Õitseb juunis ja augustis. Lehtede kogumisel on sobiv kasutada kinnast, ja tõmmata taim ülevalt alla mööda vart lehtedest puhtaks või lõigata terve taim, närtsitada teda ja siis lehed küljest võtta. Nõgesest on tehtud ka siidise läikega riiet Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Eestikeelne kõrvenõges nimi Ladinakeelne
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini
Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Levik Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini,
Hoolikalt koristatud ning altlaasitud keskealine kuusik on ,,parim" toidulaud, mida inimene põtradele pakkuda saab. Uuendusraide eesmärk on metsauuenduse teke, uuendusraiega luuakse soodsad tingimused loodusliku uuenduse tekkeks ja arenguks, samuti võimalus pinda ette valmistada metsa külviks või istutamiseks. Metsa kehva seisundi tõttu - haigustest või pärilikest omadustest põhjustatud - tohib uuendusraieid teha ainult Metsaameti ekspertiisi alusel. Lehtpuumetsades - haavikutes ja lepikutes - võib uuendusraiet teha ala uuendamiseks väärtuslikuma puuliigiga. Samuti võib uuendamiseks raiuda koridore kuni 8 m kõrgusesse võssa. Lageraie on raie kus jäetakse kasvama ainult seemnepuud ja säilikpuud ning muu loodussõbralik materjal. Lageraielankidele jäetakse vähemalt 20 kuni 70 männi, arukase, saare või tamme seemnepuud hektarile. Lagedaks raiutava ala pind ei tohi ületada 7 ha lehtpuumetsas, 5 ha mujal tulundusmetsas ja 2 ha kaitsemetsas
sarnane. Värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav (Hanso jt. 2000). Austraalias puudub. 1.1.3 Oranz kärbseseen Ilus rõngata liik on oranz kärbseseen (A. Crocea (Quél.) Singer), millel on ere, oranz kübar (kuni 12 cm) ja jalal oranzidsoomused, kasvab meil harva, okasmetsades. Värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav (Hanso jt. 2000). Austraalias ei esine. 1.1.4 Lepa kärbseseen Lepikutes kasvab meil sügisel väikeste, haprate viljakehadega ja halli kübaraga (kuni 6 cm) lepa- kärbseseen (A. friabilis (P. Karst.) Bas); täiskasvanult lagunevad rõngas ja tupp ebemeteks ja kaovad jalalt;seda liiki ei esine meil sageli, ta kuulub Eesti Punasesse raamatusse (Hanso jt. 2000). Austraalias puudub. 1.1.5 Oliivhall kärbseseen Nigula looduskaitsealalt on selles rühmas kirjeldatud teadusele uus kärbseseeneliik -oliivhall kärbseseen (A
Säilikpuud – puud, mis jäetakse, et tagada elustiku mitmekesisus. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata. Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - lankide paigutus kvartalil. Võimalusel paigutada kvartali idaserva. Turberaied Uuendusraied, kus lank raiutakse mitmes osas, et luua järelkasvu tekkeks ja arenguks soodsad tingimused. Jagatakse: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes. 1. Aegjärkne raie Mets raiutakse järkude kaupa ja üksikpuudena. Nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Männikus. 2. Häilraied Uuendamisele kuuluv mets raiutakse häiludena. 3. Veerraie Raiutav ala ei tohi olla laiem kui pool metsa keskmisest kõrgusest. Männikutes, harvem kuusikutes. Raiekiirus on väga väike. Turberaietel on aga mitmeid puudusi: ▪ võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi;
S selguseta ala- kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N noorendik- kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskm diam jääb alla 6cm L latimets- puistu peapuuliigi keskm rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni 12cm ning keskm vanusega alla ½ küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata! K keskealine mets- puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskm rinnasdiam on suurem kui 12cm; 2) peapuuliigi keskm rinnasdiam on väiksem kui 12cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V valmiv mets- puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest Y küps mets- puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle 5
sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemisel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad. Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa
, teiste puuliikide puhul 2 aastat. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Turberaied Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes. NB! Kaitsemetsade kaitsekorralduskavades on turberaied lubatud ka kuusikutes. Turberaietel on aga mitmeid puudusi: * puistute harvendamine turberaietega võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida; * raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu;
S Selguseta ala - Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N Noorendik - Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskmine diameeeter jääb alla 6 cm. L Latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata. K Keskealine mets - Puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V Valmiv mets - Puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest. Y Küps mets - Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle.
huumushorisondi tekkes. Meie mereäärsetel liivadel on männikutes tekkinud mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40-50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad teised liigid (kask, lehis), tekib huumuskiht kiiremini. Kui põhjavesi on lähedal, kasvab liivadel ka must lepp, mis rikastab liivmulda eriti lämmastikuga, sest lepakõdu laguneb kiiresti, mille tagajärjel tekib rohkesti nitraatlämmastikku. Seda tõendab nitrofiilsete taimede esinemine lepikutes. Hea näide musta lepa positiivsest mõjust liivmulla viljakusele on Luidja lepik Hiiumaal, kus eelmise sajandi algul endisele tuiskliivale rajatud lepik on liiva kinnistanud ja käesolevaks ajaks kujundanud tundmatuseni muutunud viljaka liivmulla, millel kasvavad viljakale kasvukohale iseloomulikud taimed. 20 Lepa perekonna esindajad on üldse tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse
S Selguseta ala - Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N Noorendik - Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskmine diameeeter jääb alla 6 cm. L Latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata. K Keskealine mets - Puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V Valmiv mets - Puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest. Y Küps mets - Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle.
Ilmaennustajad saavad taime rullunud leheotste järgi põuda ennustada, nimelt kaitseb seaohakas nii ennast liigse aurumise eest. HARILIK HEINPUTK - Angelica sylvestris; nime päritolust: angelus (lad.k.) ingel; legendi järgi olevat ingel taime raviomadustele tähelepanu juhtinud; sylvestris metsas kasvav. Sugukond sarikalised. Võib olla nii üheaastane kui mitmeaastane. Kasvukoht: niisketel niitudel, madalsoos, hõredates sega- ja lodumetsades, lepikutes, järvede ümbruses, kraavide kallastel. Eelistab huumusrikast liivsavikat, savikat või soostuvat pinnast; niiskuselembene ning varjutaluv taim. Heinputke vars on kõrge 50-150 cm ja varre läbimõõt kuni 2,5 cm. Vars on seest õõnes, ruljas, peenelt vaoline, sinaka kirmega, ülemises osas harunenud. Lehed suured, laikolmnurkjad, sarnanevad naadi lehtedele, kuid lehekeste kinnitumiskohtadel on lillad võrud. Ka
ja huumushorisondi tekkes. Meie mereäärsetel liivadel on männikutes tekkinud mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40...50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad teised liigid (kask, lehis), tekib huumuskiht kiiremini. Kui põhjavesi on lähedal, kasvab liivadel ka must lepp, mis rikastab liivmulda eriti lämmastikuga, sest lepakõdu laguneb kiiresti, mille tagajärjel tekib rohkesti nitraatlämmastikku. Seda tõendab nitrofiilsete taimede esinemine lepikutes. Hea näide musta lepa positiivsest mõjust liivmulla viljakusele on Luidja lepik Hiiumaal, kus sajandi algul endisele tuiskliivale rajatud lepik on liiva kinnistanud ja käesolevaks ajaks kujundanud tundmatuseni muutunud viljaka liivmulla, millel kasvavad nitrofiilsed taimed. Lepa perekonna esindajad on üldse tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad metsapuude hulgas. Eestis kasvab looduslikult 2 liiki leppi: hall lepp ja must- e. sanglepp
Üle uuenemisele kaasaaitamiseks. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse hektaril. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel, või metsa uuenenuks lugemisel arvesse Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada ka sügisel. vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes. kultuuri õigeaegne liitumine, saadava Kui loodusliku uuenduse käigus tekib ebasoodsaid Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, puuliike meie jaoks, mis takistavad uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama
retranslokatsiooni arvelt võib noor arukaasik katta ca 30% oma aastasest lämmastikunõudlusest. Kui leppadel on enamiku toitainete (näit. fosfori) retranslokatsioon kõrge, siis lämmastiku osas on see väga madal, ulatudes tavaliselt 3-15%. Lämmastikurikas lehevaris on kergesti lagunev (C/N suhe leppade lehevarises on väga soodne) ja lehelämmastik kiiresti mineraliseeruv. Viljakate kasvukohtade hall-lepikutes on reeglina järgmise aasta vegetatsiooniperioodi alguseks lehevaris maapinnalt kadunud (siinjuures aitab lehevarise kiirele lagunemisele väga oluliselt kaasa mullafauna (vihmausside) aktiivne tegevus). Lagunemise tulemusena jõuab lämmastik mulda, mulla lämmastikusisaldus ning sellega koos ka mullaviljakus tõuseb. Metsaökosüsteemi sümbiontselt lisanduva lämmastikku kogus sõltub tervest reast asjaoludest.