MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis
Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E
pigmenteerunud (karotinoidpigmendid). · Rakukestad sisaldavad mükoolhappeid ja on vahased. · Perekond jagatakse 2 haruks: kiirelt ja aeglaselt kasvavad mükobakterid. · Reeglina on aeglaselt kasvavad patogeenid ja kiirelt kasvavad saproobsed. · Kliinilised isolaadid kasvavad välja 4-6 nädalaga. · Kiirelt kasvavad: M. flavescens, M. aurum, M. phlei, M. smegmatis, M. fallax. · Aeglaselt kasvavad: M. africanum, M. asiaticum, M. avium, M. gastri, M. leprae, M. tuberculosis, M. ulcerans jne. Metabolism · Mükobakterid on metaboolselt väga võimekad, sest nad ei kasva mitte ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa kasvab ka metanoolil. Patogeensed mükobakterid · Perekonnas Mycobacterium on 2 ohtlikku patogeeni: tuberkuloosi- ja leepratekitaja. · Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a Tuberkuloos · Seda põhjustavad inimestel M
5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp.
avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks. Ülipika peiteaja ja väga kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab samasse perekonda kuuluvmycobacterium leprae. Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on nakkusoht olemas. Tuberkuloositekitajad levivad väliskeskkonda kopsutuberkuloosihaige rögaga, kõnelemisel, köhimisel ja aevastamisel õhku paiskuvate silmale nähtamatute piisakestega, neerutuberkuloosihaige kusega, sooletuberkuloosihaige roojaga, mahlasõlmede või luude tuberkuloosipõdeva haige uuriste mädaga, emaka ja munasarjade tuberkuloosi põdeva haige kuupuhastusverega, tuberkuloosihaige lehma piimaga jne.
pulgad, esineb ka teralisi ja hargnevaid vorme. Algmaterjalis paralleelsete pakettidena. · Füsioloogia. Kunstlikel söötmetel ei kasva. Kasvavad katselooma organismis - Lõuna- Ameerikas vööloom ehk armadill. Generaliseerunud leepra areneb 18-35 kuu jooksul. · Epidemioloogia.Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget. Leepra levib õhu kaudu ja kontakti teel. Haigestub ainult vastuvõtlik kontingent peale pikemaajalist kontakti haige inimesega. · M. leprae on obligatoorne rakusisene parasiit, mis levib nakatumiskohalt lümfo- ja hematogeensel teel. · Leepra kemoteraapia on pikaaegne, kombineeritud ja sõltub leepra vormist Leepra ravis on kasutusel rifampitsiini ja dapsooni kombinatsioon, millele lepromatoosse vormi korral lisatakse klofasimiin. Haiguse kergemate vormide ravi kestab 6 kuud ja raskemate vormide ravi vähemalt 12 kuud. 13. Korünebakterite morfoloogia · on väikesed pleomorfsed eosteta ja kihnuta
Nende happekindlus on tingitud unikaalsest rakuseina ehitusest (lipiidide sisaldus kuni 40% kuivkaalust). Grami meetodil need tänu sellele ei värvu, traditsiooniliselt kasutusel Ziehl-Neelseni meetod ning fluorestseeruv värv auramiin. Olulisemad patogeenid on tuberkuloosi tekitajad • Mycobacterium tuberculosis mis kuuluvad nn. M. tuberculosis kompleksi • M. bovis • M. africanum Leepra ehk pidalitõve põhjustaja • M. leprae Potentsiaalselt patogeenseid mükobaktereid • M. avium kompleks (MAC) • M. xenopi • M. kansasii • M. malmoense Potentsiaalselt patogeensed mükobakterid on looduses laialdaselt levinud (pinnases, tolmus, jõgede ja järvede vees, kanalisatsioonisüsteemis, basseinides, akvaariumides jne.), võivad põhjustada mükobakterioosi eriti immuunpuudulikkusega inimestel.Viimasel ajal on kogu maailmas tõusuteel
Teised bakterid hävivad ja mükobakterid kasvavad 4-6 nädalaga välja. Perekond jagatakse 2 haruks: kiirelt ja aeglaselt kasvavad mükobakterid. Reeglina on aeglaselt kasvavad patogeenid ja kiirelt kasvavad saproobsed. Kiirelt kasvavaid tüvesid isoleeritakse peamiselt mullast. Kliinilised isolaadid kasvavad välja 4-6 nädalaga. Kiirelt kasvavad: M. flavescens, M. aurum, M. phlei, M. smegmatis, M. fallax. Aeglaselt kasvavad: M. africanum, M. asiaticum, M. avium, M. gastri, M. leprae, M. tuberculosis, M. ulcerans jne. Metabolism. Mükobakterid on metaboolselt väga võimekad, sest nad ei kasva mitte ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa 12 kasvab ka metanoolil. M. smegmatis kasvab kemolitoautotroofselt H2 + CO2 peal. Nad kasvavad ka gaasilistel süsivesinikel etaanil ja propaanil.
rakkude jagunemisega, mütseeliga vormid ka hüüfitükikeste ja õhumütseelil moodustuvate koniididega. Elavad peamiselt mullas, on väga Mikrobioloogia I 2017 olulised looduse aineringes, lagundades Kiirikbakterid (järg). Biotehnoloogias kasutatakse neid antibiootikumide (streptomütsiin, tetratsükliin, nüstatiin, erütromütsiin jt) mikrobioloogilises sünteesis. Kiirikbakterite hõimkonda kuuluvad haigusetekitajad Mycobacterium tuberculosis (tuberkuloos), M. leprae (pidalitõbi), Corynebacterium diptheriae (difteeria), Actinomyces israelii ja A. naeslundii (aktinomükoosid) ning Propionibacterium acnes (akne), aga ka tervisele kasulikud jämesoolebakterid (Bifidobacterium), õhulämmastikku siduvad mitteliblikõieliste taimede mügarbakterid (Frankia) ning Mikrobioloogia I 2017 glutamiinhappe mikrobioloogilises sünteesis Tudengite kodutöö 2016 Mikrobioloogia I 2017 Mikrobioloogia I 2017 Seminar
· Escherichia coli uroinfektsioonide ja toidumürgituse tekitaja; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel; toodab enterotoksiini · Haemophilius influenzae kopsupõletiku ja meningiidi tekitaja · Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja · Legionella pneumophila legionelloosi tekitaja · Leptospira interrogans leptospiroosi tekitaja · Mycobacterium leprae pidalitõve tekitaja · Mycobacterium tuberculosis tuberkuloosi tekitaja; avastaja Robert Koch; kuulub aktinobakterite hõimkonda · Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja · Neisseria meningitidis meningiidi tekitaja · Rickettsia prowazekii tähnilise tüüfuse tekitaja · Salmonella typhi tüüfuse tekitaja · Salmonella typhimurium toidumürgituse tekitaja · Shigella düsenteeria tekitaja
Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus. Rickettsia prowazekii. Läkaköha. Bordetella pertussis. Brutselloos
Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, mükoplasmad, klamüüdiad. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Läkaköha. Bordetella pertussis.
Puhastatud ühekomponendilise vaksiini puhul toimub immuunstimulatsioon eelkõige kaitset pakkuvatele molekulidele, kuid tavaliselt on see B-rakuline immuun vastus ja kaitse võib jääda nõrgaks, seepärast kasutatakse liitvalke: N.polüsahhariid+ valguline AG. Rekombinantsed vaktsiinid- Suureks probleemiks uute vaksiinide saamisel on mikroobid, mis ei kasva (hästi) laborioludes. N: B ja C hepatiidi viirused; bakterid - N: pidaltõve tekitaja Mycobacterium leprae ja hingamisteede nakkuste tekitaja Clamydia pneumoniae ning parasiidid, N: malaariat põhjustav Plasmodium. Läbimurre selliste mikroobide vastaste vaksiinide valmistamisel tuli tehnoloogiaga, kus haigust tekitavate mikroorganismide geenid kantakse üle ja ekspresseeritakse tehistingimustes - kergesti kasvatavates organismides (E.coli, insect, mammalian cells). Esimeseks oli B-hepatiidi vaksiin, see ekspresseeriti pagaripärm Saccharomyces cerevisiae.
näidustustel. Kasutatakse difteeria anatoksiini (toxoid): § DTP - difteeria, teetanus, pertussis; § TD ja Td - teetanus, difteeria; § D - difteeria monovaktsiin (anatoksiin). § Kontaktsetele erütromütsiini 7 päeva vältel, kandjatele erütromütsiini või rifampitsiini. Mycobacterium § Enamus Mycobacterium liike mittepatogeensed § Elavad pinnases ja pinnavees § Mycobacterium tuberculosis: tuberkuloos (TB) § Harva põhjustavad sarnase pildi ka M. bovis, M. africanum § M. leprae: põhjustab leeprat ehk pidalitõbe § Mycobacterium avium: lindude TB § Põhjustab AIDS haigetel opurtunistlikke infektsioone § M. avium paratuberculosis: paraTB või Johne's haigus rohusööjatel. Mükobakterid üldised omadused § Enamus on aeglase kasvuga § Pooldumisaeg umbes 1 ööpäev § Võrdle! - E coli - 30 minutit § Gram-positiivne, kuid ei värvu Grami meetodil! § Rakusein sisaldab mükoolhapet § "Happekindel"
Transportvalgud ja poriinid on teiste komponentide vahele pikitud. Valgud on bioloogiliselt olulised antigeenid, stimuleerides pt rakulist immuunvastust. Ekstraheeritud ja osaliselt puhastatud preparaate neist valkudest (PPD) kasutatakse nahatesti reagentidena. Kasvuomadusi, kolooniate morfoloogiat kasutatakse esialgseks klassifikatsiooniks. Kolooniad on pigmenteerumata või tuhmkollased. Pigmenteeritud või kiiresti kasvav mükobakter ei ole kunagi M. tuberculosis. M. tuberculosis, M. leprae, M. africanum on ranged patogeenid (esimene tavaline, teine ebatavaline, kolmas harv), M. kansasii ja M. avium kompleks reeglina patogeensed, tavalised. M. tuberculosis Üldine. Nõrgalt G+, tugevalt happekindel. Aeroobne pulk. Lipiididerikas rakusein, resistentne desinfektantidele, detergentidele, tavalistele antibiootikumidele, tavalistele värvainetele. Epidemioloogia. Üldlevinud, kolmandik maailma elanikkonnast infitseeritud. Igal aastal 8,8 miljonit uut juhtu, 2 miljonit surma. Haigus
fosfor-, kaalium-, naatriumsoolad jne). Enamik baktereid, mis on patogeensed, kasvatatakse komplekssöötmes, sest patogeenid on enamasti auksotroofid mitmete ainete suhtes. Vaatamata komplekssöötme kasutamisele, mis on valmistatud peremeesorganismi koest või kehavedelikest, milles patogeen elab, ei suudeta siiani kõiki patogeene laboris kasvatada. Näiteks Treponema pallidum'i, mis tekitab süüfilist, ja Mycobacterium leprae, mis põhjustab leeprat, pole siiani võimalik laboris kasvatada. Selektiivsöötmeks nimetatakse sellist söödet, mis võimaldab selekteerida söötme abil kindlat bakterit (kindla fenotüübiga bakterit). Selektiivsuse võib saavutada, muutes söötme pH-d, soolasisal-dust, lisades antibiootilisi aineid või jättes lisamata teatud kasvufaktoreid. Näiteks inimpatogeeni Staphylococcus aureus'e selektiivsööde sisaldab väga palju 7
annaabi.ee 
