Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi KÜTUSE SISSEPRITSE BENSIINIMOOTORITES Tartu 2008 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Esimene kütuse sissepritse bensiinimootoriga auto.................................................................... 3 Mehhaanilise kütuse sissepritsesüsteemi areng.......................................................................... 4 Jetronic erinevad tüübid.............................................
Käivitussüsteem P=U*I ; I=P/U Pingelang jadaühenduse korral U=I*R I=U/R R=U/I · Selleks, et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. · Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis
Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem) Elektrotehnika 1) Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. 2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe
tuleohuga. Nõukogude Liidus lõpetati gaasipliitide paigaldamine uuetele korteritele 1975. (http://et.wikipedia.org/wiki/Pliit) Autogaas Gaasi kasutatakse ka autode puhul. Lihtsamalt öeldes on Autogaas „tõlge“, mida me kasutame LPG (liquid petroleum gas) kohta – mootorsõiduki kütus. Autogaasil on kõik samad omadused kui kodumajapidamiste kütmisel ja kaubanduslikul otstarbel kasutataval gaasil. Kuid kui autogaasi kasutatakse sõidukites, kaasneb sellega muljetavaldav kokkuhoid bensiinimootorites ja tubli efektiivsuse kasv diiselmootorites (ca 30%). Tavaliselt kasutatakse autogaasi kahesüsteemsel mootoril ehk siis on võimalik sõita nii autogaasi kui ka bensiiniga. Sõidukid on varustatud nii bensiini kui ka autogaasi (LPG) mahutitega. Kahesüsteemsest kütusesüsteemist on palju abi siis, kui autogasi tanklaid jääb teekonnale vähe. Lihtsa nupuvajutusega saate oma auto ümber lülitada tagasi bensiinile. Kahe kütusepaagiga saate suurendada vahemaad tankimiste vahel. (http://www
· SG - kuni 1993 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) Bensiinimootorite õlisid tähistab klassi nimes esimene täht S · SH - kuni 1996 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) · SJ - kuni 2001 a. toodetud mootoritele (kehtiv standard) · SL sobiv 2002 a. ja uuematele mootoritele (kehtiv standard) SH, SJ ja SL klassi õlid Nn. "kütust säästvad" mootoriõlid, mida märgitakse täiendavalt tähistega EC või EC II. Reeglina võib vanemates bensiinimootorites kasutada ka uuematele standarditele vastavaid õlisid. Erandiks on siiski 50-ndatel ja enne toodetud mootorid, mille jaoks moodsad õlid kindlasti ei sobi. Diisliõlide tähiseks on täht C · CC - harilikele diiselmootoritele alates 1961 a. (vananenud standard) · CD - teatud kindlatele vabalt hingavatele ja turbodiiselmootoritele alates 1955 a. (vananenud standard) · CD-II - kahetaktilistele diiselmootoritele alates 1987 a (vananenud standard)
See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast. Mineraale tuleb kaevandada ja rikastada, et saada tuumakütust. Seda tehakse otseselt fossiilkütuseid diisel- või bensiinimootorites põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka (arvestades tänapäevast energialiikide hajutatust) kalkuleerides tuumaelektrijaamas energiat tootes kilovatttunni kohta õhku paiskamata jäänud CO2'te (võrreldes fossiilkütustega) ning võrreldes seda tuumajaama ehituse ja kütuse tootmise käigus kulutatud CO2 hulgaga.
See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast. Mineraale tuleb kaevandada ja rikastada, et saada tuumakütust. Seda tehakse otseselt fossiilkütuseid diisel- või bensiinimootorites põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka (arevestades tänapäevast energialiikide hajutatust) kalkuleerides tuumaelektrijaamas energiat tootes kilovatttunni kohta õhku paiskamata jäänud CO2'te (võrreldes fossiilkütustega) ning võrreldes seda tuumajaama ehituse ja kütuse tootmise käigus kulutataud CO2 hulgaga.
taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast. Mineraale tuleb kaevandada ja rikastada, et saada tuumakütust. Seda tehakse otseselt fossiilkütuseid diisel- või bensiinimootorites põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka (arvestades tänapäevast energialiikide hajutatust) kalkuleerides tuumaelektrijaamas energiat tootes kilovatttunni kohta õhku paiskamata jäänud CO2'te (võrreldes fossiilkütustega) ning võrreldes seda tuumajaama ehituse ja kütuse tootmise käigus kulutatud CO2 hulgaga.
3, MAN 3275, Volvo VDS-2, RVI RLD 99, Mack EO-M Plus, Cummins CES 20076 & 20077 RoyalWay 15W-40 Ülikõrge jõudlusklassi (SHPD) mineraalne diiselmootoriõli. Õli kasutatakse suure koormuse all töötavates turboga või turbota diiselmootorites ja/või pikendatud õlivahetusintervallide puhul. RoyalWay omab väga head külmakindlust. Õli on kasutatav ka standardõlina, kui Teil on mitu diiselmootorit, mis nõuavad erinevate tehniliste andmetega õlisid. Sobib kasutamiseks ka bensiinimootorites. 15W-40: 15W-40: ACEA 04:E7/E5/B4/B3/A3, API CI-4/SL, MB 228.3, MB 229.1, MAN 3275, Volvo VDS-3, VI RLD, MTU-2. Mack EO-M Plus, ZF TE-ML 07C/04C, CAT ECF1 Universaalne õli MultiWay 10W-30 Põllumajandus- ja ehitusmasinate turboga või ilma turbota mootorites kasutatav universaalõli (STOU). Õli võib kasutada aastaringselt mootorites ja märgpiduriga ülekannetes ning hüdrosüsteemides. API CE/SF, CCMC D4, MIL-L-2104D, MB 227.1, Ford M2C-159B, Massey Ferguson MF
2009). Toormaterjalist lähtuvalt jagatakse biokütus biodiisliks, mida valmistatakse eelkõige rapsiõlist, ja bioetanooliks, mille alusaineks on suhkrut või tärklist sisaldavad orgaanilised ained (Postimees 2007). Joonis 2 Biodiisli tootmine Euroopa riikides (Postimees 2007). Biodiislit võib edukalt kasutada diiselmootorite kütusena ja seda on võimalik ka pärisdiisliga 10 segada. Bioetanooli saab kasutada bensiinimootorites, kuid need tuleb enne ümber ehitada. Biokütuse suurimaks plussiks peavad teadlased seda, et see on väävlivaba ja seetõttu looduses kergesti lagunev. See ei ohusta pinnast ja seeläbi ka pinnavett. Lisaks leidub biomassi suurtes kogustes ja seda pole vaja importida, mis suurendab riikide sõltumatust välismaailmast (Postimees 2007). Suurimaks biodiisli tootjaks on Euroopa Liit (Joonis 2).
paigal töötades ja aeglaselt sõites. Bensiinimootoriga autodest 10x enam kui diiselmootoritest. 1 liitri bensiini põletamine toodab 200-250g CO-d. NOx põlemissaadus, mis tekib molekulaarsest õhulämmastikust. Suurtes kogustes emiteeritakse mootori kiirendamisel ja kiirelt sõites. 1 liiter bensiini toodab 20-25g NOx i. Diiselmootorid emiteerivad ca sama koguse, suured veoautod ja bussid tunduvalt enam. Süsivesinikud tekivad kütuse ebatäieliku põlemise tulemusena. Bensiinimootorites tekivad süsivesinikud kergemini lenduvad, kui diiselmootoritest pärinevad. Tahked osakesed peamiselt väikesed pliiosakesed bensiinimootoritest ja söe- ja tahmaosakesed diiselmootoritest aga ka teelt õhku tõstetud liiv ja tolm. 1 liitri bensiini põlemisel tekib ca 1g tahkeid osakesi, diiselmootorist 5-6g. Kümnendik emiteerunud pliist on orgaanilise plii kujul. Transpordi osakaal õhusaastes CO -80% NOx 70% Süsivesinikud -55%
paigal töötades ja aeglaselt sõites. Bensiinimootoriga autodest 10x enam kui diiselmootoritest. 1 liitri bensiini põletamine toodab 200-250g CO-d. NOx põlemissaadus, mis tekib molekulaarsest õhulämmastikust. Suurtes kogustes emiteeritakse mootori kiirendamisel ja kiirelt sõites. 1 liiter bensiini toodab 20-25g NOx i. Diiselmootorid emiteerivad ca sama koguse, suured veoautod ja bussid tunduvalt enam. Süsivesinikud tekivad kütuse ebatäieliku põlemise tulemusena. Bensiinimootorites tekivad süsivesinikud kergemini lenduvad, kui diiselmootoritest pärinevad. Tahked osakesed peamiselt väikesed pliiosakesed bensiinimootoritest ja söe- ja tahmaosakesed diiselmootoritest aga ka teelt õhku tõstetud liiv ja tolm. 1 liitri bensiini põlemisel tekib ca 1g tahkeid osakesi, diiselmootorist 5-6g. Kümnendik emiteerunud pliist on orgaanilise plii kujul. Transpordi osakaal õhusaastes CO -80% NOx 70% Süsivesinikud -55%
annaabi.ee 
