8.Valguse murdumiseks nim füüsikalist näthust, mis seisneb valgusenergia levimissuuna muutumises juhul, kui valgusenergia levib ühest optilisest keskkonnast teise. 9. Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. 10.Absoluutne murdumisnäitaja on füüsikaline suurus, mis on võrdne langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhtega juhul, kui valgusenergia levib vaakumist antud keskkonda. 11. absoluutne murdumisnäitaja on seotud valguse levimiskiirusega antud keskonnas ja sõltub keskonna füüsikalistest omadustest milles valgus levib 12.Optiliselt tihedamaks keskkonnaks nim keskkonda, kus in valguse levimise kiirus väiksem ja teatud teepikkuse läbimiseks kulub seal rohkem aega. 13. Täielik sisepeegeldus on selline füüsikaline nähtus, mis võib aset leida ainult sellisel juhul, kui valgusenergia levib optilisemalt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda
Koormuse sobitamine liiniga: 1. 2.Milleks toimub sobitamine? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 3.Mis toimub liinis? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja signaali mähisjoon 3 kõigub liinis tugevasti. Järelikult mida suurem on SWR, seda halvemini on liin koormusega sobitud ehk tugevam on signaali mähisjoone kõikumine liini. 4.Seisulainetegur/peegeldustegur Seisulaine...
siis on tegemist resonantsiga. 70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? *Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. *Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. *Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasiarvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja
70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. Lainefront on laine levimisel ainult üks, samafaasipindu aga mitu. 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. Järelikult see võrrand on: 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. Aja järgi tuletis sellest on: 75. Mis on lainevõrrand
a. tuli prantsuse akadeemik Christiaan Huygens välja teravmeelse, kuid nõrgalt põhjendatud ideega, et valgus on keskkonna ülikiire (suure sagedusega) lainetus · Lainete sõltumatus Korpuskulaarteooria Newtoni järgi on valgus väikeste osakeste korpusklite (lad. corpusculum = kehake) voog · Osakesed liiguvad väga suure kiirusega ning on väga väikesed. VALGUSE MURDUMISNÄITAJA JA VALGUSE DISPERSIOON: Murdumisnäitaja on väga fundamentaalne suurus § See on seotud valguse levimiskiirusega Valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest nimetatakse valguse dispersiooniks. Valge valgus on oma olemuselt liitvalgus § Läbides klaasi (hõredama keskkonda) "lõhustub" valgus tänu dispersioonile paljudeks värvilisteks valgusteks spektriks § Mida väiksem on valguse lainepikkus, seda rohkem ta keskonnas murdub. VIKERKAARE NÄIDE 15) LAINEOPTIKA Interferents on (koherentsete) lainete liitumine, ja liitumisel tekkiv püsiv
Satelliidid kujutavad endast kõrge täpsusega kellasid kohamäärangu jaoks, nad lähetavad pidevalt koodsignaale, mis sisaldavad ajatunnuseid. GPS seade võrdleb satelliidi poolt saadetud 3 signaali aega vastuvõetud signaali ajaga. Ajavahe näitab GPS seadmele, kui kaugel satelliit on. Kui me teame, mis kell signaal lahkus satelliidist ja mis kell ta saabus vastuvõtjasse, siis saame teada signaali levikuaja ja korrutades levikuaja signaali levimiskiirusega, saamegi vahemaa satelliidini. Teades, et valguse kiirus on väga suur (umbes 300 000 km/s), siis tuleb ka aega mõõta äärmiselt täpselt - 0.001-sekundine viga aja mõõtmisel tähendab 30-kilomeetrist viga kauguse arvutamisel. GPS-vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. (Eesti inimkannatanutega... , 6) 4 2. GPS-TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS
Elektriväli on vektorväli, mis koosneb laetud keha ümbritseva ruumi iga punkti kohta antud vektoritest.[1] Elektrivälja tekitavad elektriliselt laetud osakesed (elektrilaeng) ja ajas muutuv magnetväli, kusjuures need võivad tekitada välja koos kui ka eraldiseisvalt. Viimast juhtu nimetatakse pööriselektriväljaks. Elektriväli kirjeldab, kuidas igal ajahetkel elektriliselt laetud testlaengut mõjutatakse. Elektrivälja levimiskiirus sarnaneb elektromagnetvälja levimiskiirusega, kus vaakumis on kiirus võrdne valguse kiirgusega, kuid aines on levimise kiirus väiksem. 10 VALGUSE DUALISM – OSAKESTE VOOG VERSUS ELEKTROMAGNETLAINETUS Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada
tegemist resonantsiga. 70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine- Võnkumiste ruumis levimise protsess Lainefront- Pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega Samafaaspind- Moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja
70) Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71) Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72) Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine- Võnkumiste ruumis levimise protses Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront- Pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega Samafaaspind- Moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. 73) Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74) Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75) Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel
Amplituud on võnkuva keha maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Ristlaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Pikilaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Laine levimiskiirus näitab, laine poolt läbitud teepikkust ajaühikus. Lainepikkus on füüsikaline suurus, kahe samas võnkefaasis olema lähima punkti vaheline kaugus. Lainepikkus on võrdeline laine levimiskiirusega ja pöörvõrdeline sagedusega. SOOJUSÕPETUS Ideaalne gaas on mudel, mis iseloomustab normaaltingimustel enamikke gaase. Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, mille korral jäetakse arvestamata aineosakeste mõõtmed ja osakeste vahel mõjuvad jõud. m pV = × RT ; R=8,3 J/Mol*K M Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist. Siseeneriga on aineosakeste liikumis- ja vastastikmõjuenergia summa.
Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Laineid juhtiva keha otstel paikneb alati seisulaine sõlm. Seetõttu peab keha pikkusele L mahtuma täisarv m poollainepikkusi: Kui m = 1, on tegemist põhitooniga, kui m > 1, siis vastava ülemtooniga. F) Lainepakett.Faasi- ja grupikiirus Kui lained levivad samas suunas, asendab tuiklemistest tuntud perioodilist maksimumi ruumis laine levimiskiirusega liikuv lainepakett - jada suurema amplituudiga võnkumisi. 5. Lained elastses keskkonnas; akustika elemendid. a. Helilained b. Heli intensiivsuse logaritmiline skaala c. Heli valjuse psühhofüüsikaline logaritmiline skaala, samavaljuskõverad d. Doppleri efekt A) Helilained Helilaineteks ehk kuuldavaks heliks ehk lihtsalt heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz–20 000 Hz
36. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. Lainefront on laine levimisel ainult üks, samafaasipindu aga mitu. 37. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. Järelikult see võrrand on: 38
vektordiagrammina. 35. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 36. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. Lainefront on laine levimisel ainult üks, samafaasipindu aga mitu. 37. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. Järelikult see võrrand on: 38. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete
Võnkumised kord tugevdavad, kord nõrgendavad teineteist, seda nim. tuiklemiseks, lähedaste sagedustega võnkumised liituvad (selleks on vajalik, et samasihiliste võnkumiste sagedused erinevad vähe). 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. samafaasipind - ühesuguses faasis võnkuvate punktide geomeetriline koht. Niisuguse pinna võib tõmmata läbi laineprotsessist haaratud ruumiosa mistahes punkti. Järelikult on samafaasipindu lõpmata palju, lainefronte aga igal ajahetkel üks. Samafaasipinnad on liikumatud, lainefront liigub aga kogu aeg edasi. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. 73
nurk)) o Valguse murdumise seadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus o Valguskiire pööratavuse seadus kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas · Valguse murdumisnäitaja Murdumisnäitaja on väga fundamentaalne suurus, see on seotud valguse levimiskiirusega n2,1= v2/v1 · Täielik peegeldus Kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda, teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi · Valguse dispersioon Valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest nimetatakse valguse dispersiooniks Läbides klaasi (hõredama keskkonda) "lõhustub" valgus tänu dispersioonile paljudeks värvilisteks valgusteks spektriks 15.Laineoptika
Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga. · Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine. Kui keskkonnaosakesed võnguvad risti laine liikumissuunaga, nimetatakse lainetust ristlaineks; kui samas sihis, siis pikilaineks. Pikilaine ja ristlaine · Energiavoog laines: voo tiheduse sõltuvus laine parameetritest (amplituudist, kiirusest, sagedusest).
Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga. · Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine. Kui keskkonnaosakesed võnguvad risti laine liikumissuunaga, nimetatakse lainetust ristlaineks; kui samas sihis, siis pikilaineks. Pikilaine ja ristlaine · Energiavoog laines: voo tiheduse sõltuvus laine parameetritest (amplituudist, kiirusest, sagedusest).
võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. algfaas.
Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda) kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis Murdumisnäitaja on väga fundamentaalne suurus. See on seotud valguse levimiskiirusega. 22 5.Valguse dispersion (+ joonis) Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Mida väiksem on valguse lainepikkus, seda rohkem ta keskkonnas murdub. 23
helikõrgust ei eksisteeri. Inimese kuulmissüsteem toob välja helikõrguse laiast helide ja müra mitmekesisusest. (Carterette; Kendall 1999: 730) Inimesel on väiksem tajutav heli võnkesageduste erinevus 8-11 senti (Vurma; Raju; Kuuda 2010: 304). Täpset helikõrguse tabamist on võimalik omandada harjutades, pillimängu puhul lihasmälu ning kuulmismälu treenimisel. Füüsikaliselt saab heli iseloomustada võnkesageduse, lainepikkuse, võnkeamplituudi, helirõhu ja levimiskiirusega. Helikõrguse tajumine on sõltuv sellest, millisesse kõrva on heli suunatud, kas vasakusse või paremasse. Lisaks on mõjutajateks veel ka heli esituse intensiivsus ja kestus. Teised parameetrid üldjuhul ei mõjuta helikõrguse taju rohkem kui 50 senti. Helikõrguse tajumise protsessi juhib kesknärvisüsteem. (Vurma; Ross 3 2006: 331 järgi) Interpreteeringus edastatava info mõistmiseks peab kuulaja lisaks
Põlevained (varisenud puulehed, kuivanud rohi) võivad muutuda tuleohtlikuks juba paar tundi peale vihmasadu. Tuleohtlik aeg metsas Tuleohtlikuks loetakse aega lume sulamisest kevadel kuni vihmaste ilmade saabumiseni sügisel. Sel perioodil kehtivad mitmed kitsendused metsa kasutamisele. Momendil valitsev tuleoht Metsas parajasti valitseva tuleohu suuruse hindamisel tuleb arvestada seal leiduva süttiva materjali põlemaminemise ohu suurusega ja puhkenud tule levimiskiirusega. Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: I tuleohuklass süttimisoht puudub; II tuleohuklass süttimisoht on väike: III tuleohuklass süttimisoht on keskmine; IV tuleohuklass süttimisoht on suur; V tuleohuklass süttimisoht on erakordselt kõrge. Tuleohuklassid määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Instituudil on üle Eesti paiknev vaatlusvõrk, kus iga päev kell 14 mõõdetakse õhutemperatuur,
valguse interferentsi olemasolu; sõnastas üldise interferentsiprintsiibi. Mõõtis valguse lainepikkuse. Newtoni ja Huygensi seletused valguse olemusest ei suutnud anda vastust kõigile valgusnähtustele ja nendes esinesid ka mõningad vastuolud. Vastuolu kõrvaldas soti päritoluga inglise füüsik James Clerk Maxwell (mäksuel) ( 1831 - 1879 ) , kes lõi elektromagnetvälja teooria ja juhtis tähelepanu sellele, et valguse levimiskiirus vaakumis on võrdne elektromagnetlainete levimiskiirusega. Selle alusel püstitas ta hüpoteesi valguse elektromagnetilise olemuse kohta, mida hiljem kinnitasid paljud katsed. XIX sajandi lõpuks oli loodud valguse elektromagnetiline teooria, mida rakendatakse ka tänapäeval. Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Valguskiire värvuse määrab selle lainepikkus või võnkesagedus. Valguse värvus
annaabi.ee 
