Geenitriiv- aleelide ja genotüüpide sagedus võib põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda Pudelikaelaefekt- kui väike arv isendeid jääb alles, mitmekesisus väheneb Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geenifondi võivad sattuda seal varem puudunud alleelid. Nt loomae rändal, eoste jm levik. Asutajaefekt- uue popul asutab mõnest suuremast popul pärit väike hulk isendeid. Geenifond oluliselt erinev 5. Võrdle geograafilist liigiteket ja sümpatrilist liigiteket. Geogr- ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geog isolatsiooni tõttu, nt mäeahelike teke. Sümpatriline- ehk sammaine liigiteke. Kui vaheldumisi nt mets ja avamaastik, võib tekkida kaks alampopul, nt niidu ja metsapopul. Vaba ristumine nende vahel aheneb. 6. Mis on bioloogiline isolatsioon? (Näited) Liigi bioloogilisi iseärasused, mis takistavad edukat ristumist teiste liikudega. On ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised. Ökol- üks kurg pesitseb
kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi ökoloogilisi nisse ja rikastada kooslusi. Erimaise liigitekke kõrval peetakse võimalikuks ka samamaist liigiteket. Kui liigi levile on ökoloogiliselt liigendunud võib tekkida kaks alampopulatsiooni, nt niidu- ja metsapopulatsioon. Hiljem tekib nende vahele ristumisbarjäär. Iseviljastuvate või vegetatiivselt paljunevate taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel.
isolatsioonimehhanismid, mis takistavad või piiravad liikidevahelist geenivahetust geenisiiret. Need toimivad sageli komplekselt, aga täidavad üht funktsiooni piiravad või takistavad geneetilise materjali kombineerumist vastavate organismirühmade vahel ja aitavad kaasa liigi ulatuses kujunenud sobivate geenikombinatsioonide püsimajäämisele. Kuidas aga liigid tekivad? Arvestades geograafilist faktorit, eristatakse allopatrilist, sümpatrilist, aga ka parapatrilist liigiteket. Allopatrilise puhul on mingi organismirühm geograafiliselt täielikult lähteliigist eraldatud. Näitena võib tuua mandrite triivi või mäeahelike tekke tagajärjel lahknenud liigid. Sümpatrilise liigitekke puhul liigiks teiseneval organismirühmal puudub geograafiline eraldatus, spetsialiseerutakse erinevatele ökoloogilistele nisidele näiteks parasiitide spetsialiseerumine erinevatele peremeestele.
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. 15
Populatsiooni kuuluvad organismid, kes kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Liigid võivad asetseda laiali üle Maa, populatsioon asub ühes piirkonnas. 5. Mis tagab looduses liikide suhtelise püsivuse? Populatsiooni sisene ristumine. 6.Nimetage neli evolutsioonitegurit, mis viivad uute liikide tekkele. · Mutatsioonid · Alleelide kombineerumine · Geenitriiv ja geenisiire · Looduslik valik 7. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistete ja protsesside vahel: liik, isolatsioon, looduslik valik, geneetilise materjali muutus, ristumisbarjäär Liigiteke võib alguse saada isenditerühma eraldumisega lähteliigist ja sattudes isolatsiooni. Põhjuseks näiteks maapinna kerkimine, saarte kujunemine aga ka liigi arvukuse tõus. Eraldusse sattunud organismirühm hakkab kohanema uute keskkonnatingimustega. Tänu looduslikule
Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamiseks protsessiks. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Nt loomadel varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad märkamatuks; kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lindudel eesjäsemete arenemine tiibadeks. 15. Miks kohastumised on suhtelised? 16. Selgita liigiteket, mõisted geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Seda võivad põhjustada mitmesugused asjaolud, nt liigi levila piires võivad toimuda geoloogilised või ökoloogilised muutused, mis lõhestavad liigi eraldatud populatsioonideks (joon. 2.38 õp lk 81). Enamasti algab uue liigi teke suhteliselt väikese isendirühma eraldumisest ning
4. Too näide olelusvõitlusest: a) sama liiki organismide vahel: sama liiki isendid vajavad ühesugust toitu ja elupaika, pesa rajamise kohta. b) erinevate liikide vahel toit, elupaik, pesa rajamise koht, kui nad on üksteisele toiduks. 5. Nimeta töös esitatud kalaliigi kohastumusi (nt. kuju, värvuse iseärasused jne.) Selgita ühe näite abil kohastumuse suhtelisust. * uimed * lõpused * saba * varjevärvus 6. Selgita liigiteket töös antud teksti ja joonise põhjal (erinevad liigitekke teed)- nt. joonised õp.lk.164, 165 Levila äärtel elavaid populatsioone eraldab suur vahemaa ning nende isendite omavahelise ristumise tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki. Kui loomapopulatsioon rändab uutele aladele ning neil tekkivad uute tingimustega sobivamad
ränna lõunasse pole toitu, kala ujub vees keha voolujooneline. Taimed:Talvel lehed langevad , et hoida kokku vett. Okastest aurab vähe vett välja sellepärast on männil okkad, pöravad lehed päikese poole 5.Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Tähendab ,et kohastumused ei ole täiuslikud. Nad on kasulikud ainult mingites kindlates tingimustes. NT:Jänesel valgest kasukast kasu talvel, rohelisel rohutirtsul kasu rohelisest värvusest kui on rohus. 6.Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Liiki eristab ristumisbarjäär-erinevad liigid omavahel ei ristu 1)Uus liik tekib lähteliigist kui sellest eraldub rühm isendeid.2)Eraldunud isendite rühm ei saa füüsiliste tõkete tõttu ristuda lähteliigiga.3)Mõlemad kohastuvad erinevalt.4)Kujuneb välja ristumisbarjäär.5)On tekkinud uus liik. 7.Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? Kivimite järgi on võimalik teha kindlaks, millised organismid on kunagi maal elanud.
alusega ja võib olla pöörduv. Milliseid kohastumisi esineb erinevatel organismidel, täida tabel. Loomad: sünnijärgne piimaga toitmine, lindudel on kerged toruluud, sulestik ja esijäsemed on arenenud tiibadeks. Varjevärvus ja varjekuju. Taimed: sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed. Putukad: hoiatusvärvus. 23. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistet ja protsesside vahel: a) liik, b) isolatsioon, c) looduslikvalik, d) geneetilise materjali muutus, e) ristumisbarjäär Ühest liigist võib areneda teine liik kui looduslikvalik tingib näiteks uute keskkonnatingimuste tõttu algse liigi geneetilise materjali muutumise nii palju, et uus populatsioon erineb algsest oluliste anatoomiliste tunnuste poolest. Geograafiline isolatsioon
Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegi teda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes tingimusetes milles ta välja kujunes Näiteks: Vlagejänes, 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid võivad tekkida, siis kui: a)Populatsioon jaguneb teisest isoleeritud osadeks - populatsiooni erinevates osades kujunevad sealsetele keskonnatingimustele vastavad kohastumused ning nii muutuvad isendid aja jooksul üha erinevamaks.Populatsiooni jaotumise võib tingida nt. mäestiku teke.
kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegiteda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes tingimusetes milles ta välja kujunes Näiteks: Vlagejänes, 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid võivad tekkida, siis kui: a)Populatsioon jaguneb teisest isoleeritud osadeks - populatsiooni erinevates osades kujunevad sealsetele keskonnatingimustele vastavad kohastumused ning nii muutuvad isendid aja jooksul üha erinevamaks.Populatsiooni jaotumise võib tingida nt. mäestiku teke. b)Liigi leviala laieneb - kui soodsal sigimisaastal osa loomapopulatsioonist
alal elavate isendite vahel. erinev paljunemise aeg erinev käitumine paaritumisel hübriidid elujõuetud või viljatud 11. Kirjelda liigitekke protsessi geograafilise isolatsiooni korral (erimaine e allopatriline liigiteke). Geograafilised barjäärid tekivad geoloogiliste protsesside tagajärjel (nt mäestike või saarte teke). Geograafilise barjääri ulatuslikkus ja suurus sõltuvad organismi või nt tema seemnete liikuvusest. Allopatrilist liigiteket soodustavad mitmed tegurid, peamiselt toimub liigiteke väikestes 1eraldatud populatsioonides, seda peamiselt kolmel põhjusel: tavaliselt on väikestes populatsioonides esindatud mitmed ekstreemsed geenikombinatsioonid ning väikses populatsioonis on suurem tõenäosus, et kõik isendid saavad just need kombinatsioonid. 2. enne populatsiooni kasvamist muudab geenitriiv juhuslikkuse alusel populatsiooni geenifondi
NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma või peremeeslik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. „kohastumisvõidujooks“ Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liigiteke on kohastumise kõrval teine oluline evolutsiooniline protsess. Liigiteket käsitatakse ka üleminekuna mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile . Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel . See on nn bioloogiline liigimääratlus . Ainult suguliselt sigivatel organismidel ja mitte alati. Sugutult sigivate jaoks morfoloogiline e
NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeeslik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. ,,kohastumisvõidujooks" Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liigiteke on kohastumise kõrval teine oluline evolutsiooniline protsess. Liigiteket käsitatakse ka üleminekuna mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. --- Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn bioloogiline liigimääratlus. Ainult suguliselt sigivatel organismidel ja mitte alati. Sugutult sigivate jaoks morfoloogiline e tüpoloogiline liigimääratlus liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest
3) Aastaajaline isolatsioon, mille käigus viljastumine satub eri aastaaegadele. Nt. kevadräim ja sügisräim. Kitsama elupaiga eraldatus. Uue liigi tekke algab enamasti väikese isendirühma eraldumisega lähteriigi ühest populatsioonist. Uutes tingimustes on kaks võimalust: 1. alluda valiku teguritele, ning ellujääda; 2. väljasurra. Selline võimalus tekkib geograafilise isolatsiooniga. Tekkib ristumist välistab ruuminilne eraldatus. Erimaist liigiteket nimetatakse allopatriline liigiteke. Samas võib tekkida ka samamaine liigiteke, mida nimetatakse sümpatriliseks liigitekeks. Siin geograafilist eraldatust ei toimu. Põhjuseks on aga igaljuhul päriliku struktuuri muutused evolutsioonis. Populatsiooni geneetiline ehk pärilik struktuur on genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. MIKRO JA MARKOEVOLUTSIOON
Miks ei näita genoomi suurus liigi keerukust? 12. Millised erinevused tooksid esimesena välja kui võrdleksid rRNA geeniklastri ja globiini geeniklastri evolutsioone?geeniklaster grupp lähestikku paiknevaid geene, mis määravad sama või sarnase produkti teket. Lähedastel liikidel on sarnased geeniklastrid (ühine eellane). Globiinid on arenenud divergentses evolutsioonis, geen duplitseerus enne liigiteket ehk jäljendab fülogeneetilist põlvnemist, koopiatel on erinev funktsioon. rRNA tekkis geenikonversioonil, ühe lookuse info on viidud tervesse geeniklastrisse, genoomis on liigispetsiifilised geenid, produkte on vaja kiiresti ja palju mistõttu on nende koopiaid palju. 1. Millised uut tüüpi mehhanismid on pidanud tekkima koos multitsellulaarsusega ja mitmel korral on multitsellulaarsus tekkinud? Eksperimentaalselt tehti üherakulisest organismist hulkrakuline labori tingimustes
(samblikud) 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib kahe eri liigi ristumisel lähtuvalt viljakast järglaskonnast (beluuga + sterlet = bester) 4) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest (geograafiliselt või bioloogiliselt) Divergentne liigiteke: 1) Geograafiline ehk allopatriline liigiteke. Selle eelduseks on levila liigendamine mitmeks eraldiseisvaks osaks. Geograafilist liigiteket tunnistavad kõik bioloogid 1. Georaafiline isolaat 2. Geneetilised muutused isolaadis(mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, homosügootsuse astme tõus). Geneetilised muutused isolaadis ja lähtepopulatsioonis on erinevad. Toimub muutuste fikseerumine läbi loodusliku valiku Põlvkondade vältel (103...105) muutused süvenevad ja kujuneb ristumisbarjäär. Hetkel millal on ristumisbarjäär, võime rääkida kahest eri liigist Ökoniss koosluses
Kordamisküsimused 1. Nimetage evolutsiooni vormid ja selgitage. 2. Mis võimaldab kirjelda elu arengut Maal? Selgitage 3. Mis on rudimendid? Tooge näiteid inimese rudimentidest. 4. Kirjeldage taimeriigi arengut ja loomariigi arengut. 5. Selgitage loodusliku valiku mõistet ja vorme, tooge näiteid. 6. Mis on kohastumused? Tooge näiteid taimede ja loomade kohastumustest. 7. Mis takistab erinevatest liikidest isendite ristumist? Tooge näiteid. 8. Mis on liik? Selgitage liigiteket. 9. Selgitage evolutsioonilist progressi, divergentsi, konvergentsi ja liikide väljasuremist, tooge näiteid. 10. Nimetage inimese sarnasused ja erinevused inimahvist. 11. Nimetage inimese eellased. 12. Nimetage inimlaste evolutsiooni peamised suunad. Iseseisva töö juhend 1. Koosta õppematerjalis antud bioloogia teemadest ristõna. Selleks võib kasutada järgmist lehekülge: http://puzzlemaker.discoveryeducation
2. Aeglane sümpatriline populatsioonide eristumine ning isoleerituse süvenemine, mis viib ökoloogiliste rasside kujunemise ja täieliku eraldumiseni. 3. Populatsioonide allopatriline eristumine ruumilise isoleerituse korral. 4. Liigi leviala katkemisel mitmeks osaks eralduvad ka kogu senise liigi populatsioonid mitmesse ossa ja neis toimub liigiteke ruumilise isoleerituse tõttu. 5. Hübriidne liigiteke erineva genotüübiga taimede ristumisel. Liigiteket soodustava tegurina lisandub kromosoomide arvu kordistumine polüploideerumine. Liigitekke kulg: 1. Kiire valik nt tudrad. Eellasliigi kasvamisel linapõldudel koristati tuder koos linaga ja koos linaga külvati ala maha linakupraga kõige sarnasema uju ja raskusega tudrakõdrad. Nii kujunes teistsuguse viljasuurusega linaumbrohi linatuder. 2. Aeglane valik nt laialehiste metsade liigid. Ühistest eellastest on pärit erinevad pärna liigid. 3. ..
kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi ökoloogilisi nisse ja rikastada kooslusi. Erimaise liigitekke kõrval peetakse võimalikuks ka samamaist liigiteket. Kui liigi levile on ökoloogiliselt liigendunud võib tekkida kaks alampopulatsiooni, nt niidu- ja metsapopulatsioon. Hiljem tekib nende vahele ristumisbarjäär. Iseviljastuvate või vegetatiivselt paljunevate taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel. 3.ülesanne monohübriidsest ristamisest.lühinägelik mees on abielusnaisega,kes on samuti lühinägelik
dominantsusele, kes lükkaks teised liigid väljasuremisele. Sellega kindlustatakse mitmekesisuse püsimine ja aidatakse nõrgematel ellu jääda ning nõrgestatakse, haavatakse tugevamaid. Liigifondi teooria tõstetati küsimus, kuivõrd on diversiteeti võimalik seletada pikaajaliste (evolutsioon) ja suureskaalaliste (migratsioon) protsessidega, koosluse kokkupanemise tulemusel tekivad interaktsioonid. Koosluse eksisteerimiseks on vaja: liigiteket, immigratsiooni. Interaktsioonid ei mõjuta stabiilses koosluses mitmekesisust. Liigifond nende taksonite (liikide) hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised ka sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. 42. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees;
Liigiteke. Liigiteke geograagilise eraldatusega- allopatriline liigiteke. Ökoloogiline liigiteke- sümpatriline liigiteke. üldised liigitekke suundumused. Sümbiontne liigiteke: kahe liigi kooselus tekib uus liik (nt samblikud); Hübriidne liigiteke: uus liik tekib hübridisatsiooni tekkega- erinevad tsitrused (algseid tsitruseliike oli 3- a vaat kui palju tänapäeval on). Divergentne liigiteke- 1.) geograafiline eraldatus. Divergentset liigiteket aktsepteerivad nii botaanikud kui ka zooloogid. Tekkepunktid: 1.) kõigepealt peab kujunema geograafiline isolaat (väljaränne v leivla liigendumine). 2.) geneetilised protsessid- erinevad mutatsioonid ja erinevad rekombinatsioonid, erinev isendite arv. 3.) looduslik valik isolaadis (erinevad tingimused kui algses populatsioonis). 4.) ristumusbarjääri teke (isolaatide kokkupuutel enam ei ristu- olemas uus liik). Meri tint ja peipsi tint. Põlvkondade vältel tuleb vaadata. 2
y võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi; y hindab kohastumuste eri vormide tähtsust ja toob näiteid; y kavandab eksperimendi, mis tõestab kohastumuste suhtelisust; y analüüsib ja hindab liigi erinevaid määratlusi; y seostab geograafilise ja bioloogilise isolatsiooni liikide püsimisega; y seostab erinevad evolutsioonitegurid erimaise (allopatrilise) liigitekkega; y võrdleb samamaist (sümpatrilist) ja erimaist (allopatrilisega) liigiteket; y analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehha- nisme ning avaldumisvorme; y võrdleb divergentsi ja konvergentsi ning selgitab nende tähtsust ja toob näiteid; y põhjendab eluslooduse süstematiseerimise vajadust ja selgitab kaasaegse süstemaatika sei- sukohti; y võrdleb inimahvide, esmaste inimlaste ja inimahvide tunnuseid; y analüüsib kaasaja teaduse seisukohti nüüdisinimese päritolust;
annaabi.ee 
