamiseks. 18. Masina normaalse liikumise võimalikkuse tingimus. Masinate normaalne liikumine on võimalik kui on täidetud järgmine tingimus: Fh>Fv>ΣFt (käiguosa haardejõud toetuspinnaga on suurem kui veojõud käiguosal on suurem kui masinale mõjuv summaarne liikumistakistus) 19. Masina käiguosa veeretakistuse arvutus. Käiguosa Ff veeretakistus arvutatakse järgmise valemiga Ff=G*f*cosα (masina täismass*veeretakistuse eriliikumistakistuse tegur*kaldpinna, millel masin liigub, kaldenurk) 20. Masina kaldetakistuse arvutus. Kalde takistus Fi masina liikumisel kaldpinnal arvutatakse Fi=G*sinα=G*i (masina täismass*kaldpinna kalle sajandikes) 21. Masina inertstakistuse arvutus. F G dv K g - raskuskiirendus dv/dt - masina kiiruse
parda ruumidest teise parda ruumidesse. 3, võetakse täiendav kogus vett vastas parda ruumidesse , kui seda võimaldab ujuvuse tagavara. Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega. Temale rakendatud liikumapaneva jõu mõjul. liikumapanev jõud tekitatakse sõuajami abil ( puksiirtrossi tõmbega) Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumsel tekitava takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige rohkem veetakistus, mis koonseb : 1. Hõõrdetaistus Rh, mis tekib laeva kere hõõrdumisest vees. 2. Kujutakistus Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekkivad keerised. 3. Lainetakistus , Re , mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Nii keeriste kui ka lainete tekitamiseks kulub osa laeva liikumapanevast energiast. Laeva õhutakistus Rõ Sõltub laeva veepealse osa projektsioonipinna (purjestuspinna)
Kütusekulud moodustavad transpordis märkimisväärse osa kogukuludest. Seetõttu on vaja teada kütusekulu mõjutavaid tegureid. Mootorikonstruktorid püüavad jätkuvalt lisada mootori kasutegurit. Diiselmootorid ja eriti turbolaaduritega mootorid suudavad muuta kütuse keemilise energia kasulikuks tööks tunduvalt paremini kui ottomootorid. Mootori soojusbilanss näitab, et ottomootoris eralduvast soojuseset kulub kasulikuks tööks 21...25%, diiselmootoris aga 30...40% Auto liikumistakistus Mootori võimsus ja seega kütus kulutatakse põhiliselt liikumistakistuse ületamiseks, mille moodustavad: * veeretakistus * õhutakistus * tõusutakistus * kiirendustakistus (inertsjõud) Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistus on see jõud, mis kulub auto liigutamiseks rõhtsal teel. Veeretakistuse suurusele avaldavad mõju auto mass, rehvide ja teepinna vaheline hõõrdetakistus ja auto liikumisel pöörlevate osade hõõrdetakistus. Veeretakistust on võimalik vähendada:
Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Liikumapaneva jõu tekitab sõuajam, puksiirtrossi tõmme, tuule surve purjedele. Jõu suurus oleneb peajõuseadme võimsusest, sõuajami tüübist, puksiirlaeva võimsusest, purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb: - hõõrdetakistuseks Rh, mis tekib kere hõõrdumisest vees, - kujutakistuseks Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekivad keerised, - lainetakistuseks Rl, mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Laeva õhutakistus Rõ sõltub laeva veepealse osa purjesuspindala suurusest, laeva enda ja tuule kiirusest ning suunast.
temperatuur on just sugavamal muldes. Teatud külmasügavusele vee kogunemine lõpeb. Peentel liivadel on see umbes 80com, savisel liival kuni 160 cm. Soosates oludes ülmumisel tulemusel pinnase paisub 2-3 % külmumisügavusest, eriti halbaddes 15 20 % . vee tõus pinnases suureneb, kui tera läbimõõt on alla 0.125 mm. Mida peenem on pinnas , seda suurem on vee tõus pinnases. Ühtlasi väheb ka pooride läbimõõt, millega suureneb vee liikumistakistus ja vee tõus aeglustub. Seepärast on väga peened savipinnased vähem külmaohtlikud võrreldes möllpinnastega. Pinnaseed, milles pole alla 0,125 mm teri on hea filtratsiooni tõttu täiesti külmakindlad. Neis oleva vesi külmub umbes 0.c juures täies ulatuses ja maht suureneb ligikaudu 9 % Ühendatud pooride tõttu surutakse paisunud jää ja vesi muldes ja liikuse koormuse allapoole ja pinnase paisumist. Külmakerkeline pinnas.
Kuid buldooseritel, skreeperitel jms on 50 minutit tunnis. 36-Mis on olemasolevate masinate veoarvutuste eesmärk? Nende liikumise ja töötamise võimalikkuse hindamine töötingimustes ja töökiiruse määramine. 37-Esitage masina normaalse liikumise tingimus? Masina normaalne liikumine on võimalik, kui on täidetud järgmine tingimus: Fh Fv t (haardejõud toetuspinnaga veojõud masinale mõjuv summaarne liikumistakistus) 38-Kumb on arvväärtuselt suurem veojõud käiguosal või veojõud konksul? Veojõud konksul 39-Millest tingitud liikumistakistusi arvestatakse summaarse takistuse arvutamisel plussi või miinusega? Kui masin liigub kaldpinnal. 40-Millist takistust ei arvestata aeglaselt (v 50 km/h) liikuvate masinate korral? 2 Õhutakistust 41-Kui suurt jõudu on minimaalselt vaja radiaalrehvidega masina liikumapanemiseks betoonkattega horisontaalsel pinnal?
pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine. Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja. Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet. Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised
3 Autode jõuülekanded Üldandmed Jõuülekannete otstarve ja tüübid Auto jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja auto liikumistakistus muutub pidevalt laiades piirides. Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suur tootlikus väikese kütusekuluga. Sisepõlemismootorid ei ole kuigi hästi kohanevad. Välistakistuse muutumise korral ei
Joon. 3.28. 3.4 Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega temale rakendatud liikuma- paneva jõu mõjul. Liikumapaneva jõu tekitab sõuajam, puksiirtrossi tõmme, tuule surve purjedele. Jõu suurus oleneb peajõuseadme võimsusest, sõuajami tüübist, puksiirlaeva võimsusest, purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb erinevatel põhjustel tekkivaks takistuseks: hõõrdetakistus Rh, tekib kere hõõrdumisest vees, vee viskoossusest ja laevakere ebatasasustest (karedusest) , kujutakistus Rk, on põhjustatud laeva ahtriosas tekkivatest keeristest, lainetakistus Rl, on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest.
2.)olemasolevatel masinatel nende liikumise ja töötamise võimalikkuse hindamine konkreetsetes töötingimustes ja võimalike töökiiruste määramine järgnevaks tootlikkuse arvutamiseks. 37-Esitage masina normaalse liikumise tingimus? Masinate normaalne liikumine on võimalik kui on täidetud järgmine tingimus: Fh Fv Ft , (1.6.1) milles; Fh käiguosa haardejõud toetuspinnaga; Fv veojõud käiguosal; Ft masinale mõjuv summaarne liikumistakistus 38-Kumb on arvväärtuselt suurem veojõud käiguosal või veojõud konksul? 39-Millest tingitud liikumistakistusi arvestatakse summaarse takistuse arvutamisel plussi või miinusega? 40-Millist takistust ei arvestata aeglaselt (v 50 km/h) liikuvate masinate korral 41-Kui suurt jõudu on minimaalselt vaja radiaalrehvidega masina liikumapanemiseks betoonkattega horisontaalsel pinnal? 42-Kui suur kaldetakistus tekib masina liikumisel 1% kaldega pinnal? Pikaajaliste kogemuste alusel võib
..0,8 atm). Suure läbivusega masinatel kasutatakse kaarrehve. Tähistus: 6,45-13 või 330-20. Masina hõõrdejõu ja läbivuse suurendamiseks tehakse kõik rattad vedavatena. Vaatamata suurele erisurvele ja raskusele teedeta maastikul, rakendatakse maaparandus ja ehitusmasinatel üha rohkem pneumokäiturit Relssidel liikuvad masinad Relsskäiturit kasutatakse piiratud mobiilsuse ja manööverdusvõimega masinatel. Eelised: liikumise suur täpsus, minimaalne liikumistakistus, käiguosa väike kulumine. Väiksest manööverdatavusest tingituna kasutusala on piiratud spetsiaalmasinatega: mitmekopalised karjääriekskavaatorird, ehituskraanad, täpsust nõudvad viimistlustööde masinad (tasandajad, betoonipaigaldajad). Ratta surve võib ulatuda 100...200 kN, liipri surve aluspinnasele kuni 0,2 MPa. Vees liikuvate masinate käiguosad. Käituri põhiosaks on tugev, uppumatu ja vees tasakaalus püsiv korpus. Viimane
annaabi.ee 
