Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). -3-rasvhapped on keeruka koostisega polüküllastamata rasvhapped (-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiõlis). Rikastamiseks kasutatakse söödale lisatavaid lina-ja rapsiõli. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4...8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnuliha on kõrge valgusisaldusega (kana- ja kalkunibroilerite rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on
(Ehk 2…2,2 kg ja sellest lihasaagis 1,4- 1,5 kg). Rümpasaagis 65%. Nuumatud hanedel ja partidel võib ulatuda 85%-ni, kuna sisaldab palju rasva. VUTTIDE TOIDUAINETETOODANG/KEHAMASSI KOHTA Munavutt (240 g) muneb 300 muna aastas. Ühe muna mass 12-18 g. Aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, sisaldab 530g valku ja 440g lipiide. Ületavad toodanguintensiivsuselt ka munakanu. OMADUSED Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid. Nuumatud hanel kuni 40%. Linnurasvas palju küllastamata rasvhappeid. Linnuliha kõrge valgusisaldusega (rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna toitaineterikas. Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine. 25h läheb ühe muna moodustamiseks. Munad säilivad 4 nädalat. Ristandumisel tuleb valida emapooleks see, kes rohkem muneb.
Kõige tegusamaks mooduseks liha maitse- ja toiteomaduste säilitamiseks on liha säilitamine ja vedamine madalal temperatuuril. Sõltuvalt veotemperatuurist jaotatakse liha külmutatuks ja jahutatuks. Külmutatud liha temperatuur ei tohi olla kõrgem kui -6°C. Jahutatuks nimetatakse liha, mida veetakse temperatuuril, mis on kõrgem krüoskoopsest. Krüoskoopseks nimetatakse temperatuuri, mille juures lihas sisalduvad vedelikud hakkavad jäätuma. Jahutatud liha temperatuur lihakehas ja kontide juures on 0...+4°C. Kui ei võeta tarvitusele vastavaid kaitsemeetmeid, tekib külmutatud liha transportimisel suur loomulik kadu vee aurumise tagajärjel liha pinnalt. Seda loomulikku kadu nimetatakse kaalukaoks. Kaalukadu on kahjulik ka veel seetõttu, et liha kaotab palju oma maitseomadustest ja kaubanduslikust väljanägemisest. Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub
Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4...8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnuliha on kõrge valgusisaldusega (kana- ja kalkunibroilerite rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav
Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on kõrge dieetilise väärtusega.
hindamiseks. Aastas on kolm aega, millal tuleks täiskasvanud uttedel toitumust hinnata: võõrutamisel, paarituse alguses, enne poegimist. Toitumust hinnatakse käega landelt, katsutakse kahte piirkonda - kombeldakse selgroo ogajätke teravust, katsutakse kui kergelt näpud lähevad roidejätkete alla. Teine võimalus on elusatel lammastel lihajõudlust hinnata kaalumise teel. Hea võimalus prognoosida kehamassi suuruse järgi liha kvaliteeti. Täiskasvanud ute tapasaagis on u 50%. Lihakehas on täiskasvanud loomal rasva 30%, valku 17%. Täiskasvanud looma liha on rasvane ja madalakvaliteediline. Tallel on samuti kehamass liha kvaliteedi prognoosimisel kasutusel. Lammas on loom, kelle liha rasvasisaldus sõltub tihedalt kehamassist. Kuni 40 kg rasvahulk tõuseb, aga ühtlaselt ja mitte kiiresti. Kui lammas on üle 40 kg raskune, hakkab ka rasva rohkem tekkima järsult. Optimaalne tapaeelne kehamass sõltub turgudest. Nt Aasia turgudel tahetakse rasvasemat liha,
(á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8…2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnuliha on kõrge valgusisaldusega (kana- ja kalkunibroilerite rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja
eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Lihajõudluse hindamine ( EUROP hindamise olemus) - hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 33)Lihakeha morfoloogiline koostis- määratakse kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi. Lihakeha kvaliteedi hindamine- lihakeha üksikasjalikul hindamisel arvutatakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas. 34)Liha kvaliteedi organoleptiline määramine- degusteerimisel antakse lihale üldine hinnang. Hinnatakse liha õrnust (purunemine hammaste all), mahlakust (mälumisel ja neelamisel), lõhna, maitset, värvust (mida heledam on liha, seda väärtuslikum) ja puljongit (lõhna, maitse ja värvi). 35)Piima organoleptilised näitajad- Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, neutraalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas
lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis,Itaalias, Kreekas jm) · Tapasaagis=hamastapaeelnee s lihakeha mass × 100 Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides. Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal. Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Piimajõudlus-Lambapiim ületab nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse koostise poolest nii lehma kui kitsepiima
Lihajõudlusel hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel saadavad subproduktid jaotatakse I ja II kategooria subproduktideks 33. Lihakeha morfoloogiline koostis ja lihakeha kvaliteedi hindamine. Hindamisel arvutatakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas. Lihakeha morfoloogilist koostist määratakse ka kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi. Pehmet (söödavat) osa protsentides lihakeha massist nim. lihakeha lihasuseks. Selle määramiseks arvutatakse koefitsiendid K1 ja K2: K1=lihakeha mass kg x 100 / lihakeha pikkus cm; K2=reie ümbermõõt cm x 100 / reie pikkus cm. Leitud koefitsientide alusel määratakse vastavatest tabelitest lihakeha lihasus.
seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised EUROP hindamise süsteemi alusel kategooriatesse.Tapaveised, kes ei vasta standardis toodud kvaliteedinõuetele, loetakse mittestandardseteks (lahjadeks). 33. Lihakeha morfoloogiline ehitus ja kvaliteedi hindamine - arvutatakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas. Lihakeha morfoloogilist koostist määratakse ka kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi. Pehmet (söödavat) osa protsentides lihakeha massist nim. lihakeha lihasuseks. Selle määramiseks arvutatakse koefitsiendid K1 ja K2: K1=lihakeha mass kg x 100 / lihakeha pikkus cm; K2=reie ümbermõõt cm x 100 / reie pikkus cm. Leitud koefitsientide alusel määratakse vastavatest tabelitest lihakeha lihasus
Suffolk 160 238 43 Dorsetdaun 173 218 44 Teksel 173 216 44 Tabel 7. Lihakeha kvaliteet ristandtalledelt, kes saadud erinevat tõugu jäärade kasutamisel (Speedy, 1982) Tailiha osakaal lihakehas, % Rasva osakaal lihakehas, % Tailiha/luude suhe Teksel 59 Teksel 24 Teksel 3,8 Suffolk 55 Oksforddaun 27 Dorsetdaun 3,6 Oksforddaun 55 Suffolk 28 Suffolk 3,4 Dorsetdaun 53 Dorsetdaun 30 Oksforddaun 3,4 Foto. Eesti maalammas Saaremaalt (foto teadmata autorilt, aastaarv teadmata)
Tapasaagis, % 45,6 46,4 Lihakeha mass, kg 22,3 22,3 Rümba morfoloogiline koostis Tailiha, % 67,0 61,5 Luid, % 21,5 22,7 Rasv, % 11,5 15,8 Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal Näiteks: Nimetus Hea toitumus 3 palli Lahja toitumus, 1 pall Liha,% 75 65 Luud,% 25 35 5) Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Näiteks:
Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõõnedel lihaveisetõugudel (belgia sinine, hele akviteen jt) esineb nn kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha
Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõõnedel lihaveisetõugudel (belgia sinine, hele akviteen jt) esineb nn kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks
kehamassist 28.7 %, 18-kuuselt aga 33.5 %. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18.elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. 36 KALAKASVATUSE ERIALA Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõnedel lihaveisetõugudel(belgia sini-valge, hele akviteen jt) esineb nn.kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on
Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõõnedel lihaveisetõugudel (belgia sinine, hele akviteen jt) esineb nn kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks
annaabi.ee 
