Energeetika- Tööstusharu, mis tegeleb looduslikke energiavarude ammutamise ja töötlemisega ning energia toimetamisega tarbijale Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM)- Riikide koostöö ühendus, mis kooskõlastab aatomienergeetikaalast tööd; asutati 1958. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa LV poolt, hiljem liitunud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu neli vabadust- Kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Euroopa Liidu liikmeriikide vahel. Euroopa Liit- Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline ühendus, millele pandi alus Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühendusega, varasematest koostööühendustest arenes 1992.a sõlmitud Maastrichti lepingu alusel välja 1. novembrist 1993 moodustatud Euroopa Liit, seisuga 1. mai 2004 25 liiget.
Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu ning Euroopa Komisjon. Esimene neist EP esindab Euroopa Liidu kodanikke ning, selle liikmeid valivad kodanikud otsestel valimistel ise. Teine Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu esinab liidu liikmesriike ning Euroopa Komisjon, esindab liidu kui terviku huve. Lisaks neile kolmele on Euroopa Liidus veel mitmeid tähtsaid institutsioone. Euroopa Kohus on üks neist, kelle ülesandeks on lahendada liikmeriikide hagid Euroopa Liidu intitustioonide vastu ning Euroopa Liidu institutsioonide hagid liikmesriikide vastu. Ühed olulisemad Euroopa Liidu eesmärgid on inimõiguste ja kindlasti demokraatia edendamine ning kliimamuutuste vastu võitlemine. Samuti hõlbustab Euroopa Liit ka majanduslikku koostööd liikmesriikide vahel, kuna riigid sõltuvad mingil määral majanduslikult üksteisest, siis sellest tulenevalt välditakse ka konflikte7.
1962a püüti 66 000 vaala 1986a keelustati IWC poolt vaalade töönduslik küttimine Vaalu võib püüda vaid teaduslikul eesmärgil Vaaladel on 2 suurt Piirangud soovituslikud kaitseala - India Vaalu kütitakse jätkuvalt ookeanis ja Antarktika ümbruses ( Nt. 1993 a-st on Norra liha saamise eesmärgil igal aastal püüdnud 600 vaala) Kalandus Euroopa Liidus Kalandus moodustab EL liikmeriikide SKT-st alla 1% Eesmärgid: kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine,kala- tööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine, kalanduspiirkondade toetamine Avaookeani kalapüük Kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük
haruorganisatsioonid. Rahvasteliidu tegevus ei olnud aga edukas, kuna: a) juhtivate riikide omakasupüüded b) majandussanktsioonid ei toiminud c) lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud e) oma sõjaväe puudumine USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sellega. f) otsustamine oli aeglane Konverentsid, lepingud Washingtoni konverents 1921.a. nov. 1922. a. veebr. Washingtoni konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. Laevastikulepinguga fikseeriti 5 riigi sõjalaevastiku piirsuurus. 4 riigi lepinguga
6) Kirjelda sotsialistliku riigi majandust- Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. 7) VLO- Oli 1955. aastal moodustatud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides. NSV Liit kasutas Varssavi Pakti liikmeriikide sõjajõude Moskvavastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 8) Võimuvõitlus pärast Stalini surma - Stalini surm tõi kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis see poliitiliste vastaste füüsilise hävitamiseni. Ta lähimate usaldustena tõusid esile Georgi Malenkov, Laurentsi Beria ja Nikita Hrustsov. Stalin suri 5. märtsil, 1953. aastal. 9) Milles seisnes Beria uus kurss? -
Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele, poliitilist tegevust koordineeris likkmesriikide kõrgematest partei-ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Rõhutati kõigi liikmete võrdsust, tegelikult juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ülemjuhatajaks pannakse alati Nõukogude kindral, kes on ühtlasi Nõukogude kaitseministri asetäitja, asetäitjad on enamasti VLO liikmeriikide kaitseministrid. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida- Euroopas. 4. Kriisid Ungari ülestõus 1956 22 okt nõuavad tuhanded üliõpilased Nõukogude vägede väljaviimist, uue valitsuse moodustamist eesotsas I. Nagyga, parteijuht Rakosi kohtu alla andmist, vabade valimiste korraldamist, sõnavabadust, majanduse ümberkorraldamist. 23.okt suur meeleavaldus Budapestis rahvahulk võtab maha 20 m kõrguse Stalini kuju, rüüstab Ungari ja N
Sotsialistlik majandusmudel osutus kapitalismiga konkureerides eluvõimetuks ning varises 1980. aastate lõpul kokku. Varssavi Pakt 1955. aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks Lääneriikide NATOle oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Pakti. Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti Moskvast. Ka enamik juhtivaid ametikohti anti NSVL ohvitseridele. NSVL kasutas Varssavi Pakti liikmeriikide sõjajõude Moskva-vastaste väljaastumiste mahasurumiseks Ungaris ja Tsehhoslovakkias. Nõukogude Liit Stalini surm NSVL oli totalitaarne riik, kus poliitiliseks keskmeks oli Stalini ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Stalin tugines kitsale lähikondlaste ringile, kuhu kuulusid Lenini aegsed ning Stalini poolt edutatud tegelased. Stalini vananedes tõusid tema lähikondlaste seas päevakorrale küsimus, et kes saab Stalini järglaseks
Koosseis EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Komisjoni president Ülesanne annab "Liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb tema üldised poliitilised suunad", st Ülemkogu roll on valdavalt poliitiline ta ei saa langetada õiguslikult siduvaid otsuseid Ülemkogu teeb oma otsused ühehäälselt Majandus ja sotsiaalkomitee Koosseis Majandus- ja sotsiaalkomitee on Rooma lepinguga loodud ühenduse alaline nõuandev organ, mis koosneb liikmeriikide majandus- ja ühiskonnaelu eri alade esindajad eriti tootjate, talupidajate, vedajate, töötajate, vahendajate, käsitööliste, vabakutseliste ning üldiste huvide esindajatest. Seega võib MSK liikmeskonna jagada laias laastus 3-ks: tööandjad, töötajad, muud huvigrupid. Majandus ja sotsiaalkomitee Komitee liikmeid ei või siduda mingite kohustuslike juhistega. Ühenduse üldistes huvides on nad oma
piirkondades ning töötute ja erialase väljaõppeta töötajate koolitamiseks. Tänu ELi toetusele on Iirimaa ja Hispaania kodanike majanduslik olukord muutunud tunduvalt paremaks kui 25 aastat tagasi. Nüüd on majanduskasv suurem Ida- Euroopas paiknevates liikmesriikides. Täiendav teave tööhõive ja majanduskasvu kohta Euroopa Liidus. Rahu ja stabiilsuse tagamine väljaspool Euroopa Liitu Tänu viimase 50 aasta jooksul loodud ühtsusele on sõja puhkemine ELi liikmeriikide vahel mõeldamatu. Edust innustatult püüab EL kaasa aidata rahu ja stabiilsuse tagamisele väljaspool Euroopa Liidu piire. Parim võimalus vältida konfliktide tekkimist on suurendada jõukust kogu maailmas. Maailma suurima kaubanduspartnerina kasutab EL oma mõjuvõimu õiglaste eeskirjade kehtestamiseks maailmakaubanduses. Liit soovib tagada, et üleilmastumisest saaksid kasu ka vaesemad riigid. EL on juba suurim humanitaar- ja arenguabi andja maailmas.
Ida-Saksam. S ärikulutused hoiti madalad mõõdukate investeeringutega uudsetesse ja efektiivsetess tootmisviisidesse -autotööst võimas edasiareng konveirtootm. Saksa tööviljakus kõrgeim Maj üh riikidest, madal aga Suurbrit+ Ametiüh tug.. EMÜ Rooma lepingu ajajärgul 1958-1985, sh 1981-84 Ühenduse stagnatsiooniperiood: Rooma lepingu (EMÜ) ajajärgul sai 6st riigist 12 riigi ühendus Euroopa Majandusühendus. Järk- järgult kaotati liikmeriikide vahelised tollimaksud, kaotati impordi koguselised piirangud ja riikidevahel kaubandus elavnes oluliselt. Tolliliidu peamised eesmärgid saavutati 1968 (kaotati tollid tööstuskaupadele) põllumajanduspoliitika (CAP) toetas abirahadega (kõrge kokkuostuhinna sisseviim- farmereid, eriti Prantsusmaal. Uuesti võimuletulnud ja Prants 5 Vabariigi (al 1958 kuni 1981 parempoolsed võimul) moodust de Gaulle tekitas nn tühja tooli kriisi EL-s (juuni1965- jaan 1966)
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus Euroopa Liidu aluslepingutes ei ole kirjas, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik siseriikliku õiguse suhtes. See põhimõte tuleb Euroopa Liidu kohtu praktikast. – Lepingu põhimõte on, et ükski liikmesriik ei saa Euroopa Liidu õiguse eripära muuta – see kehtib terves liidus ühtselt ja terviklikult. Euroopa Liidu õigus, mis on vastu võetud kooskõlas aluslepingute volitustega, on ülimuslik liikmeriikide kõikide õigusaktide eest, mis on sellega vastuolus. Liikmesriikide vahel sõlmitud lepingud Euroopa Kohtu otsused Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid Euroopa Liidu õigusloome, EL otsustusprotsessi kaasatud institutsioonid. Eesti seisukohtade kujundamisest ja EL õigusaktide rakendamisest üldiselt Euroopa Liidu otsustusprotsessi kaasatud institutsioonid:
See õigus reeglite kehtestamiseks on kergendab voliniku tööd, kuna paljurahvuselise komisjonile delegeeritud nõukogu poolt art 202 alusel. ametnikkonnaga suhtlemine pole alguses sugugi lihtne, Juhul, kui otsusel on poliitiline tähendus, kasutab büroo koosneb aga valdavalt voliniku enda komisjoni komiteede abi. rahvuskaaslastest (ehkki vähemalt üks töötaja lubatud kuuest peab olema mõnest muust kodakondsusest). 3) Liikmeriikide organite poolt rakendatava poliitikad Büroo koosseisust umbes pool moodustub komisjoni kontrollimine komisjon on ka "lepingute valvur", st ametnikest, kes töötavad ajutiselt voliniku heaks, ning tema ülesanne on jälgida seda, et liikmesriigid teine pool koosneb vastava riigi ametnikest või täidaksid EL reegleid ja rakendaksid poliitikaid erasektori esindajatest. õiguspäraselt. Vastavat rolli võivad liikmesriikides
ja seadused, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ning Euroopa sotsiaalharta. Inimõigused EL ja EL institutsioonides Euroopa Liidu leping (1992 Maastrichti leping) sätestab, et liit austab põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, nagu need on tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, mis on alla kirjutatud Roomas 4. novembril 1950, ning nagu need tulenevad liikmeriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest. Inimõigused EL ja EL institutsioonides Amsterdami lepinguga (1997) viidi sisse sanktsioonide rakendamise võimalus liikmesriikidele, kes raskelt ja jätkuvalt rikuvad inimõigusi. Samuti seab see leping liikmeksastumise eeltingimuseks inimõiguste tunnustamise. Inimõigused EL ja EL institutsioonides Euroopa põhiõiguste harta (2000 Nice.i
EL lepingu artikkel 0 Liidu liikmeks astumise avalduse võib esitadaiga Euroopa riik. Ta esitab avalduse nõukogule (Euroopa Ülemkogule), kes teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist komisjoniga ja nõusoleku saamist parlamendilt, kes langetab otsuse oma liikmete absoluutse häälteenamusega. Vastuvõtutingimused ja niisuguse vastuvõtmisega kaa snevad kohustused liidu aluseks olevates lepingutes määratakse kindlaks liikmeriikide ja ava lduse esitanud riigi vahelise lepinguga. See leping esitatakse kõigile asjaosalistele riikidele ratifitseerimiseks kooskõlas nende riikide põhiseadusest tulenevate nõuetega. · ASSOTSIATSIOONI- E. EUROOPA LEPING Vabakaubanduse sätestamine Kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumise järkjärguline juurutamine Tihedate poliitiliste sidemete loomine
multimodaalse transpordi saateleht SDT Shippers Declaration for the Transport of Dangerous Goods kaubasaatja ohtlike kaupade transpordi deklaratsioon FFI Freight Forwarding Instructions ekspedeerimisinstruktsioonid SIC Shippers Intermodal Weight Certification intermodaalse veose kaalutõend AFI poolt AWB Air Waybill õhutranspordi saateleht CLECAT European Liaision Committe of Forwarders Ekspedeerijate Euroopa Siduskomitee EL liikmeriikide ekspedeerijate assotsiatsiooni liikmete lobigrupp EL juhtorganite juures CLECATi eesmärgid erialaste, majanduslike, juriidiliste, fiskaalsete ja muude probleemidega tegelemine oma liikmete rahvusvahelise esindatuse saavutamine EL juhtorganites oma liikmetele info jagamine NAFF Nordic Association of Freight Forwarders Põhjamaade Ekspedeerijate Assotsiatsioon Asutatud 1920 Taani, Soome, Norra ja Rootsi
peaks uuendama aluslepingud, mis looks poliitilise ja majandusliidu riikide föderatsiooni. Seega, mis ikka föderatsioon on ja mida ta kaasa toob? Eesmärk on püsiv poliitiline ja institutsionaalne võimujaotus Euroopa Liidu intsitutsioonide ja liikmesriikide vahel koos kontrolli- ja karistusmehhanismidega. Teisisõnu, tuleks üheselt ja selgelt kindlaks määrata, mis kuulub liidu institutsioonide pädevusse ja mis jääb liikmeriikide pädevusse. Föderaliseerumise käigub peaks ühtlustama erinevate poliitikavaldkondade riikideülesuse taseme ja riikideüleste institutsioonide pädevuse üldiselt. Näiteks Euroopa Komisjoni pädevus on suurem tollipoliitika valdkonnas kui hariduspoliitikas, föderatiivse liidu puhul on eesmärgiks erisusi vähendada. Föderalism pakuks stabiilset rahu ja paigalseisu ehk nõrgemate riikide finantstervis paraneks tugevamate arengu pidurdamise arvelt, samas dünaamiline