Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi.
Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi.
Kuid ma arvan, et nad üritasid kuidagi sümboliseerida kevadet kui aastaaega, kuna neil olid kevadevärvi riietus seljas. Kuid ega edaspidi ka ei muutunud asjad selgemaks, tehti erinevaid tantse ja hüpati niisama ringi. Kuigi seal oli näha ka "meie tuntud" Kevade sarnaseid kohti. Näiteks siis, kui Arno oli jäi haigeks haigeks, Toots tegi saunaakna püstoliga katki ja Köster, Köster oli küll omapärases isiksuses, teda kehastas lilliput. Ja üks asi on ka väga huvitav, seal oli kaks Liblet, mis ajas tegelikult väga segadusse. Muusika kohta ei oskagi eriti midagi öelda, kasutati nagu juhuslikke muusikainstrumente, mis tegid kokku helipala. Need olid kohati rütmikad, mida sobitati kokku tantsusammudega. Arvasin, et seal kasutatakse rohkem kuulsate heliloojate teoseid, mis on ballettidele omane, kuid etendusele polnud ühtegi teost kuulda. Üks tähelepanuväärseimaid asju oli see, et kõik näitlejad olid välismaalased,
Ta tuli 1 korda siia kooli. Ta oli natuke haige. Keda tundis Arno juba varem? Teelet "Ameerika metsad" See oli raamat Iseloomusta Tootsi välimust Lokkis juuksed, nina oli kõver Mis oli Tootsi nõrgem õppeaine? Rehkendus Iseloomusta Tõnissoni Paks, ühes käes oli koguaeg pekk ja teises võileib Mida tegi Arno koos Tõnissoniga õhtul klassis Õppisid luuletust Kes lasi sakste laste parve põhja? Tõnisson Keda süüdistati ja karistati esialgu parve põhja laskmises? Liblet Arno vale Köstrile Et ta läks peale kooli Tõnissoniga koju Kuidas Tõnisson tunnistas oma patu üles. Kellele? Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas? Köster karistas ja Arno andestas Arno haigus. kes käis Arnot poistest vaatamas, kes tüdrukutest?
Hiljem andis selle niisama. 26. Mida tähendab väljend plaani pidama? Poiss ja tüdruk hakkavad teineteisega käima. 27. Mis ametit pidas Lible? Kellamees 28. Kust sai Toots püstoli? Võitis loosimisel 29. Mida ütles Toots püstoliga sihtides? Sure koer 30. Miks Tootsi arvates püss lahti ei läinud? Ta kartis, et tamasseri rauad, läheb lõhki. 31. Miks Arno kord koolist kojuminekuga hilja peale jäi? Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida. 32. Kes nägi Tõnissoni ja Liblet jõe ääres enne parve põhjalaskmist? Köögi-Liisa 33. Arno talu nimi.? Saare 34. Teele talu nimi? Raja 35. Mis oli Arno armsaim ajaviide? Jõe ääres istumine. 36. Köstri hüüdnimi? Julk Jüri 37. Kelle lubas Lible naiseks võtta? Mari, kes oli tüdrukuks Saare talus 38. Mida arvas toot, et kuidas oleks Teelet lihtsam jääaugust päästa? Toots arvas, et Teelet oleks jääaugust lihtne päästa,kui sild otse kaldast jääaugu juurde viiks. 39. Kes käisid haiguse ajal Arnot vaatamas
Tallinnfilmi automaatne rahastamine ja koos sellega ka Kaljo Kiisa filmitöö. Hea meelega osales Kiisk ka ise ekraaninäitlejana, mängides kaasa filmides: "Ühe küla mehed", 1961 "Mis juhtus Andres Lapeteusega", 1966 "Varastati Vana Toomas", 1970 "Tants aurukatla ümber" "Tavatu lugu", 1973 "Indrek", 1975 "Puud olid...", 1985 "Vana mees tahab koju", 1991 Rahva seas kogus ta populaarsust mängides "Kevades"(1969), "Suves"(1976) ja "Sügises"(1990) kellamees Liblet ning 14 hooaega kingsepp Johannest seriaalis "Õnne 13". Kiisa teatrinäitleja tööst oli möödas umbes 30 aastat, kui Eino Baskin tõi ta 1983. aastal Vanalinnastuudio lavale, mängima Endrik Kerge lavastusse "Anekdoot". Kohe järgnes ka Lisl Lindau kutse, ning Kaljo Kiisast sai tollase eesti teatri olulise näitlejanna partner duetis "Dzinnimäng" (1984). 1992. aastal pälvis ta meesnäitleja aastapreemia osade eest etendustes "Põgenemine" ja "Mu süda on mägedes".
ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, vilja taim. Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. Kõrs on seest õõnes ning selle pikkus on tavaliselt 110 200 cm. Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed. Õisikul on pea, lüliline peatelg ja kaheõielised pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet. Õiel on emakas ja 3 tolmukat ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljadeks on paljasteralised terised. Rukise ajalugu Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna. Koos nisuga levis rukis pronksiajal (18001500 eKr) Euroopasse, kus ta jahedamas kliimas ja kehvemal mullal arenes omaette kultuurteraviljaks. Ehkki Rooma ajal kasvatati
külastasid, ja see edukaks osutus, siis äriline edu tõstis Draamastuudios noortele mõeldud tüki täiskasvanute repertuaari, kuid teatud määral mängiti seda siiski ka lastele mõeldud päevases etenduses. Sealjuures, Leo Kalmeti lavastust “Kevadet” peetakse ka Mari Möldre võidukäiguks, sest Mari Möldre kasvatas seda legendi enne “Kevade” Draamastuudio lavastust ja see kasvas edasi ka pärast seda. Kalmet ise mängis Liblet, mis pani aluse edasistele Lible kehastamistele ja edasiarendustele. Seejärel “Suvi” ja “Tootsi Pulm” raugematu menuga. Noorsooetendusi hakati nõudma ka ringreisidel. See aga oli kulukas. Et neid etendusi provintsi viia, hakati proovima nukuteatrit. (Tšehhi nukuteater oli käinud 1935 Tallinnas, satuti vaimustusse.) Moodustati omaette trupp, keda õpetati välja. Esimesed katsetused olid Taavet Poska “Möldri mälestused” ja O
sugukond taimeriigis. o u 10 000 liiku o Ühised tunnused: rohttaimed, silindriliste õõnsate vartega ja paisunud varresõlmedega Lehed: vahelduvad, lahtiste lehetupedega ja väikese keelekesega lehelaba alusel. Õied: hüpogüünsed, tuultolmlejad, tugevasti redutseerunud, iga õis on kahe kandelehega (välissõkal ja sisesõkal), õied on pähikutes; iga pähiku alusel on kaks liblet; pähikud moodustavad tähk- või pöörisõisikud Õiekate: tavaliselt kaks väikest paislaju Tolmukad: 3-1; Viljalehed: 3 või 2 Sigimik: sünkarpne, üheainsa seemnealgega Vili: piklik ruljas teris o Kolm kõige suuremat toiduallikat: nisu (pehme nisu - Triticum aestivum ning kõva nisu - T. durum, millest tehakse pastatooteid), riis (Oryza sativa)
Õpilased ei saanud sellest aru ja iga õpetaja küsimuse peale vastasid õpilased ,,koopula" , mis tegi alguses õpetajale nalja, aga kui kõik ainult koopulat vastasid, siis õpetaja läks närvi ja saatis Indreku direktori järgi. Kui kogu klass sellele vastu oli , siis Indrek ei läinud ja läks õpetaja ise. Direktori saabudes said Indrek esimesena sõimata ja kui direktor oli lastnud õpetajal Lible käest klassi ees küsimuse küsida, siis vastuse ,,koopula" kuuldes hakkas direktor Liblet nahutama. Kuid õpetaja sekkus vahele, öeldes, et see olla õige vastus. Seejärel rääkis direktor poistega eestikeeles nii et õpetaja aru ei saanud ja ta nimetas õpetajat hulluks. Järgmisel päeval saatis direktor Indreku selle õpetaja juurde koos ümbrikuga. Seal ümbrikus oli õpetaja viimane palk. Selle kätte saades hakkas õpetaja Indrekuga rääkima kodumaast, keelest ja armastusest. See viimane pani Indrekut mõtlema. Nimelt õpetaja ütles,et hoia selle nime meeles mida
setaceum PENNISETUM - PEREKOND HIIDHIRSS • hirss (Panicum), soojalembeste põuakindlate rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; umbes 500 liiki peamiselt Villane hiidhirss troopikas ja lähistroopikas. • Õisik on pööris, harva tähk, jäigad õiekobarad varisevad koos terisega. 50–150 cm kõrguse taime vars on harunev, lehed ja varred karvased, pähikus 3 liblet. ZEA MAYS - HARILIK MAIS • Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembene taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. • Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3, harva kuni 6 m kõrgeks. Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate
tarn, pudeltarn, tupp-villpea, laialehine villpea, mõõkrohi, järvkaisel, metskõrkjas. Sk. Kõrrelised - Ühe- v. mitmeaastased rohttaimed. Varred ümarad, õõnsate sõlmevahedega, sõlmekohtadega. Lehed pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe servad pole kokku kasvanud. Õies tolmukad ja emakas, nende alusel sise- ja välissõkal, õied väheseõielistes pähikutes, mis moodustavad liitõisiku. Pähikus 1-10 õit, pähiku alusel kaks liblet. Vili on teris. N: harilik pilliroog, tuulekaer, harilik nurmikas, kerahein, murunurmikas, harilik aruhein, jäneskastik, harilik timut, värihein, longus helmikas, sugapea, rand-orashein, harilik orashein, oder, nisu, rukis. Klass kaheidulehelised - Pole monofüleetiline, seetõttu on süsteem veidi muutunud võrreldes morfoloogilistel tunnustel põhineva süsteemiga. Põhiosa nim. päriskaheidulehelisteks,
sigimik pikk, asendab õieraagu, vili kupar, seemned väga pisikesed kõrrelised - Ühe- v. mitmeaastased rohttaimed, varred ümarad, õõnsate sõlmevahedega, sõlmekohtadega, lehed pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe servad pole kokku kasvanud, õies tolmukad ja emakas, nende alusel sise- ja välissõkal, õied väheseõielistes pähikutes, mis moodustavad liitõisiku, pähikus 1-10 õit, pähiku alusel kaks liblet, vili on teris lõikheinalised - Rohttaimed, vars kolmekandiline, säsikas, sõlmekohtadeta, risoomiga, lehed rööproodsed, vahelduvalt, lehetuped servadest kokku kasvanud, keelekest ega karvaringi pole, õiekattelehed redutseerunud, soomusjad, õied õisikutes, tuultolmlejad, vili: pähklike Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. (klassid) ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED Idulehtede arv seemnes Üks Kaks
kõrkjas (Scirpus), jänesvill (Trichophorum) Sugukond kõrrelised – Poaceae Ülemaailmse levikuga, umbes 10 000 liiki Palju toidutaimi Rohttaimed, vars silindriline, õõnsate sõlmevahede ja paksenenud sõlmekohtadega Lehed lineaalsed, vahelduvad, enamasti kahes reas Lehetuped lahtised, keelekesega Õied tugevasti redutseerunud, iga õis kahe kandelehega (sisesõkal ja välissõkal), õied pähikutes Iga pähiku alusel kaks kandelehte – liblet Pähikud moodustavad õisikuid Vili: teris, suurema osa viljast moodustab seeme ja sellest omakorda tärkliserikas endosperm Tuultolmlejad Loeng 12 39. Päriskaheidulehelised, iseloomustus PÄRISKAHEIDULEHELISED on ¾ õistaimeliikidest -- Kolmeavaline (triapertuurne) tolmutera. Avad tavaliselt piklikud, seepärast nim. kolmekavilisteks -- kogu rühma sünapomorfne tunnus (on ka erandeid) -- Õiekate eristunud tupp- ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate
võrdus lakas magamisega III - Koolis äratati neid hommikul valju aisakella kõlinaga, päris ärkamist pidid minema pesema - talvel nö Siberis magades oli väga külm, tuli ennem võimelda, et siis kehaga külmade linade vahele pugeda, vahel näpati ka puid ja tehti keset tuba olevasse ahju tuli ja nihutati voodid sellele lähedale - sai sõbraks Liblega, kes temaga neljandas klassis õppis, Lible müüs Indrekule 2 raamatut (kapsast), et söögiks raha saada, Liblet kutsuti väikeseks Lolliks, kuna Indrek tema raamatud ära ostis kalli raha eest, sai temast suur Loll - Härra Maurus luges palvet, Lible kükitas ja ajas äriasju/luges raha, mis oli ebasobilik, Maurus võttis talt kratist kinni, juustest ei saanud, need olid liiga lühikesed, pragas poisiga - Direktor kutsus Lible enda kõrvale seisma, kuid see suutis sealt ära lipsata, direktor kutsus ta uuesti välja, käskis raha näidata ja öelda kust selle sai, Lible teatas, et Indrekult raamatute
Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kõrrelised Ülemaailmse levikuga, umbes 10 000 liiki Palju toidutaimi Rohttaimed, vars silindriline, õõnsate sõlmevahede ja paksenenud sõlmekohtadega Lehed lineaalsed, vahelduvad, enamasti kahes reas Lehetuped lahtised, keelekesega Õied tugevasti redutseerunud, iga õis kahe kandelehega (sisesõkal ja välissõkal), õied pähikutes Iga pähiku alusel kaks kandelehte – liblet Pähikud moodustavad õisikuid Vili: teris, suurema osa viljast moodustab seeme ja sellest omakorda tärkliserikas endosperm Sugukond lõikheinalised – Cyperaceae Põhjapoolkera parasvöötmes, üle 4000 liigi Märjad või niisked kasvukohad Rohttaimed kolmekandilise säsika varrega, sõlmekohtadeta Lehed pikad, kitsad, kinnise tupega, enamasti kolmes vertikaalses reas Õied tuultolmlevad.Õiekate tugevalt redutseerunud, iga õis ühe kandelehega
härrad Koovi, Timusk ja Ollino ning õpilasist nimekamad ja rahakamad. ,,Ei tea, mis see väike Loll õgib, kas oma kapsaid või ihusooja?" küsis keegi teiselt üle laua. ,,Kapsaid, ikka kapsaid," vastas teine. ,,Siis pidi ta küll mõne suure Lolliga kokku saama, kes nad temalt ära ostis," arvas esimene. ,,See suur istub väikese kõrval," ütles keegi kolmas. Ümberringi levis nägudel kadestav irvitus. Sellest taipas Indrek, et väikest Liblet hüüti väikeseks Lolliks ja et teda vististi suureks, sest ta oli Lible ,,kapsad" kalli raha eest ära ostnud ja temal nõnda võimaldanud teiste silme ees paremaid suutäisi süüa. Uus nimi hakkas Indrekule kohe külge, eriti vist sellepärast, et ta klassis ja ka söögilauas istus väikese Lolli kõrval. Et aga viimane kandis oma nime ükskõikse rahuga, siis Indrek talitas tema eeskujul ja laskis end suureks Lolliks hüüda veel siiski, kui ta oli klassis teadmuste poolest üks esimesi