Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber
Esindajad- LOIVALISED (PINNIPEDIA) Hallhüljes Lepus europaeus Pall Viigerhüljes Pusa hispida Schreb Välimus Täiskasvanud viigri pikkus on 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8 m Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad ka...
taimeliike. Rikkalikult võib esineda ka roomajaid, samuti on mitmetes kõrbetes kõrge endeemsuse aste, see tähendab, et paljud liigid esinevad vaid selles kindlas piirkonnas. Sonora kõrbes on endale elupaiga leidnud umbes 2500 taimeliiki. Sonoras kasvab arvukalt kaktuseid. Iseloomulikke liike: Taimed · Saguaarokaktus (Carnegiea gigantea) · Simmondsia (Simmondsia chinensis) Imetajad · California jänes (Lepus californicus) · Vöötsaba (Bassariscus astutus) · Tavakeksik (Dipodomys deserti) · Taskukeksik (Perognathus amplus) · Lumelammas (Ovis canadensis) · Koiott (Canis latrans) · Harksarvik (Antilocapra americana) Linnud · Kaktusekäblik (Campylorhynchus brunneicapillus) · Must-siidinäpp (Phainopepla nitens) Kahepaiksed ja roomajad · Kaevur-kilpkonn (Gopherus agassizii) · Tiiger-tömpsuu (Ambystoma tigrinum) · Zilatjee (Heloderma suspectum)
Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi (Grus grus), rabahanesid (Anser fabalis), suurlaukhanesid (Anser albifrons) ja laululuiki (Cygnus sygnus). Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku (Falco columbarius) ja sarvikpütti (Podiceps auritus). Samuti on kaitsealal kobras (Castor fiber) suhteliselt arvukas. Paikseteks asukateks on metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces), halljänes (Lepus europaeus), valgejänes (Lepus timidus), rebane (Vulpes vulpes), metssiga (Sus scrofa). Kohata võib ka karu (Ursus arctos) ja läbirändaja on hunt (Canis lupus). Taimeliikidest on kaitsealal II kategooria liigid austria roidputk (Pleurospermum austriacum), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel
Rebane toitub väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija. Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana. Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti. Halljänes - Lepus Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. Karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub taimedest. Talveperioodil toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Sigivad 2…3 korda aastas. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega.
Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Halljänes Liiginimi eesti Halljänes keeles Liiginimi Lepus europaeus Pall. ladina keeles Rahvapärasei Haavikuemand, kikk-kõrv d nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 50...70 cm Kehamass 3...7 kg Levik Eestis ja Levinud Põhja-Aafrikast Lõuna-Skandinaaviani. Ida Maailmas suunas on levinud Uuraliteni ja Lõuna-Siberi steppideni. Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. Arvukus Ligikaudu 40 000 isendit Eestis Elupaik ja -viis Ta on päritolult stepiloom
· Monoptilon bellioides · Opuntia bigelovii · Opuntia fulgida · Phacelia calthifolia · Phacelia crenulata · Senna covesii · Washingtonia filifera · Yucca baccata · Yucca brevifolia Loomi on Mojave kõrbes suhteliselt vähe nendest tuntumad on: · Callisaurus · Canis latrans · Crotalus · Sistrurus · Dipsosaurus dorsalis · Gila bicolor · Gopherus agassizii · Heloderma suspectum · Lepus · Oreamnos americanus · Ovis canadensis · Phrynosoma platyrhinos · Puma concolor · Sauromalus · skorpionid · tarantulid · liiva iguaan · Vulpes macrotis Inimesed kõrbes. Nagu ka mujal maailmas elavad ka Mojave kõrbes inimesed. Mojave kõrbes asub ka tuntud linn Las Vegas. Inimesed tegelevad selles kõrbes paljude asjadega nagu näiteks
8 kuna kütitud isendite hulk ei ületa juurdekasvuvõimet. Tänu paarile raskele talvele võib kährikute juurdekasvu võime olla häiritud ning kevad-talvise küttimisega on kährikute arvukus võimalik ehk kontrolli alla saada (Männil et al.2011). Kopra (Castor fiber) arvukus on viimasel kolmel aastal kergelt langenud kui on siiski stabiilne. Kopra arvukusele hakkab ilmselt üha enam mõju avaldama kisklus, kuna metskitsede arvukus on tugevasti langenud (Männil et al.2011). Halljänese (Lepus europaeus) arvukus on püsivas languses ning arvukuse parandamiseks peaks rohkem küttima liigi suurimat vaenlast, rebast. Küttimise osakaal halljänese suremusele on väike (Männil et al.2011). Valgejänese (Lepus eimidus) arvukus on samuti langev (va. Hiiumaal, Järvamaal, Valgamaal ja Viljandimaal) mida näitavad nii kütitud isendite arv, ruutloendus kui ka jahimeeste hinnang arvukusele. Arvukuse vähenemise põhjus pole teada, kuid küttimine liigi arvukusele olulist
päris tihti näen. Sain teada palju asju, mida ma ennem ei teadnud. Eriti huvitav oli see, et jänesepojad on juba sündides väga iseseisvad ja näitesk see, et neil on huvitav toitumisviis. Natuke keeruline oli referaati koostada, sest ei leidnud kohe sobivaid artikleid. KASUTATUD KIRJANDUS http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/valgej2nes2.htm 30.11.2020 https://miksike.ee/docs/referaadid2006/valgejanes_annesulg.htm (30.11.2020) http://loomad-loomad.blogspot.com/2008/01/valgejnes-lepus-timidus-on-jnese.html (30.11.2020) https://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes (30.11.20) http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus02_2014.pdf (30.11.20)
ja üle-eelmise aasta pojad · pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega · kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada · tüvepikkus 50...70 cm · 3..7 kg · Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. · ligikaudu 40000 isendit · · taimetoiduline valgejänesest suurem HALLJÄNES Lepus europaeus Pall · eelistab avamaastikku · sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust · palju vaenlasi · inimene peab jahti koeraga VALGEJÄNES · tüvepikkus 45...68 cm · 2...5,8 kg Lepus timidus (L). · Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades · levinud ainult mandri-Eestis
Suur täht kuju taevaekvaatorist lõuna pool Eestis nähtav sügisõhtuti ja kevadhommikuti. Eriidanus Hobu lad Equuleus Taevaekvaatoriga piirnev väike, silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju. Eestis nähtav sügisõhtuti ja kevadhommikuti. Hobu Hunt lad Lupus Silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju taeva lõunapoolkeral. Eestis osaliselt nähtav kevadõhtuti. Hunt Hüdra lad Hydra Tähtkuju ekvaatori vöö all Hõlmab veeradi taevaekvaatori pikkusest Hüdra Jänes lad Lepus Silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju taevaekvaatori all Eestis nähtav horisondi lähedal talveöösiti. Jänes Jäär lad Aries Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva põhjapoolkeral Eestis nähtav talveõhtuti Jäär Kaalud lad Libra Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva lõunapoolkeral taevaekvaatori vöös Eestis nähtav kevadõhtuti Kaalud Kaksikud lad Gemini Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva põhjapoolkeral Eestis nähtav talveöödel Kaksikud Kalad lad Pisces
Lisaks ilves (Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus). Väiksemaid loomi esindavad rebased (Vulpes vulpes), metssead (Sus scrofa), nugised (Martes martes), pruun jänes (Lepus europaeus), valge jänes (Lepus timidus) ning ohustatud liikidest euroopa naarits (Mustela lutreola), lendorav (Pteromys volans), ning mõned unilaste liigid. Reintrodutseeritud liikidest kobras (Castor fiber), punahirv (Eesti on punahirvede levila põhjapoolne piir) ja euroopa naarits. Erandlikud loomaliigid on: kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), ja ameerika naarits (Mustela vison), kes on välja tõrjunud euroopa naaritsa. 5. Niitude tüübid kasvutingimuste ja inimmõju alusel. Inimtegevuse mõju niitudele.
Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur- kirjurähn. Metsis sööb talvel männi pungasid, kasvusid ja okkaid. Pasknäär toitub tammetõrudest, kuid samas neid laiali tassides aitab kaasa tamme levimisele. Putuktoiduliste hulka kuuluvad siil, mutt ja karihiired, kes metsanduslikust seisukohast on kasulikud toitudes putukatest, nende vastsetest ja nukkudest. Vahel võib mutt oma käikude rajamisega taimlas puutaimi kergitada ja juuri lõhkuda. Valgejänes (Lepus timidus) elab suurtes metsamassiivides ja rabades, halljänes (Lepus europaeus) eelistab väikseid metsatukkasid ja võsasid ning avatud maastikku. Valgejänes on punakas- või hallikaspruun, halljänesest väiksem, mustade kõrvaotsadega nii suvel kui talvel, heleda karvastikuga talvel. Halljänes on aastaringselt pruunikas- kuni määrdunudhall, talvel helehall. Valgejänes toitub rohttaimedest, puhmaste vartest ja lehtedest, talvel lehtpuude ja põõsaste
Paljud tulirelvast tulistatud loomad upuvad ja neid ei saa kätte. Mõrra ja piirdevõrguga või taksi ja terjeriga 1.aug-31.märts. Laikaga 1.okt-28.veeb. Varitsus- ja hiilimisjaht või taksi või terjeriga 1.aug-15.apr. Aastaringselt võib kopraid jahtida kahjustuskohtades maakonna keskkonnateenistuse loal, see toimub kas varitsus- või hiilimisjahina või taksi või terjeriga. Igal aastal 6500-7000 kütitakse. Üldine jahiaeg 1.aug-15.apr Jäneselised: Valgejänes (Lepus timidus) Selts: jäneselised Sugukond: jäneslased. Välimus: 2-6, enamasti 3-4kg. Võrreldes halljänesega veidi ümaramate vormidega. Kõrvalestad alati mustade tippudega, vastu pead vaevu koonuni. Talvel üleni valge, sabatutt 5-8cm pikk on ka suvel valge. Levik: Põhja-Euraasias Islandilt ja Iirimaalt üle Skandinaavia, Baltikumi, Põhja- Venemaa ja Siberi kuni Sahhalinini. Põhja-Ameerika põhjaosas. Euroopas on isoleeritud populatsioon Alpides
pilliroog, vesiroos, vesikupp. Loomse toidu rahuldab limustega. Monogaamne loom - enamus emastel on 2 pesakonda. Elupaigaks on mitmed ehitised - pesad kaldaurus ja kuhilpesad kaldal või veekogus olevatel alustel. Kuhipesas on pesakamber ja toitumiskambrid. Peale nende ka toitelavad. Ondatra on vees kiirem kui maismaal. Vee all võib olla - 10min. Vaenlaseks on rebane, kärplane, saarmas, kährikkoer, kanakull, haug.. VALGEJÄNES (Lepus tidimus) - kõrvatipud on alati mustad, ülamokk lõhestunud, tagajäsemed on paremini arenenud kui esijäsemed. Tallulkõndijad. Rangluu puudub. Pojad on pesahülgajad, pesa neile ei ehitata. Kõrv ulatub ninani, mitte üle. Saba valge ja ümar, karvkate suvel pruun, talvel valge. Eranditult taimetoiduline. Peale rohttaimede sööb ka puuoksi ja puukoort. On polügaamne loom - tiinus kuni 50p, pesakonnas 2-5 poega ja aastas 2-3 pesakonda. Imetamine kestab umbes kuu
sattuda ka inimasustuste lähedusse ja sealjuures näidata üles uudishimulikkust (Aasma, 2013). Karu on harilikult üksildane loom ning seetõttu ei saa öelda, et ta kuuletuks teistele või oleks karjaloom (MacDonald & Barrett, 2002). Muinasjuttudest leitud omadused nagu “rumalus”, “lahkus” ja “ahnus on inimese poolt karule külge pandud iseloomujooned, mida ei saa siduda antud looma ökoloogiaga. 3.4. Teised loomad Jänes (halljänes ehk Lepus europaeus) esines 73 muinasjutust peategelasena 7 ja kõrvaltegelasena 6 korral. Talle omistati peategelase rollis 3 erinevat omadust: 2 omadus, mis on kaudses seoses jänese ökoloogiaga: hoolimatus poegadega ning alituja. 1 omadus, mis ei ole seotud jänese ökoloogia: rumalus. Halljänes on taimetoiduline loom, kes poegib aastas 2-3 korda. Kuna ta poegib tihedalt ning ei ole enamasti poegade läheduses võib arvata, et ta ei hoolitse enda poegade eest
Liik on omavahel sarnaste, ühise päritoluga, omavahel vabalt ristuvate ja viljakaid järglasi andvate isendite kogum. 13. Zooloogiline nomenklatuur Karl Linné (18 saj.), kelle üheks põhiteeneks oli binaarse nomenklatuuri loomine. Binaarne nomenklatuur seisenb selles, et igal tuntud liigil on kahesõnaline nimi: esimene on perekonna, teine liigi nimi. Üldiselt tarvitusele võetud rahvusvaheliste reeglite järgi on need nimed ladina keeles. Liik Halljänes Lepus europaeus (Pall.) Liik Valgejänes Lepus timidus (L.) II ERIZOOLOOGIA Riik Ainuraksed (Protozoa) 1. Hõimkond Ainutuumsed (Plasmodroma) 1.1. Klass Viburloomad (Flagellata) 1.2. Klass Juurjalgsed (Rhizopoda) 1.3. Klass Eosloomad (Sporozoa) 2. Hõimkond Ripsmekandjad ehk infusoorid (Ciliophora) 2.1. Klass Ripsloomad (Ciliata) 2.2. Klass Imikloomad (Suctoria) Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa) Alamriik Kõrvalhulkraksed (Parazoa) 1
Imetajate juures kohtab väga palju erinevaid sotsialiseerumise vorme. Mõned liigid elavad karjades, teised moodustavad karjasid hooajati, kolmandad on monogaamsed (ühe paarilisega) ja neljandad polügaamsed (mitme paarilisega). Halljänes Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Jäneselised (Lagomorpha) Sugukond: Jäneslased (Leporidae) Perekond: Jänes (Lepus) Liik: Halljänes (Lepus europaeus) Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest.
rannikuveekogudest toitu mink. Pisiimetajatest võivad rannaniidud elupaigana sobida mügrile. Linnuloenduste aeg on kõige arvukamalt kohatud metskitse ja halljänest ning enamasti ka põtra. Kõikjalt on leitud metssigade jälgi, harva on nähtud ka rebast. Halljänes eelistab kadastikulisi ja põõsarikkamaid niite, põdrad seevastu metsadele ja roostikele lähemaid alasid. (Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) Halljänes (Lepus europaeus) Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. 23 Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil
hiirelõks. Minevikus võideldi koduhiirte vastu peamiselt nii, et kodus peeti hiirtest toituvaid loomi: mitte üksnes kasse, vaid ka koeri, naaritsaid ja isegi majausse. Tänapäeval soovitatakse koduhiirtest lahtisaamiseks kombineeritud tõrjet: neid hävitatakse lõksude abil füüsiliselt ja lisaks antakse neile mürgitatud sööta. Söödaga tuleb olla ettevaatlik, sest koduhiir valib toitu väga hoolikalt. 4. Halljänes (Lepus europaeus) 42 Halljänes on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist (teine on valgejänes). Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes. Halljänes on taimtoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt kõrrelised ja liblikõielised taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort
annaabi.ee 
