katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates (TLS §86 lg1). Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS §96). Kui tööandja ... teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud ..., on töötajal ... õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel (TLS §100 lg5). Ülesanne 13 Alma K. Võttis Berta S-i tööle lapsehoidjaks üheks nädalaks. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Kokkuleppe kohaselt pidi Alma K. maksma tehtud töö eest 65 eurot Berta S-ile viimasel tööpäeval. Nädala möödudes maksis Alma K. Berta S-ile vaid 30 eurot. · Kas ja kuidas saab Berta S. Oma õigusi kaitsta? Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja
katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates (TLS §86 lg1). Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS §96). Kui tööandja ... teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud ..., on töötajal ... õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel (TLS §100 lg5). Ülesanne 13 Alma K. Võttis Berta S-i tööle lapsehoidjaks üheks nädalaks. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Kokkuleppe kohaselt pidi Alma K. maksma tehtud töö eest 65 eurot Berta S-ile viimasel tööpäeval. Nädala möödudes maksis Alma K. Berta S-ile vaid 30 eurot. · Kas ja kuidas saab Berta S. Oma õigusi kaitsta? Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub
isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra? Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §3 lg5 ) 3. Kes on Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator ja millised on tema kohustused? Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator (edaspidi koordinaator) vähemalt 3-aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi; (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 § 11 lg3). Ehitustööde tegemise ajal on koordinaator kohustatud:
vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise leping- teenus osutamise puhul pole objekti veel olemas (valmistatava asja kvalifitseerimine: 1) üldpõhimõte- §208 lg2 1.lause 2) erand 1-
Usk, südametunnistus §40 olulised on forum internum ja forum externum, usutalitlused ebaselged (näiteks massimõrvad uskumuste pärast). §41 Väljendus- ja teabevabadus §45 kaitseb ka negatiivset väljendusvabadust (näiteks kirjanik kirjutab lapspornot). Sõnavabaduse piiriklausel on kvalifitseeritud, mille piir on lg2. §44 on §-ga45 koosmõjus, tekib pressivabadus. Ühinemis- ja koosolekuvabadus §48 lg1 l1 (MTÜ) vs §31 l1 (TÜ) vs §48 lg1 l2 (erakond) vs §29 lg5 l1,2 (töötajate liit) vs §47 (koosolekuvabadus-vabadus tulla korraks kokku ja avaldada meelt; kas peab kandma endas eesmärki või võib olla ka puhas lõbu). Vabaliikumine §34 kaitseb õigust kuhugile jõuda. Elukoha valik kuulub liikumise mõiste alla. Seega l2 käib ka elukoha valiku kohta. §35 , 36 lg1. Ettevõtlusvabadus jne §31 on kõige kohaldatum säte Eestis. Isik ei ole mitte kellegi teisega töösuhtes ja teenib samal ajal majanduslikku tulu, lihtne piiriklausel
(kaugtöö, töö kodus jms) töösuhtega kõige rohkem seotud Koostas: A. Juurikas 2010-2011 27 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 28 9. Puhkuse kestus (§55) 10. Töölepingu ülesütlemise etteteatamise 28 kalendripäeva tähtajad (§96, 97, 98) ja hüvitised (§100 lg5) pikendatud põhipuhkus 35 kp (§56,57) tööleping võib lõppeda tähtaja kuni 56 kp haridus- ja teadustöötajatel vastavalt ametikohale saabumisel, poolte kokkuleppel või Põhipuhkuse hulka ei kuulu: rahvuspüha ja riigipühad seoses töötaja surmaga alates 01.07
tahteavalduse adressaat sellest teada sai; kui aktsept väljendub teos, siis loetakse leping sõlmituks alates ajast, mil oferent teost tada sai 3) vaikimine või tegevusetus (ainult siis, kui tuleneb seadusest, kokkuleppest või isikute vahelisest praktikast); kui tehingul on vorminõue, peab taheavaldus olema otsene! TAHTEAVALDUSE ASENDAMINE KOHTULAHENDIGA: Kui isik on kohustatud tegema mingi tahteavalduse, kuid ta ei täida oma kohustust, võib tahteavalduse asendada TsÜS §68 lg5 nimetatud kohtulahend, millega kohustatakse isikut vastavat tahteavaldust tegema (juhtumid: kohustus sõlmida leping - nt VÕS§33; kohustus anda nõusolek - nt AÕS 349 lg1; kohustus teha tahteavaldus käsutuseks - nt AÕS §641) TAHTEAVALDUSE TEGEMINE JA KEHTIVAKS MUUTUMINE: Kindlale isikule suunatud tahteavaldus on vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub (muutub kehtivaks) kättesaamisega
Lepingus oli ka alltöövõtja kohustus tasuda viivist 0,5% lepingu hinnast iga töödega viivitatud päeva eest. Kas peatöövõtjal oli õigus vähendada tasu maksmist katusetöödega hilinemise tõttu? Kummal või kas mõlemal poolel oli õigus nõuda viivist ja mis alusel? Millise seaduse säte reguleerib tasu vähendamist? Lahendus: Kas peatöövõtjal oli õigus vähendada tasu maksmist katusetöödega hilinemise tõttu? Jah, ehitusettevõttel oli vastav õigus olemas VõS §101 lg5 ja VõS §113 alusel nõuda viivist ning hinna alandamine on 1 viivise nõudmise viise. Tavapäraseid sademeid ei saa lugeda alusel vabandavaks põhjuseks lepingu täitmisega viivitamisel(VõS §103), kui need pole eelnevalt lepingus sätestatud Kummal või kas mõlemal poolel oli õigus nõuda viivist ja mis alusel? Õigus oli vaid peatöövõtjal, alltöövõtjal on vastav õigus kui ta oleks pidanud kinni lepingu tingimustest ning lepingut oleks rikkunid teine osapool.(VõS §113 lg4)
pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes o sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? §255? pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine, vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga? Ei saa. Kas tehingud on kehtivad? §281 lg 4, seega tehing on tühine. kumb lahend on õige
pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes o sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? §255? pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine, vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga? Ei saa. Kas tehingud on kehtivad? §281 lg 4, seega tehing on tühine. kumb lahend on õige
jäid rahuldamata. Kas A on kohustatud osaühingule 150 000 eurot hüvitama? Juhatus on vastutav raamatupidamisaruande eest (pt 183). PT 180. 51 Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Juhatus vastutab raamatupidamise eest (p183 !!!). Kas ta oleks pidanud pankrotiavalduse esitama? Millisel juhul peaks juhatuse liige esitama pankrotiavalduse? p180 lg5' Kas juhatuse liige on vastutav (150 000 eurot hüvitama)? p187 lg2 - kas ta on oma hoolsuskohustust rikkunud? Ta peaks teadma, millest tal kahjum tekkinud on. Pigem ei saa võlausaldajad sellele tugineda. "Kui kiiresti oleks Ta pidanud pankroti välja kuulutama" jne (see on tähtis). Siin peab olema põhjuslik seos. Millest kahjum tekkis? Mingist muust tehingust! See ei ole juhatuse liikme hoolsuskohustusega kuidagi seotud! Seega ei saa temalt 150 000 EUR sisse nõuda. Ta oleks pidanud varem
teabevabadus Kaitseala: laieneb nii juriidilistele kui ka füüsiliste isikutele Piiriklausel: kvalifitseeritud § 44 Info saamine VII ühinemis- ja Ühinemisvabadused on jaotatud kolmeks: § 48 lg 1 MTÜ vabadus, tulundus ühingu vabadus § 31 koosoleku- § 49 lg 1 l2 erakonna vabadus vabadused §29 lg5 kvalitsiooni vabadus § 47 – koosolekuvabadus Mis asi on koosolek? – Peab olema vähemalt 2 inimest; ühine eesmärk; VII vaba liikumine § 34 – liikumisvabadus I Mis on liikumine? – Edasiliikumine, uude asukohta minek, ajutine viibimine Kas alaline viibimine on 34 alusel kaitsud? Elukoha registeeriminse kohustus (jah,
kasutusvaldus ja pandiõigus Avalik-õiguslikud piirid: 1. sundvõõrandamine kõige suurem sekkumine omandisse. Lähtepunkt on omandi äravõtmine. 2. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-55-00 Kui kaasomanikud sõlmisid kokkuleppe asja kasutamiseks puudub alus hageda kasutamiskorra kindlaksmääramist kohtus. Hääletus vähemusse jäänud kaasomanikud võivad esitada hagi §72 lg5 alusel, sõltumata nende osa suurusest. AÕS §72 lg1 - kaasomandi valdamine ja kasutamine: (1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vaidlustamine: AÕS par 72 lg 5: Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud
kommetega (ÄS § 12 lg 2), geograafilised piirangud (ÄS § 12 lg 4-7 Ärinimi peab olema ühtne. Tõlgete kasutamine ärinimest ei ole lubatud, kuid tõlgete äramärkimine põhikirjas ei ole keelatud, kuid tõlgete äramärkimine põhikirjas ei ole keelatud. Täiendavad nõuded ärinimele Vt. Nõuded ärinimele seoses geograafilise tähisega (ÄS § 12 lg 3.1), kohanimega (ÄS § 12 lg5), asutuste nimetustega (ÄS §12 lg 6), riigi ja KOV nimetustega (ÄS § 12 lg 7) Nime seos ühingu ja ettevõttega - FIE puhul nõutav ettevõtja ees- ja perekonnanime sisaldumine ärinimes, va talu puhul. Ettevõtte üleandmisel saadud ettevõtte korral võib ärinimes sisalduda ka üleandja nimi (ÄS § 8 lg 1 ja § 13 lg 3-4). FIE puhul ärinime suhtelise tõelisuse põhimõte. - FIE ärinime eristatavuse nõue vaid konkreetse registripiirkonna raames. FIE igal
See peab toimuma mõistliku aja jooksul. Kohtu sõltumatus §146, §147 1. Kohtuniku sõltumatus ta saab oma otsuseid teha südametunnistuse järgi 2. Kohtu süsteem peab olema sõltumatu võimude kolmikjaotus 3. Kohus peab saama oma enda jaoks olulisi otsuseid teha sõltumatult (töökorralduslikke otsuseid) Riigikohus on öelnud, et kohtuniku sõltumatusel on oluliselt avaram tähendus. Riigivastutus §25 Sotsiaalriik §10 1. Sätestus §10 + §28 lg2 lause 1 §27 lg5 2. Struktuur · Tuleb eristada juriidilist (puuduse korral peab inimest abistama) ja poliitilist dimensiooni (kui palju ümberjaotamist ühiskonnas keegi poliitiline jõud taotleb. See ei ole juriidika küsimus.) · Maksimalistlik (käsitletakse sotsiaalriiki põhimõttena, mis nõuab ümberjaotamist, sellega saab õigustada astmelist tulumaksu jne.) Minimalistlik käsitlus. · Objektiivne/subjektiivne dimensioon. §10/§8 · Tegevus vs tegevusetus
(väide õigusliku vormi osas nt. Kui panna täisühingule nimeks "Puuleht limited", siis see on eksitav kuna see viitab piiratud vastutusega ühingule) Tegevusala, millele viitab ärinimi, peab olema ühingu peamine tegevusala. 2.2.3. Ärinimi peab olema ühtne. Tõlgete kasutamine ärinimest ei ole lubatud. 2.2.4. Täiendavad nõuded ärinimele Vt. Nõuded ärinimele seoses geograafilise tähisega (ÄS § 12 lg 3.1), kohanimega (ÄS § 12 lg5), asutuste nimetustega (ÄS §12 lg 6), riigi ja KOV nimetustega (ÄS § 12 lg 7) 4.3. Ärinime seos ettevõtja ja ettevõttega FIE puhul nõutav ettevõtja ees- ja perekonnanime sisaldumine ärinimes, va talu puhul. Ettevõtte üleandmisel saadud ettevõtte korral võib ärinimes sisalduda ka üleandja nimi (ÄS § 8 lg 1 ja § 13 lg 3-4). FIE puhul ärinime suhtelise tõelisuse põhimõte. FIE ärinime eristatavuse nõue vaid konkreetse registripiirkonna raames
R*2n
politseile leidjaks loetakse siis see isik, kellele loetud asi üle anti. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud aasta jooksul, arvatest leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. Politseipoolt hoitus asja või seda asendavat raha omandab kohalik omavalitsus AÕS § 100 lg 3. Leiu omandamisega lõppevad asja koormanud kolmanda isiku õigused. AÕS § 100 lg5 Juhul kui leidja ei ole asja veel omandanud, saab omanik asja või seda asendava raha tagasi juhul kui ta hüvitab kõik kulutused, mis leidja asja säilimiseks tegema pidi. Leiutasu ei saa nõuda asjade pealt, mis on leitud elamus, avalikus asutuses või transpordis. Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab asja leidu AÕS 100 lg 4. Samadel asjaoludel ei ole tal õigus nõuda leiutasu. Oma kohustuse rikkumise eest vastutab leidja
annaabi.ee 
