bioloogilise täisväärtuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt ja kohmakalt, on kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Maksimaalkiirusega jooksu võib vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhanismi seaduspärasusi, mis on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõige esimene on kaasasündinud elementaarne motoorne refleks- venitusrefleks ehk müotaatiline refleks, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate propriotseptorite ärritamisel. Sageli juba mõne millimeetrisele
signaale, kontrollivad lihaste talitlust. · Sekundaarsed (assotsiatsiooni-)alad on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete alade kaudu,analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust. 1) Primaarne motokorteks lihastalitluse reguleerimine, peamine liigutustegevuse koordinaator, (eriti käeline tegevus ja ka artikuleeritud kõne!). 2) Premotokorteks assotsiatsiooni ala, programmeerib liigutustegevust, on seotud liigutusmäluga. 3) Primaarne somatosensoorne korteks naha ja proprioretseptiivne tundlikkus 4) Somatosensoorne assotsiatsiooni korteks analüüsib nahalt ja proprioretseptoritelt tulnud infot 5) Primaarne visuaalne korteks seotud otsese nägemisfunktsiooniga (,,ma näen"). 6) Visuaalne assotsiatsiooni korteks tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega.
olulisi funktsioone. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. Suuraju poolkeradesse suunduvad ja sealt lähtuvad närvikiud, samuti talamusse suunduvad ja sealt lähtuvad kiud saadavad retikulaarformatsiooni rohkesti kõrvalharusid. Viimaste kaudu saab retikulaarformatsioon rohkesti närviimpulsse, kuid saadab samas ka ise signaale nii ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Sel viisil reguleerib retikulaarformatsioon alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, vegetatiivsete elundite talitlust; ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaksussiks. Ussis eristatakse sõlmekest
Lihtsustatult võib maksimaalkiirusega jooksu vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks (lähtumisel liikumist kiirendavaks, distantsil liikumiskiirust säilitavaks) jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhaanilisi seaduspärasusi, milliseid on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõigepealt tuleks mainida üht lihtsamat tingimatut (kaasasündinud) elementaarset motoorset refleksi venitusrefleksi ehk müotaatilist refleksi, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate proprioretseptorite ärritamisele. Sageli juba mõne millimeetrisele
-Verbaalne: vältida info üleküllust, keskenduda ühele aspektile, lihtne keelekasutus, küsida tagasisidet Viga – sporditehnika detail, mis sooritamisel ei vasta antud harjutuse biomehhaanilisele struktuurile (ideaalmudelile) Vead tähtsuse järgi: -Peamised - mõjutavad oluliselt liigutustegevuse tulemust ja võivad tekitada vigastusi -Tüüpilised – antud liigutustegevuse õppimisel kõige sagedamini esinevad -Osalised - teisejärgulised peamiste suhtes, mis mõjutavad liigutustegevust vähe Vigade põhjused: -Biomehhaanilised – reaktiivjõudude esinemine, vead eelnevates liigutustegevustes, valed keha(osade) asendid ja jõurakendusmomendid jt. -Morfoloogilised – kehaehituslikud iseärasused, närvisüsteemi eripära, kinesteetiline tundlikkus jt. -Füsioloogilised – füsioloogiliste funktsioonide madal tase -Sportlik-pedagoogilised – madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika -Sportlik-psühholoogilised – valmidus, motivatsioon
Kuid individuaalsuse taga on alati tehnika üldised seaduspärasused ja iseloomulikud jooned, mis on omased ratsionaalse tehnika variandile. (Alezin 2009: 9) Haljandi (1986) pakutud tehnilise meisterlikkuse täiustamise metoodika põhineb komplekssetel tehnika mudelitel, mis olid välja töötatud iga ujumisstiili jaoks. Antud mudeliteeripäraks on see, et nendes on detailselt sõnastatud nõuded ja orientiirid, mis iseloomustavad ujuja peamist liigutustegevust, faaside piirmomente, eraldi iga faasi liigutusi ning liigutuste kooskõlastatust. Peale arvuliste näitajate mudelites on välja toodud ka tehnika mõisteline pool ehk eesmärgid ja ülesanded ning liigutuslik pool, mille abil antud eesmärke realiseeritakse. (Platonov, 2000: 115) Ujumistehnika efektiivsus 5 Ujuja tehnilise meisterlikkuse hädavajalikuks eelduseks on tõmbeliigutuste võimsus. Võimsuse aluseks on omakorda jõud
aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte INIMESE MOTOORIKA JUHTIMISE ÜDPRINTSIIBID · Motoorika juhtimine on liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel TUGI- JA SIHTMOTOORIKA - Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni kehahoiakut ja liigutustegevust - Vastavalt sellele eristatakse kahte motoorika vormi tugi- ja sihtmotoorikat - Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt - Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse:
Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. Suuraju poolkeradesse suunduvad ja sealt lähtuvad närvikiud, samuti talamusse suunduvad ja sealt lähtuvad kiud saadavad retikulaarformatsiooni rohkesti kõrvalharusid. Viimaste kaudu saab retikulaarformatsioon rohkesti närviimpulsse, kuid saadab samas ka ise signaale nii ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Sel viisil reguleerib retikulaarformatsioon alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, vegetatiivsete elundite talitlust; ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed.
vältida? Treener Tooming arvas , et tuleb olla ettevaatlik ja hoolikas ning palju vigastusi saab ära hoida korraliku keskendumisega oma tegevusele ja reeglite järgimisega. Treener Tarto arvas, et kindlasti tuleks kuulata treeneri nõuandeid. Treeningut tuleks alustada korraliku soojendusega koos kerge venitusega, treenigu lõpus tuleks teha lõdvestusharjutusi ja korralik venitus. Treeningul peaks tähelepanelikult kontrollima enese liigutustegevust näiteks löögitehnikat ja liikumist. 24 · Neljandaks uuriti, millist ennetustööd nemad treeneritena teevad, et treeningul vigastusi vältida? Tauno Tooming ütles, et tema räägib oma õpilastele kuidas saaks vigastusi ära hoida ja kuidas nii treenida, et vigastusi ei tuleks. Jüri Tarto rõhutas veelkord seda, et treeningu alguses on vajalik korralik soojendus ja
2) Vestibulaartuum – asub ajusillas, signaalid tasakaalu säilitamiseks 3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Avaldab aktiveeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemile (uni ja ärkamine). Sihtmotoorika Juhtroll: 1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust 2) Basaaltuumad – suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees olevad hallaine kogumikud. Nende hulgas: Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha- emotsioonide kujunemine 3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed
Milline osa on adaptatsiooniprotsessis metaboolse reaktsiooni tüüpide arvestamisel? vt lk 248 MA EI OSKA SELLELE VASTATA! Äkki: See on Ensüümiaktiivsuse ja energia ülekande kindlustamine. Milliseid kesknärvisüsteemis toimuvaid muutusi peaks treeningute läbiviimisel arvesse võtma? vt öl 250 MA EI OSKA SELLELE VASTATA! Ise vastaks nii: Kesknärvisüsteem koordineerib igasugust liigutustegevust. Peaks arvesse võtma, et harjutste valik oleks kergemalt raskemale ja piisavate puhkepausidega, et koordinatsioon liigutustegevste vahel oleks võimalikult “värske”. Protsesse Kesknärvisüsteemis iseloomustavad selle erutus ja pidurdus, lk 253-278 Kordamisküsimused 1. Püüdke sisuliselt põhjendada tegureid, millest sõltub kiirus kui kehaline võime. Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga
Puudub kindel reegel ühe või teise meetodi eelistamise kohta. Õpetamisel on saavutatud edu eri meetodite kasutamisega, mõnele sportla- sele on sobivam üks meetod, teisele teine. Parima meetodi valimine antud olukor- ras on keeruline probleem ja sõltub paljudest faktoritest. Alustades õpetamist, küsige alati eneselt: - kas õpetada liigutustegevust tervikuna või on see liiga keeruline, - milline on parim tee terviktegevuse jagamisel osadeks. Õpetamine tervikuna on parim, kui õpilased suudavad harjutust sooritada korrektselt ja ohutult. Kasutades oskuse õpetamisel osameetodit, tutvustage õpilastele alati enne, kuidas seda tuleks sooritada tervikuna. Alustage harjutuse
Ajutüve väiksemgi kahjustus põhjustab surma. Retikulaarformatsioon mood läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud paljudest erinevatest piirkondadest. RF ül: *reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid; *visuaalsed, akustilised ärritajad, vaimne tegevus stimuleerivad RF-ni, hoiab meid erksana, soodustab TP konsentratsiooni (signaali monotoonsus soodustab suikumist. RF reguleerib alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, veget. elundite talitlust. Ülenevate juhteteede kaudu kontrollib talamus suurajusse suunatavat infot (teeb valiku). RF-st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus.
??? Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud paljudest erinevatest piirkondadest. RF peamised ülesanded: *reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid; *visuaalsed, akustilised ärritajad, vaimne tegevus stimuleerivad RF-ni, hoiab meid erksana, soodustab TP konsentratsiooni (signaali monotoonsus soodustab suikumist. RF reguleerib alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, veget. elundite talitlust. Ülenevate juhteteede kaudu kontrollib talamus suurajusse suunatavat infot (teeb valiku). RF- st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Hallollusel eristatakse 2 eesmist ja 2
annaabi.ee 
