Luuümbrise sisemises kihis 35. Milleks on vaja luuümbrist? Aitab luul toituda, purunemisel taastuda. 36. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Punases luuüdis tekib uut luukudet 37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused? Koljuluude vahel 45. Kus esinevad tappühendused? Hambajuurte vahel 46. Kus on luud omavahel ühendatud luudevaheliste ühendustega?
pöidla randme-kämblaliiges. Kolmeteljelised liigesed on keraliiges, pähkelliiges. Keraliiges erineb munaliigesest selles, et ta liigesauk on väiksemate mõõtmetega kui kaarjas liigespeand, nii saab toimuda vabam liikumine. Näiteks õlaliiges. Pähkelliiges on keraliigese erivariant (nt puusaliiges), milles liigeseauk ümbritseb reieluu pead rohkem kui poole kerapindalast. Lameliiges on ka veel üks keraliigese erivariantidest. Mõlemad liigespinnad on peaaegu siledad, ilmneb vaevu märgatav nõgusus ja kumerus. Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi: Õlaliigeses toimuvad liigutused on fleksioon 180 o, ektensioon 60, internaal-rotatsioon 70, eksternaal-rotatsioon 90 ning abduktsioon 180 ja adduktsioon 75.
Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Vastus: Rinnalülid(12) Vertebrae thoracicae, roided(12 paari) Costae ja rinnak(1) Sternum 2.Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Vastus: Fibroosvõru ja säsituum. Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3). Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised.
Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Vastus: Rinnalülid(12) Vertebrae thoracicae, roided(12 paari) Costae ja rinnak(1) Sternum 2.Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Vastus: Fibroosvõru ja säsituum. Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3). Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised.
See on ebaselge etioloogiaga kroonilise progresseeruva kuluga põletikuline süsteemne autoimmuunne haigus, mis haarab liigeseid. Minul avasti see haigus 2004. aastal, praeguseks olen läbinud mitmeid ravikuure ning võtan igapäevaselt rohte. 3 Ülevaade Reumatoidartriit esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Etiopatogenees: RA puhul on tegemist liigesekesta sisemise kihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Õhuke liigeskiht pakseneb. Põletikulone kude
Reumatoidartriidiks nimetatakse krooniliselt progreseeruvat, sageli ka invaliidistavat liigeste autoimmuunhaigust, mis haarab ennekõike liigeste sünoviaalkilet. 1.2. Reumatoidartriidi üldülevaade Reumatoidartriiti esineb ligikaudu 1%-l Eesti elanikkonnast. Reumatoidartriiti haigestuvad peamiselt 20-50 aastased inimesed. Naised haigestuvad 3-4 korda sagedamini kui mehed reumatoidartriiti. Haigus ise kujutab endast liigeste põletikku. Reumatoidartriidi tagajärjel liigespinnad hävivad ning liigeste töövõime häirub. Tekivad tugevad liigeste deformatsioonid ehk liigeste moondumised, mille tagajärjel inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et reumatoidartriidi põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad ka muutused teistes organites ja süsteemides. 2. REUMATOIDARTRIIDI TEKKEPÕHJUSED Reumatoidartriidi tekkimise põhjused on siiamaani teadmata. Arvatakse, et tõenäoliselt
Liigesvalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige. Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit. Reumatoidartriidi täpne tekkepõhjus ei ole tänaseni teada, arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad ja liigeste töövõime häirub. Haigus kulgeb pidevalt edasi arenedes, moondab liigeseid, enamasti sõrme- ja randme, aga ka pöia-varbaliigestes. Tegemist on kroonilise progresseeruva, sageli invaliidistava liigeste autoimmuunhaigusega. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit
A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? Kõhupress D: Milleks see surve vajalik on? Aitab tühjendada õõneselundeid ja hoiab elundeid paigal 23. Kuidas nimetatakse toruluu: A: laienenud otsi- epifüüs B: pikka keskosa- diafüüs C: üleminekuala- metafüüs 24. Millega on luu kaetud liigespinnad? Liigesekõhr 25. Millega mujal kaetud? periostiga 26. Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi kohta üks näide ja lisa mõlema juurde tema võimalikud liikumised. Ellipsoidliiges( N: ranndmeliiges)- ette-taha, küljepeale, koonusliikumine ; Sadulliiges ( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine 27. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2.
A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? Kõhupress D: Milleks see surve vajalik on? Aitab tühjendada õõneselundeid ja hoiab elundeid paigal 23. Kuidas nimetatakse toruluu: A: laienenud otsi- epifüüs B: pikka keskosa- diafüüs C: üleminekuala- metafüüs 24. Millega on luu kaetud liigespinnad? Liigesekõhr 25. Millega mujal kaetud? periostiga 26. Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi kohta üks näide ja lisa mõlema juurde tema võimalikud liikumised. Ellipsoidliiges( N: ranndmeliiges)- ette-taha, küljepeale, koonusliikumine ; Sadulliiges ( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine 27. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2.
rida. Moodustub ellipsoidliiges 34. Kesk randmeliiges (distaalne käeliiges) moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje 35. Amfiartroos väikese liikuvuse ja lamedate liigesepindadega liiges 36. Randme kämblaliiges randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Liikumine ümber kahe telje, aga kombinatsioonidega 38. Kämbla lüliliiges Tüüpilised keraliigesed 39. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed 40. Alajäseme piirkonnad Vaagnavööde
võime transportida hapnikku on alla normaalse. Sümptomid varieeruvad. Võib esineda väsimus, hingamisraskused, pearinglus, minestus, südame- pekslemine, tursed hüppeliigese piirkonnas, mõnikord ka stenokardia Kirjelda liigesreuma olemust. Reuma on liigeseid ja liigesesidemeid haarav krooniline põletikuline haigus. See ei ole bakteriaalne põletik, vaid autoimmuunne. Haigus võib tekkida igas vanuses, enamasti 20-50.a. naistel.Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Milline on õendustegevus liigesreuma haige patsiendi korral? Selgitada kui vajalik on patsiendile võimlemine ja igasugune liigutamine. Juhendamine
Plinkaine sees on veresooned, mis kulgevad luu sees ülalt-alla ja horisontaalpinnas. Veresooned toidavad ainevahetust. Veresooned asuvad veresoonekanalites põrutuskoormus stimuleerib veresoonekanalite teket(oluline lastele). Kõikide luude ümber on ümbris periost, luuümbris. Seda läbivad mitmed veresooned, see toidab luud ja parandab luud vigastuse korral. Noortel on periost paks rohked verekapillaarid, vananedes kahaneb. Kõik liigespinnad on kaetud liigeskõhrega. Liigeskõhres pole versooni, seetõttu on nende koormamine hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid. 2. Lühikesed luud ehk käsnluud nt. randme-ja kannaluud. 3
d) sideme rebend- kaasneb tugev valu, turse tekkib kiiresti ja pindmistes osades küllalt kiiresti verevalum. Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid. Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu-kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu- abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side. Sõltuvalt vigastuse raskusest on ravi operatiivne. e) liigeste nikastus- liigespinnad jäävad oma kohale, vigastatud on sidemed või liigeskapsel; liigese nihestus- liigespinnad on üksteise suhtes nihkes. Väliselt ära tuntav liigese deformatsioonist, funktsiooni puudumisest liigeses, sundasendist. Esmaabiks immobilisatsioon asendit muutmata, külm. Kohapealne paigaldamine ilma röntgenoloogilise kontrollita on ohtlik (võidakse vigastada suuri närve või veresooni). f) Verevalum peaks imenduma jälgi jätmata, kuid on ka halvemaid võimalusi
Kettaid on 23 ja nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Selgroo välised sidemed takistavad tahaliikumist, sisemised selgroo sidemed ette liikumist. Liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel: Kaelalülid –lülimulk võrdlemisi suur ning võimaldab palju liikuda. Rinnalülid – liigesjätked asetsevad peaaegu vertikaalselt ning nendel asetsevad frontaalsuunalised liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist. Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti. 2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigendumine ja liikuvus, nimmelülide liigendumine ja liikuvus), liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid. Ülemine kuklaliiges –Kujult ellipsoidsed. Liigutused toimuvad ümber frontaal- (pea painutus ette ja
o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, lülivaheliigesed on plokkliigesed. 30. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud- alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks
distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 35. Amfiartroosi mõiste Amfiartroos on suuresti piiratud liikumine liigeses. Kannapöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. 38. Kämbla lüliliigesed Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed. Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed. Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. 39
Roided (12 paari) Costae Rinnak (1) Sternum 12. Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Fibroosvõru (anulus fibrosus välimine) ja säsituum (nucleus pulposus sisemine). Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 13. Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2- 3). Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn. Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 14. Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed (frontaaltelg painutus (flexio) ja sirutus (extensio))
15 Reumatoidartriit Rheumatoidarthritis (ld.k. ) Rheumatoidarthritis (ingl.k) Selgitus Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste sünoviaalkilet. Ülevaade RA esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Traumajärgsed luumurrud ~ 80% juhtudest on üle 60 aastased naised (menopaus, hormonaaltasakaalu häired, osteoporoos). Riskifaktorid: Vanus, sugu, toitumine (madal Ca sisaldus toidus), pärilikkus, hüüsilised häired- lihasjõu nõrkus, tasakaaluhäired, nägemishäired, tervist kahjustavad harjumused- alkohol, suitsetamine. Reumatoidartriit Süsteemne sidekoe haigus, mis väljendub peamiselt kroonilise progresseeruva põletikulise protsessina liigestes. Liigespõletiku tagajärjel liigespinnad hävivad ning häirub liigeste funktsioon. 42 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Liigeste endoproteesimine … on peamine liigeste rekonstruktiivsete operatsioonide meetod, mille eesmärk on liigeste
) teatud ühendite isoleerimine aktiivsest ainevahetusest (talletuvad, kas rasvkoes sõi viiakse ladestusvakuoolidesse), 5.) aktiivne sisekeskkonna kaitse immuunrakud, õgirakud, 6.) enamike rakkude pidev uuendamine elu jooksul, 6.) DNA vigade kõrvaldamine parandamisel. Käepärased võtted vananemise pidurdamiseks: 1.) ainevahetusliku aktiivsuse pidurdamine (elada poolnäljas ja külmas), 2.) erinevate kompensatoorsete toidulisandite kasutamine (glükoosamiid, et ei kuluks liigespinnad ära, a nende mõju ei pruugi avalduda kõigile jms. Probiootiliste bakterite kasutamine), 3. Kulunud kehaosade asendamine (puus, põlv, hambad). Surm- organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine. Surmade klassifikatsioon- loomulik surm ja patoloogiline surm a) hagused- äkksurm, pikaldane, b.) vägivaldne surm- õnnetused, tapmised, enesetapud. Surma etapid: I. agoonia- organism mobiliseerib kõik varud elu säilitamiseks
Hüppeliigesel tehakse kindlaks hüppeliigese piirkonna sidemete vigastus, mida ravitakse konservatiivselt. Oluline anatoomia ja füsioloogia → peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“ Järgmised jäsemete ehituse iseärasused peavad erakorralise meditsiini tehnikul olema teada jäsemevigastuste hindamisel. Tugiskelett koosneb luudest ja liigestest, kus luud on üksteise suhtes liikuvad. Liigeses on liigespinnad kaetud liigeskõhrega (mis on tavaliselt hüaliinne), neist üks on kumer, teine nõgus, mida omakorda katab liigeskapsel (liigeskihn = liigeskapsel), sinna sisse jääb veel liigesõõs, mida täidab liigesvõie. Liigesed võimaldavad alati ainult piiratud liikuvust eelkõige sirutamisel ja painutamisel. 544 Ühelt poolt piirab liikumist liigeskapsel, teiselt poolt piiravad sidemed (ligamendid). Need
annaabi.ee 
