Polis: Kreekas kuj linnaühiskond.Linnriik e polis hõlmas linna koos selle ümbrusegakõige enam 30000-40000 in, Ateena ja Sparta u 200000 in.Täieõiguslikud elanikud olid kodanikudosalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe+õigus osaleda rahvakoosolekul, kus valiti iga-aastaselt riigiametnikud+väepealikud.Linnriigis oli ka nõukogu.Ametnikkond oli pärit enamasti aristokraatide hulgast. Lihtkodanike osa riigi valitsemisel jäi teisejärguliseks. Sõjavägi: Rikkad moodustasid ratsaväe,keskmikud raskelt relvastatud jalaväe,vaesed vibude ja lingudega kergeväe.Raskerelvastuses jalavägi paiknes faalanksidena. Hopliit-raskerelvastuses jalaväelane, kodanikuõigused, võis muretseda relvastuse. Sisevastuolud:Vastuolus rikaste ja vaeste vahel.Türann-ainuvalitseja,kes toetus sõjalisele võimule.Türannia vastu oli aristokraatia.Sparta=totalitaarne üh.Seadused-taotleti nende täpset
kajastatavaks informatsiooniks kuulsuste uue kleidimoe või järjekordse abielulahutuse. See kõik kajastub tänapäeval ka Eesti meedias. Juhtivad ajalehed on tugevalt valitsuse poolt kallutatud, ühte kolmandikku lehest täidavad reklaamid ja järgmist kolmandikku leheküljesuurused sageli sisutühjad uudist illustreerivad pildid. Allesjäänud leheruumi täitvad lood on tihtipeale vaid ühepoolsed arvamused. Rahva harimine ja liitmine, lihtkodanike arvamuste avaldamine ja teised 19. ja 20. sajandi ajakirjanduse põhiülesanded on jäänud tahaplaanile ning kahjuks ei saa valdavat osa ajakirjandusest tänapäeva Eestis tihti pidada enam millekski muuks kui uudiste ja meelelahutuse tootjaks. Meedia on nüüdisaegses ühiskonnas tähtsal kohal, seda kutsutakse isegi neljandaks võimuks ning selle loomine ja kujundamine on suures osas meie endi teha. Seda arvestades peame
mõjutajateks olid naised, kelle kombed ja kultuur ning ennustuskunsti oskamine mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri arengut. Roomas elasid latiinid, kes kõnelesid ladina keelt. Algselt valitsesid seda linnriiki etruski päritolu kuningad. VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaaliale kõik Vahemere maad. Itaallastesse suhtuti kui liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks. Mitmete vallutussõdade tõttu muutus Rooma ja Itaalia ühiskond orjanduslikuks. I sajandil eKr asendus vabariik hoopiski keisririigiga, kus nüüd kuulus võim ühele isikule, kelleks oli keiser kui riigijuht. Esimeseks
seda kasvõi ahjukütteks. Taoline segadus kestis 1924. Aastani. Tõusuaeg algas alles pärast seda, kui võitjad nõustusid järeleandmisega reparatsioonide osas ning Saksamaa peatas inflaktsijooni. Majanduslik tõus tähendas ka elutingimuste paranemist. Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt, oldi võimelised rohkem osta. Kõige kiiremini arenes USA majandus. Ameeriklased uskusid et on saabunud majanduslik õitseng kuid kõik see oli vaid näiline. Sest lihtkodanike palgad olid palju väiksemad kui rikastel. Vaesemad inimesed ei suutnud osta endale vajalikke asju. Sellejaoks inimesed laenasid raha mis maksis hiljem aga valusasti kätte. 1929 aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse. Nüüd kaotasid töö ja jäid ilma sissetulekust miljonid inimesed. Majanduskriis levis ka Euroopa riikidesse. Selgus et uued tootmisviisid töid kaasa selle et toodeti rohkem kui inimesed osta jõudsid
kodanikevalitsus, asula+lähiümbrus, omakaitse. Polises mittekodanikud: naised, orjad, võõrmaalased, alaealised, võlgnikud. Kodanikud: põliselanikud, vabad, mehed, täisealised, rikkad. aristokraatia : * rikkam ja mõjukamad aristok. juhtideks * olid prad ja sõltlased * oligarhia perekonna võim * majandustegevus ei olnud oluline. demokraatia : * lihtkodanikel suuremad võimalused riigiasjades kaasa rääkimises * rahvakoosoleku tähtsus * lihtkodanike osatähtsus suurenes * rahvavõim türannia: * ei olnud algselt halvustav mõiste*poolehoiu võitmiseks kaitsti rahva hüvesid * jäi püsima lühikeseks ajaks * ainuvalitseja võim Sparta : asukoht : Lakoona maakonnas Lõuna Kreekas ühiskonnakihid : kaks kuningat, spartiaadid, Perioigid- vabad, Heloodid- orjad kodanikud : spartiaadid valitsemisvorm : aristokraatlik rahvakoosolek: valis vanemate nõukogu, 5 efoori, ametnikud : efoorid, kuningad nõukogu: vanemate nõukogu e
Paide lossi vallutamine võttis aega nädal. Lasti lossi all, joosti tormijooksu, süüdati torne põlema. Neil juhtus ka üks õnnetus seal, kuid kuna lossis oli nälg tuli see allutada rootslastele. Soome hertsog külastab Tallinna koos oma vürtsliku abikaasaga. Nad abelluvad ka seal ning siis sõidavad Turusse tagasi. Hertsogile anti ka Helme, Karksi ja Ergmäe lossid kaasvarana. Hertsog Cristoffer ei tahtnud, et saadakse aru et ta vürsti on. Ta ööbis lihtkodanike juurdes ning töötas seal teenrina. Lõpuks aga selgus ikkagi ta tõeline seisus, ning siis hakati teda seisusele vastavalt austama. Poolakad kaotasid Polotski venelastele. Nad olid sinna ründama tulnud paljude meestega ja rikkaliku varustuse ja laskemoonaga. Ja see rünnak tuli poolakatele suhteliselt ootamatult, sest nood pidasid just siis läbirääkimisi leedukatega.
funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks. Tähtsamateks peaksin kritiseerivat-analüüsivat ja informeerivat-harivat rolli, millest mõlemad võivad inimestele ja riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast meedial mõjutada laseb, sõltub juba inimesest endast. Ajakirjanduses käsitletavad teemad annavad ülevaadet sellest, mis riigis, kus me elame, toimub. Sõnavõtte tegemistest mugandatakse lihtkodanike kõnepruugi järgi ning antakse neilegi võimalus olla kaasatud riigi igapäevaellu. Ajakirjanduses räägitakse faktidest, mille üle annab arutleda. Ühiskonnale on kogu meedia üks suur alustala,millega olla inimestega kontaktis ning tänu millele on sõnavabadusel see tähendus nagu sel praegu meie sõnastikes on. Ajakirjandus toob ühiskonda veidigi selgust ja mõistmist, mis muidu võib jääda kodanikele halliks uduks või segadust tekitavaks faktoriks, oma riigi usalduse osas
rahandusminister Brienne ettepaneku asendada kõik parlamendid üheainsa koguga.Tugev vastuseis ettepanekule sundis Louis XVI kavandatud meetmeid tühistama ja Brienne`i tagasiastumispalve rahuldama.Reformid olid blokeeritud ja üha suureneva rahutuse olukorras püüti lahendada tekkinud ummikseisu, kokku kutsudes generaalstaadid, mis polnud kogunenud enam 173 aastat.Generaalstaatidesse kuulusid kolme ühiskonnakihi aadli, kirikutegelaste ja lihtkodanike ehk kolmanda seisuse esindajad.Valimisviisis mitte eriti kindel Louis XVI lubas kolmandale seisusele kahekordse esindajate arvu, 300 asemel 600, et tasakaalustada ülejäänud kaht seisust, kuna kuningas nähtavasti aimas, et need hakkavad hoidma ühte.Aga avamistseremooniale järgnenud esimestel istungitel 4. Ja 5. Mail 1789 sai selgeks, et aadlikud ja vaimulikud kavatsevad hoiduda eraldi.Kolmanda seisuse esindajad võtsid nüüd asja oma kätte ja kuulutasid end 17. Juunil Rahvuskoguks
Truu valitsejale; aus; lubaduse hoidja/täitja; kaitseb naisi, lapsi, vanureid; võitluses õiglane ja vapper Eetilise inimese näidis. · Rüütliromaan: Enamasti värsivormis, nn Arthuri romaan tegelasteks keltide juht Arthur ja tema ümarlauarüütlid. Tema õukond oli vooruste keskus; Püha Graali romaanid õnne ja täiuse sümbol, püha ese. Üldjuhul olid romaanid seotud Püha Graali otsimisega jne. 6. Linnakirjandus Tekkis 13. sajandil ja peegeldab lihtkodanike maailmavaadet. Eesmärgiks oli kujutada argielu kusjuures ka selle inetuid pooli. Kritiseeritakse rikkaid, vaimulikke, võimumehi. Lisaks on äärmiselt oluline see, et tekkisid ülikoolid, millest vanim on Bologna ja edasi juba Oxfordid jne. 7. keskaja draama koos antiikdraama võrdlusega Antiikdraama Sarnasus Keskaja draama Atika ajajärk 5. saj eKr Esitati kõigile (lihtrahvas, 13. sajandil Kreekas
Totalitaarne diktatuur isikukultus, kontrollib eraelu. Tunnused: Võim kontrollib kõiki ühiskonnaelu valdkondi ning totalitaarses diktatuuris ka eraelu. Tootmine teenib võimu huve ehk riik kontrollib majandust. Ainupartei muud parteid keelustatakse. Kogu võim koondu ühe isiku kätte juhi- või isikukultus. Võim loob ise tööliste ja ametkondade korporatsioone, mille kaudu kontrollib lihtkodanike meelsust ja käitumist. Meedia allutatakse tsensuurile. Rikutakse demokraatlike inimõigusi ning toimuvad kohtuta massirepressioonid. Proganda massitarbevahendid pannakse võimukandjaid kiitma ja nende ideid propageerima. Elanikkond kuulub massitarbeorganisatsioonidesse, mis võimu toodavad ÜKS IDEOLOOGIA Salapolitsei kontroll ning nende poolne karistamine. ITAALIA
moodustasid ka linnriigi sõjaväe. · Peale rahvakoosoleku oli igas linnriigis ka nõukogu, nõukogu otsused pandi rahvakoosolekul hääletusele. Nõukogu täitis tihti ka kõrgema kohtu ülesannet. · Igal aastal valiti rahvakoosolekul ka riigiametnikud, seal vastuvõetud otsuseid täide viisid. Riiki kus riigiametnikud olid headest perekondadest nimetati aristokraatlikeks riikideks. · Aristokraatlikus riigis jäi lihtkodanike hääl teisejärguliseks küll aga ei suutnud ülemkiht lihtrahvast täielikult oma võimule allutada. · Polised olid sageli ebastabiilsed, vaesed kartsid kodanike seast välja langeda ja rikkad tahtsid endale suuremat võimu. Sageli viisid sisetülid türannia kehtestamisele, türann saavutas enamuse rahva poolehoiu ja haaras võimu. Türannid toetusid sõjaväele, kuid püüdsid ka kodanike enda poolele saada.
Sellega seoses said nad õiguse omada maad ja perekonda. Tööd nad tegema ei pidanud nende elu möödus põhiliselt väeosas sõjalise treeningu tähe all. Nii sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Algselt oli Ateena aristokraatlik linn, kuid 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon nende eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Lihtkodanike tähtsus suurenes 5. saj eKr kui Ateenast sai suur mereriik nad asusid madruste ja sõudjatena laeval tööle ning aitasid tagada riigi võimsust. 5. saj eKr, Periklese juhtimise all, kujunes välja demokraatlik kord kogu võim kuulus rahvakoosolekule. Kodanikeks loeti kõikki täiskasvanud põliselanike, sõltumata nende varanduslikust seiskorrast. Orjastamine keelati seadusega. Kõigil oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis kogunesid iga 10 päeva tagant. Vahepeal ajas riigi asju
Pükse kandsid ainult barbarid. Jalatsiteks olid sandaalid. Peamine toit oli puu- ja köögiviiljad, sealhulgas eriti küüslauk ja soolatud (vaesemad) ja toores kala. Liha ei söödud. Nii kastmena kui ka küpsetamiseks kasutati oliiviöli, kooke maitsestati meega, joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Kreeka tsivilisatsioon avaneb meile eeskätt aristokraatide pilgu läbi ning seega on ka nende igapäevane elu meile lihtkodanike omast märgatavalt paremini tunda. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel vöistlevad aristokraatlikud söpruskonnad. Suurel määral aitasid söpruskona liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid (koosjoomingud). Külalised kogunesid söpriskonna ühe liikme majas andreionisse, kus heitsid piki sinaääri asetsevale lavatsile. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised ei tohtinud seal olla
Kontrollib ka riigikogu enda õigustegevust. Määratakse ametisse 7 aastaks. Kanditaadi esitab president ja kinnitab ametisse riigikogu. Õiguskantsler algatab ka tähtsamate riigiametnike kohalt tagandamise protsessi(presidendi, peaministri, riigikogu liikmed) Teda ennast saab tagandada presidendi ettepanekul ja riigikogu loal. Allar Jõks. Eestis täidab veel ta ka ombudsmani ülesandeid skandinaavia laen(Rootsi, Norra, Taani). Skandinaavia riikides on ombudsman isik, kes tegeleb lihtkodanike õiguste kaitsmisega. Kaitseb ametiasutuste omavoli eest. ÕIGUSKORD, ÕIGUSSÜSTEEMID Õigus Ühiskonnas kehtivate käitumisnormide kogu, millest kinnipidamine on tagatud riigijõuga. Moraal Ei ole seotud riigiga. Sarnane õigusega. Tava ehk kombeõigus kirjapanemata õigus, mis levib suulise traditsiooniga. 1. õigus pärit Mesopotaamiast 18. saj. e. Kr. Hammurapi õigus. Taliooniprintsiip süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi teisele.
Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE Pangandus on vana äritegevuse ala. Pangad olid olemas juba iidses Babülonid ja klassikalistes tsivilisatsioonides, eriti Roomas. [1] Sõna pank tuleneb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti, müügilauda või riiulit, kuhu 15. Sajandi Itaalia kullassepad ja rahavahetajad asetasid täpselt lahterdatuna nende juurde kaupmeeste või lihtkodanike hoiule toodud kulla. Juba enne renessanssi õitsele puhkenud Vahemere-äärsete riikide vaheline keskaegne kaubandus nõudis üha suurema hulga kulla olemasolu ja ringlemist, sest kuld oli keskajal põhiliseks maksevahendiks. Et hoiduda suurte kullakoguste pidevast kaasaskandmisest ning ka julgeolulistel kaalutlustel, hakkasid inimesed viima oma kulda kullaseppade juurde hoiule.[2] Termin pankrot tuleneb itaalia kombest, mille kohaselt pankuri pink lõhuti, kui ta ei
Kõik tema kuus näidendit on tänaseni säilinud. Üks tema kuulsamaid tsitaate on:"Homo sum, humani nil a me alienum puto", mis tõlkes tähendab"Ma olen inimene, ma ei pea midagi inimlikku endale võõraks." Ta oli väga tugev komöödiate ala, tugevam ning originaalsem kui seda oli Plautus. Terence võttis palju üle Kreeka komöödiast, kuid ta ei nn romaniseerinud neid publikule võid pigem kasutas Kreeka struktuurset ülesehitust. Tema komöödiad jutustavad lihtkodanike argielust ning tegelased on äärmiselt sarnased tõelisusele, lisaks rääib veel armastusest ning abielust. Erinevalt Plautusest on tal peenem keelevorm ning vahest just selle tõttu polnud ta nii populaarne publiku silmis, kellele miimid, köieltantsijad ning gladiaatorid rohkem meeli erutasid. Ta nägi palju vaeva, et kirjutada oma tekstid naturaalses Ladina keeles. POMPEI TEATER Valmis 55. a eKr ning on üks esimesi ning olnud ka üks maailma suurimaid teatreid. Tegemist oli ühe
riigi valitsemisel otsustavat osa ja rahvakoosolek piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, ülesandega juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevast elu. Nii nõukogu liikmed kui ka ametnikud valiti enamasti rikaste ja suursuguste kodanike seast. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe peajõu moodustas aga peaaegu alati raskelt
riigi valitsemisel otsustavat osa ja rahvakoosolek piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, ülesandega juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevast elu. Nii nõukogu liikmed kui ka ametnikud valiti enamasti rikaste ja suursuguste kodanike seast. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe peajõu moodustas aga peaaegu alati raskelt
kollektiiv Rahvakoosolekud seal osalesid kõik kodanikud, see oli riigi kõrgeim võimuorgan, selle otsus lõplik; valis igal aastal riigiametnikud, kes juhtisid sõjaväge ja korraldasid igapäevaelu, valiti rikaste seast. Oli ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu, mõnikord kiitis rahavakoosolek selle otsuseid ainult heaks. See oli ka kõrgem kohtukoda. Aristokraatia riiki, milles domineeris see ühiskonnakiht, nim. aristokraatlikuks, lihtkodanike osa teisejärguline, kuid rahvakoosolek ei lasknud aristokraatidel neid täielikult allutada Faalanks kreeka lahingurivi, jalavägi paigutati pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha, liikus rütmiliste vilepillihelide saatel Türannia olid aristokraatide rühmitused, kes tahtsid võimu, mõni haaraski võimu, türann võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada kindlat korda, parandada vaeste elujärge, mõni türann oli austatud, kuid
reguleerija ja vahendaja reguleerimaks ühiskonnas eksisteerivaid konfliktseid huvisid. Marksistid on jätnud riigile valitseva klassi “instrumendi” või “täitevkomitee” rolli. Küünilised realistid kujutavad riiki kui manipulaatorite ja/või parasiitide elitaarset organi- satsiooni, mis kasutab seda (riiki) lihtkodanike lollitamiseks. Mõned intellektuaalid käsitlevad riiki kui kõikide ühiskonnas eksisteerivate võimusuhete kontsentreeritud vormi, kui järelevalvesüsteemi ja kui autonoomset organisatsiooni, mis innustab kogu ühiskonda omaks võtma patriootlikku või natsionalistlikku ideoloogiat. Mõned intellektuaalid püüavad omakorda riiki “põrmustada” ning jätavad talle koha üksnes
annaabi.ee 
