vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi). liiga tihe asustus, mis põhjustas tulekahjusid ja haigusteraekoda, turuplatsid, kaupmeeste majad, tänavad olid sillutamata, räpased, levikut. 10.Tsunfi seltsielu. tsunfti peod, igal tsunftil oli oma kaitse pühak. oli ühine kassa, , kus anti raha vaestele ja meistrite leskedele. MÕISTED: a)skraa-tsunfti põhi kiri b)moosekant-tänava muusik c)linnaõigus-dokument, kus sees olid linna reeglid d)tsunft- käsitööliste ühend e)gild-kaupmeeste ühendus f)pidaritõbine- nakkushaige inimene, kes elas teistest eraldi
sajandi keskel rajatud tsistertslaste püha Miikaeli nunnaklooster, ent selle asukad pärinesid valdavalt Harju-Viru aadliperekondade seast. Pirita kloostri kiriku lääneviil · Pirita kloostri asutamist võib seega vaadelda mitte ainult kui kaupmeeskonna iseteadvuse ning 15. sajandist hoogustunud pühakutekultuse tõusu märki, vaid ka kui taotlust lahendada linnaelanike, eeskätt kaupmeeskonna üht sotsiaalset probleemi -- tagada leskedele ja vallalistele tütardele seisusekohane elujärg. · Liivimaa reformatsioonieelse kirikuelu uurimist raskendab allikate vähesus. Piiskoppide ja toomkapiitlite tegevusest on paremini jälgitav poliitiline külg, kogudusekirikute ja kloostrite puhul aga majanduselu. · Keskaja lõpul oli Eestis kokku 12 kloostrit ja kerjusordude konventi: tsistertslaste mungakloostrid Padisel. Kärknas, nunnakloostrid
ja Viljandi. Eesti olulisemaks väljaveoartikliks oli teravili, sisseveokaubaks aga sool, mis andis ka siinsetele kaupmeestele suurimat kasumit. Linnade käsitöölised olid kogunenud alade kaupa tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti, üheskoos kaitsti end tsunfivälise toodangu eest ja materiaalset abi leskedele ja orbudele. Raad Linnavalitsus Bürgermeister president, rae juht Linnafoogt maahärra edindaja rae juures Gild käsitööliste ühing, tähtsaim linna kaaugkaupmehi ühendav Suurgild. Teine suur kaupmeeste ühing oli Mustpeade vennaskond. Tsunft ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa tsunfti põhikiri 5. Vaimuelu Toomkirik piiskoplik peakirik Toomkapiteel katoliku kiriku kõrgeim võimuorgan, millel oli õigus ja kohustus valida piiskoppe.
Keiser Wilhelm II oli väga auahne valitseja. Tema suurimaks sooviks oli Saksamaa mõju suurendamine maailmas. Toetust selleks leidis ta nii aadlike kui ka talurahva ja kodanluse hulgas. Alfred Krupp kuulus Saksa tööstur Relvatehased Esseni piirkonnas Varustas tärkavat Saksa armeed Oma töölistele (u 20 000) rajas erilised linnakud koos parkide, koolide ja puhkealadega Seadis sisse toetused tööõnnetustes hukkunud tööliste leskedele ja orbudele USA XX sajandi algul USA-d iseloomustasid majanduse kiire tõus ja sellest tulenev optimism ühiskonnas. Euroopa investeeringud tööstusesse Pangad laenasid raha ka farmeritele Põllumajanduse kiire kasv. Sellel aitasid kaasa raudteede ehitus ja põllumajandustoodangu kokkuostusüsteemi tekkimine Saabumine New Yorki, 1910 Veel edu saladusi Rahvaarvu kiire kasv ei lasknud tekkida tööjõupuudusel. 20. sajandi algul ületas USA
Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest.Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil viinaajamisõigus laienes apteekritele gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele. Kokku toodeti Rootsi ajal viina ca 600 pange (7200 l) aastas. Sellesse aega langeb ka salaviina ja puskariajamise traditsiooni teke. 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada. Viski on nimetus mitmetele alkohoolsetele jookidele, mida destilleeritakse teraviljadest ning lastakse seista tammevaatides
veetud piiritusest: Saaremaa Viina toodetakse Soome piiritusest ning Liviko viinad USA, Saksamaa ning Prantsusmaa piiritusest. Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil viinaajamisõigus laienes apteekritele gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele. Kokku toodeti Rootsi ajal viina ca 600 pange (7200 l) aastas. Sellesse aega langeb ka salaviina ja puskariajamise traditsiooni teke. 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada. Õlu - on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 17 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi.
Nii tuligi ta kurvana koju, kus eit ta köidikutes magava kangelase juurde juhatas. Taat läks magava mehe juurde ja küsis, kas see tahaks tamme raiuda. Väikene mehikene palus ennast vangipaeltest päästa ja oli nõus kaupa sobitama. Mehike raius tamme kolm päeva, siis aga langes puu maha, tamme tüvest tehti sild, ladvast tehti palju laevu, laastudest 4 lastelaevu ja sellest, mis järele jäi tehti leskedele leinatuba, vaeslastele varjupaik ja sellest mis veel üle jäi tehti laulutuba. 5 Kokkuvõte Kuues lugu koosnes kahest täiesti erinevast loost: üks oli mõõga saamine ja teine tamme raiumine. Kalevipoja poolt valatud süüta sepapoja veri toob lõpplahenduse alles 20.-ndas loos, kus Kalevipoeg oma jalgadest ilma jääb.
Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tame, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele kurtmisekambri. Viru saab vihmavarju, talurahvas tuulevarju jne. Olev ütles, et ta teab mida teeks, kui leiduks mees, kes tamme maha raiuks. Mindi meest otsima- toodi mehi Turjamaalt, sõnatarku Soomemaalt. Need ütlesid Kalevipojale, et kui ta tahab maailmaotsa jõuda, tuleb sõita põhja, pöörata Põhjanaela poole, seejärel Vana Vankri poole. Sinna sõiduks ei sobi aga puust laev ( see läheks virmaliste sähvimisel põlema). Laev peab olema valmistatud rauast,
lubas vastutasuks tamme maha raiuda. Taati ajas mehikese jutt muhelema, kuid kui mehike õuele läks, hakkas ta kasvama ja sirgus peaaegu tamme kõrguseks. Mees hakkas tamme raiuma. Tal kulus tamme maha raiumiseks kolm päeva. Tamme tüvest tehti tugev kaheharuline sild, mille üks haru viis saarelt Viru randa, teine Soome randa. Ladvast tehti kaubalaevu, oksadest orjalaevu, laastudest lastelaevu. Järele jäänud tammest sai kehva mehe sauna, leinatoa leskedele, varjupaiga vaeslastele ja kena laulutoa. Sillal kõndijad mõistatasid, kas see on Lihala linn, Rahala rand või Kungla koda. Laulik kuulis neid ja vastas: ,,Oh, teid, arutuid, kui see oleks Lihala linn, siis oleks ta lihast, kui Rahala rand, siis oleks ta rahast, kui Kungla koda, siis oleks ta kullast tehtud. See on hoopis lauliku tuba, kehva mehe varjupaik." Johanna Elmik
Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tamme, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele kurtmisekambri. Viru saab vihmavarju, talurahvas tuulevarju jne. Olev ütles, et ta teab mida teeks, kui leiduks mees, kes tamme maha raiuks. Mindi meest otsima- toodi mehi Turjamaalt, sõnatarku Soomemaalt. Need ütlesid Kalevipojale, et kui ta tahab maailmaotsa jõuda, tuleb sõita põhja, pöörata Põhjanaela poole, seejärel Vana Vankri poole. Sinna sõiduks ei sobi aga puust laev ( see läheks virmaliste sähvimisel põlema). Laev peab olema
seisunid halvenemine. 1507. kujunes liivimaal välja pärisorjus. Keksaegses eestis sai 9 asualat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubanduse tegevusega, eriti soodne oli osas olukord hansalinnadel. Tähtsamaks sisseveokaubaks oli sool. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunfidesse. T. Põhikiri e skraa. Reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti ja hindu, toetust anti leskedele ja orbudele. Raad-valitses linna , sõltus linna suurusest. Bürgermeister- raehärra. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures. Gild- kaitsesid oma liikmete huve. Toomkirik- kirik, mis kuulus piiskoppide juhtimise alla. Toomkapiitel- piiskopi kõrval iseseiseb autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Missa- jumalateenistus, visitatsioon-kirikukülastamine, reformatsioon- usupuhastus, pildirüüste- mitmepealine saksltaste ja eestlastest koosneb märatsev rahvahulk, kes purustas kirku vara
Jutlusi hakkati pidama emakeeles Kõis inimesed said jumala eest võrdseteks Kirik kaotas oma rikkused ja valdused Hakkati ilmuma eesti keelseid trükkiseid 15. Mis Eesti linnad kuulusid Hansa Liitu? Tallinn Tartu Viljandi Uus-Pärnu 16. Mis ülesandeid täitis keskaegne tsunft? Jälgis, et kõik tooted oleksid kvaliteitsed Reguleeris oma liikmete Andsid abi leskedele ja orbudele 17. Miks kujunes kaubandusest Eesti linnadele peamine sissetulekuallikas keskajal? Mis olid peamised sisseveo ja väljaveokaubandus? Sest Eesti asus Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheliste kaubateede keskel. Sisse toodi põhiliselt soola, metallitooteid ja luksusesemeid. Välja viidi põhiliselt teravilja, kalu, karusnahku. 18. Seleta mõisted. Maahärra – sõltumatu valitseja, kelle valdus oli väike feodaalriik
seda on tõlgendatud kaheti: nii nõnda, et tal olid eriti tähtsad toetajad ja kõrge staatus, mis teda vaenamisest päästsid, kui ka nõnda, et ta oli nii tähtsusetu isik, et teda polnud põhjust Firenzest pagendada. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Isa abiellus uuesti Lapa di Chiarissimo Cialuffiga. Pole kindel, kas nad juriidiliselt abiellusid, sest leskedele kehtisid neis asjades piirangud, kuid nad elasid koos ning neile sündis kaks last, Dante poolvend Francesco ja poolõde Tana (Gaetana). Kui Dante oli 12-aastane, kihlati ta mõjukast Donatide perest pärit Manetto Donati tütre Gemma di Manetto Donatiga. Sel ajal oli tüüpiline, et perekonnad kihlasid üksteisega nii noori lapsi. Ei kihluse ega abiellumise täpne aeg ole teada. Kuid 1301. aastaks oli neile sündinud kolm last: pojad Pietro ja Jacopo ning tütar Antonia
sajandi algul, kuid esmakordselt on seda mainitud alles 1345. aastal. Klooster tegutses kuni aastani 1558, misjärel linna vallutanud Vene väed muutsid selle eesti koguduse kirikuks. Alates 1583. aastast kuulusid hooned jesuiitide kolleegiumile. Pirita klooster 4 Pirita klooster rajati 1407. aastal Tallinna lähistele. Klooster, mis oli eeskätt mõeldud kaupmeeste vallalistele tütardele ja leskedele, asutati Lõuna-Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul. Kloosterkirik pühitseti 1435. aastal ja see ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Vahetult enne reformatsiooni alustati dominiiklaste konvendi rajamist Narva. Dominiiklastel tekkis sageli vastuolusid kogudusevaimulikega, kuna kerjusvendade populaarsuse tõttu kahanesid annetused kogudusekirikutele. Eriti teravaks muutusid vastuolud 1420. aastatel
Kloostritel oli suur tähtsus: · segaduste aj kultuuri allakäiguajastul säilitati see osa antiikkultuurist, mida peeti säilitamisväärseks (eriti kirjandust) · kopeeriti pühasid raamatuid ja tehti teoloogilist uurimistööd · kloostrid mõjutasid ümbruskonda · kloostri majandust juhiti tõhusalt ja ajakohaselt. Kloostrid said eeskujuks ümbruskonnale · kloostrid pakkusid varjupaika aadli vallalistele tütardele ja leskedele. Juba varasel keskaajal hinnati kloostrielu kristluse kõrgema täiuslikuma vormina, üldine seisukoht oli, et munga või nunnarüü selgapanek kindlustab pääsu osalusse jumalaga ja igavesse ellu. Kloostrites levisid müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada ühtsust jumalaga. Müstikud nägid nägemusi ja kuulsid hääli, sellest lähtuvalt enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Augustinus
suurimaid makse. Soolast saadi suurim kasum ja sellest läks suurim osa maksetele. Mis on pildil? - Mustpeade maja ---------------------------------- KÄSITÖÖ 6 Linnade käsitöölased olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Skraa e käsitööliste põhikiri reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui ka korraldas sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti , üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest ja materiaalset leskedele ning orbudele. Selle valdkonna ühendused jagunesid: esmatarbekaubad (n rätsepad, maalrid, tislerid) ja suurkaubandus (kaupmeeskond) (n lihunikud, voorimehed, soolatõukajad). Otsi erinevate käsitööliste pilte – 10 . Kirjuta alla, mis käsitöölisega on tegemist. Sepad Parkal riide värvimine Pagarid Pottsepp Juuksur VAIMUELU (vt Õp ptk 12) I Vana-Liivimaa kiriklik korraldus PAAVST PEAPIISKOPID (Riia ja Lundi)
saab. Tee viis lossi, kus elas salakaval kuningatütar, kes oli kõik oma kosilased vangi võtnud. Kuningatütar tahtis seda teha ka Iljaga, kuid vägimehe jõud käis temast üle. Ilja vabastas vangistatud kosilased, tappis kuningatütre ja pöördus üksinda teelahkmele tagasi. Ka naist ei õnnestunud tal saada. Lõpuks võttis vägilane ette ka kolmanda teekonna ja sõitis sinna, kus pidi rikkaks saama. Ta leidiski sealt suure varanduse, kuid jagas selle leskedele ja orbudele ega jätnud endale midagi. Nõnda lõppesidki Ilja Murometsa kolm sõitu. Meie elu ei ole nii põnev nagu vägilase elu selles muinasjutus, kuigi rikkust ja head elukaaslast ihaldavad endale paljud ja on neidki, kellel need endale saada õnnestub. On neidki, kes ihaldavad surma ja leiavad selle. Aga nagu selliseid lugusid, nii ei pea sedagi juttu võtma sõna-sõnalt. Küllap oleme kõik olnud olukorras, kus meil tuleb valida mitme võimaluse vahel, mis välistavad üksteist
Tsunftid tegutsesid ka seltskondlike organisatsioonidena. Tsunftid kontrollisid ka oma liikmete käitumist, seega seisid linna heaolu eest. 20) Kuidas kaitsesid tsunftid oma liikmete huve? Esitage 3 näidet Kitsa ja kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liimete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Käis pidev võitlus tsunftijäneste vastu. Tsunftid varustasid meistreid tööga. Käsitööline ei olnud vaene, aga ei olnud rikas ka. Meistri leskedele maksti toetusraha. Mitte kõik soovijad võisid saada meistriks. Tsunftid piirasid meistrite arvu, seades maksimumarvu. Tulevastele meistritele esitati väga kõrgeid nõudeid. 21) Millised kohustuslikud osad kuulusid õpipoisi ja selli väljaõppe juurde? Tooge 2 näidet kummagi kohta. Kõigepealt võeti õpipoiss mõneks nädalaks proovile, mõnikord nõuti ka käendajaid. Õpipoiss pidi olema sündinud seaduslikust abielust
Florian oletas, et Quasimodo mängib põlglikku, kui näeb rahvast naermas. Ta ärritub ja käsitab Quasimodo häbipostile, et teda seal piinataks. Kui keegi lõpuks ütleb, et too on kurt, teeskleb Florian, et kuuli midagi muud, arvates, et Quasimodo mõnitab teda. Seega Florian nõuab ekstra piitsalööke. Place de Grève'il, kus Quasimodot piinatakse, on pool-gooti, pool-romaani stiilis ehitis Tour Roland, mis on varjupaigaks patukahetsejatest pidalitõbistele ja leskedele kes otsivad peavarju välismaailma eest. Jutustaja pöördub grupi naiste poole, kes on teel Tour Rolandisse, et viia kooki õde Gudule'ile, erak kes on viimased 18 aastat kongis palvetanud. Ta on kuulus mustlaste vihkaja, eriti Esmeralda. Ühe naise väitel meenutav see lugu naisest Paquette la Chantefleurie, kes vihkas Egiptuse mustlasi. Ta olevat alati last tahtnud ja adopteeris väikese tüdruku kui oli 16. Laps tegi ta väga õnnelikuks. Ta
Florian oletas, et Quasimodo mängib põlglikku, kui näeb rahvast naermas. Ta ärritub ja käsitab Quasimodo häbipostile, et teda seal piinataks. Kui keegi lõpuks ütleb, et too on kurt, teeskleb Florian, et kuuli midagi muud, arvates, et Quasimodo mõnitab teda. Seega Florian nõuab ekstra piitsalööke. Place de Grève'il, kus Quasimodot piinatakse, on pool-gooti, pool-romaani stiilis ehitis Tour Roland, mis on varjupaigaks patukahetsejatest pidalitõbistele ja leskedele kes otsivad peavarju välismaailma eest. Jutustaja pöördub grupi naiste poole, kes on teel Tour Rolandisse, et viia kooki õde Gudule'ile, erak kes on viimased 18 aastat kongis palvetanud. Ta on kuulus mustlaste vihkaja, eriti Esmeralda. Ühe naise väitel meenutav see lugu naisest Paquette la Chantefleurie, kes vihkas Egiptuse mustlasi. Ta olevat alati last tahtnud ja adopteeris väikese tüdruku kui oli 16. Laps tegi ta väga õnnelikuks. Ta
Lohutamatu neiu ootas ses enneaegses 1 1 1 hauas oma surma kakskümmend aastat, paludes ööd kui päevad oma isa hinge eest, magades tuhahunnikul, padjaks isegi mitte kivi tarvitades, seljas must kotiriie, toitudes ainult leivast ja veest, nii palju kui helded möödakäijad seda aknaaugu servale panid, elades nüüd ise armuandidest, mida oli ise varem nii heldelt jaganud. Surmahetkel, kui ta ühest hauast teise hauda üle oli minemas, pärandas ta oma kongi neile õnnetuile emadele, leskedele ja tütardele, kes sügavas kurbuses või pattu kahetsedes soovisid ennast ses kongis elavalt maha matta, et palvetada enese või teiste eest. Pariisi vaesed olid talle ilusa, pisara- ja õnnistusrikka matuse teinud, kuid nende suureks kurvastuseks ei kuulutatud seda jumalakartlikku naist pühakuks, sest tal puudusid mõjusad eestkostjad. Need, kelle hinges pisut ketserlust peitus, lootsid, et paradiisis asi kergemini otsustatakse kui Roomas, ja nad
annaabi.ee 
