Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lemmikloom". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
MARI KEEL Opilane: Pavel Zubarev Opetaja: Maria Tserkova 16.10.13 9A 1 Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 16.10.13 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 16.10.13 3
MARI KEEL Koostanud: Annika Loor ja Stina Rebecca Pettai 5.12.12 1 9B Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 5.12.12 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 5.12.12 3
Rakke Gümnaasiumi jõulupidu 2012 Teekond Jõulumaale Päkapikk Ants Päkapikk Mari Võlur Jõuluvana Helipult Kardinad 1.klass Rakke (päkapikud alustavad teed Jõulumaale) 2.klass Lennujaam ja lennuk (päkapikud loodavad sõita lennukiga Jõulumaale) 3.klass Aafrika (juhuse tahtel sattusid päkapikud Jõulumaa asemel Aafrikasse) 4.klass Dzungel (kabuhirmus päkapikud sattusid dzunglisse) 5.klass Kummitav maja (päkapikud otsivad öömaja) 6
Mari keelest ja selle olukorrast Neit-Eerik Nestor 23.05.2017 Teemad • Mari keelest • Mari keele olukord täna • Sarnasus eesti keelega • Mida saame eestlastena (või väikerahvana) õppida mari keele loost? Mari keel • Kõnelejaid umbes 300 000 (aastal 2002 umbes 500 000) • Mari Eli vabariigi riigikeel aga ametliku asjaajamise keeleks vene keel • Mäemari, niidumari ja palju murrakuid • Marikeelne teater, koolid. ajalehed, raadiosaated • Sõna ,,mari” tähendab ,,meest” või ,,inimest” Mari keele seisund • Kakskeelsuse tasakaalutus • Linnastumine > venestumine • Toorlaenud vene keelest • Riikliku tähelepanu ja hooleta; kõnelejate passiivsus • Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse • Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost) Sarnasused eesti keelega • Umbes 200 ühise päritoluga sõna
Elas allveelaevaga vees. Allveelaevas olid kõik seinad põrandad jms rohelised. Vagabund Koer, keda poisid väitsid kodutu olema. Ta oli Maril tõeline sõber ning hoiatas teda muulil. Mari oleks ta endale võtnud, kuid ema ei lubanud. Vanaema Mari vanaema. Mõistis teda hästi ning uskus samuti imedesse. Nagu Marigi. Oli Marile heaks toeks. Abivalmis ja igati hea vanaema. Vana naine, kes pidi olema Anto vanatädi Hea, sõbralik ja abivalmis. Igati tore isiksus. · Küsimused ja vastused * 1. Mida ütles vanaema, kui Mari ennast talle suveks appi pakkus? V: Ta punnis vastu ja ei tahtnud lapselapse vaheaega ära rikkuda. 2. Kui kaua tüdrukud Kaldamäel viibisid? V: Kaks kuud. 3. Kuidas Doris ja Birgit Kaldamäele jõudsid? V: Dorise isa viis. 4. Kes oli Anto tegelikult? V: Tulnukas, Gane. 5. Milline nägi välja Birgiti suvila? V: See oli väga uhke suure hooviga villa. 6. Milline muutus toimus Johannesega pärast seda, kui ta oli Mari merele
Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib.
Tõde ja Õigus I osa A.H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6
Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu. Nendega samasse mängu veel pannakse ka Märt. Nukumäng algab. Mari loodab, et Margus püüaks tema kinni, kuid Margus ajab Tiinat taga. Mari jookseb Margusele vastugi, et Margus teda püüaks, kuid Margus ei pane teda tähelegi. Rahvas juba hõikab Marile, et ta peab Märdiga leppima, sest Margus tahab Tiinat. Mäng sai läbi. Margus sai endale Tiina ja Mari sai endale Märdi. Mari on jälle vihane ning karjus Tiinale ,,Libahunt!" Tiina saika vihaseks ning ütles, et Margus tahab teda. Rahva seast kostub ka sõna ,,libahunt". Tiina ütleb, et ta on uhke, et ta on hunt, sest see saab olla looduses vabalt ning seal teda ei kiusata, kuid inimeste seas narritakse teda. Tiine põgenes metsa. 4. Vaatus Tiina ei olnud tulnud koju 4 päeva. Margus oli juba mures, sest enne on Tiina kolmandal päeval koju tulnud. Isa küsis pilgates Marguselt, et kas Tiine pole veel koju tulnud. Margus
Libahunt A.Kitzberg 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina
Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus
Raamatutöö ,,Tõde ja õigus’’ I 1. Milliste mõtetega tuli Andres Vargamäele, millises meeleolus oli Krõõt? Andres oli õnnelik, et tal oli nüüd oma talu. Ta mõtles sellest, kuidas ta uue talu korda teeb ja mida ta seal üldse teeb. Esialgu Krõõt kahtles Vargamäes, kuna elu tema isa kodus oli olnud hoopis teistsugune. 2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö
August Kitzberg «Libahundi» analüüs Peategelased: Mari, Margus, Tiina Kõrvaltegelased: Jaanus, Vanaema, perenaine, peremees, Märt Sündmused: 1. Ilmus noor tüdruk, keda perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Tegevuspaik: Tammaru talu
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres
Kontserdiarvustus: Curly Strings ja Mari Jürjens “Kohe näha, et vanad sõbrad” 8. veebruaril 2015 toimus Rahvusooper Estonia kontserdisaalis eesti folkkoosseisu Curly Strings ja akustilise muusiku Mari Jürjensi (Pokinen) ühiskontsert “Kohe näha, et vanad sõbrad”. Kontsert koosnes Mari Jürjensi ja Curly Stringsi eelnevast loomingust, kuid esitati ka paar uuemat lugu. Kontserdi esimene pool pühendus Mari Jürjensi loomingule: koos Curly Stringsiga tulid esitusele lood “Paradiis” ja “No Näed”, ülejäänud lood esitas Mari Jürjens üksi ning lood pärinesid enamasti tema albumilt “Maa saab taevani”. Kontserdi teine pool koosnes Curly Stringsi teostest. Esitati koosseisu
Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Vastused: 1. Tõnul oli sisemine konflikt iseendaga. Abielud ei olnud pea kunagi armastusest ja nii oli ka naisest ja aust lihtsam loobuda suurema sissetuleku nimel. Ta soovis piimamehe ametit, loovutades seetõttu Mari mõisnikule, kuid hiljem piinas teda südametunnistus. Ta avastas, et tal siiski on tunded Mari vastu. Võib-olla see, et temal uue äriga hästi ei läinud, võis põhjustada selle, et ta mõistis Mari tähendust temale. Siis ta sai aru, millest ta loobus. Oma omandist. 2. Tõnu oli oma traagilises saatuses ise süüdi. Ta soovis kiiresti rikastuda, teda ei huvitanud mitte miski peale selle. Seoses selle ahnusega, tegi ta lepingu Kremeriga, lepingu sisuks oligi põhimõtteliselt inimkaubandus. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Sandra Nõmmik 10õA Volga keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2010 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3 Volga keeled ........................................................................................................................... 4 4 Mari keel....................................
Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" 1. Tõnu võttis Mari kui last ja tahtis teda siis mõisniku juurde saata, et ise piimameheks saada ning elu parandada. Aga Mari vaikis kui ta sellest juttu oli teinud. Sest kui ta seda kohta ei saa siis pole neil kuskil elada ega midagi süüa. 2. Hiljem aga, kui Mari mõisniku juures käima hakkas ei meeldinud Tõnule enam see ja ta ei tahtnud enam et Mari seal käiks. Pidas ennast seaks ja hakkas jooma. Ta jõi puhast piiritust ja pakase ilmaga peatusteta, soojas käimata Tallinnast Mäekülla sõitis. 3. Vägagi igavana; poissmees kes igapäev käib üksi jalutamas ühte ja sama rada. Toas jalutas muusika saatel või siis ilma lihtsalt edasi- tagasi. 4. 5. Minu arust oli see tehing igati seaduse vastane, sest oma naist ikka kooskõlas minna ei saa. Arvan et see on igati rõve ja jube teguviis, mille tagajärjed head ei saa olema. 6
Kontrollida, kas antud lausearvutuse valemid on samaväärsed? 1. (¬A ¬B) A ja A B 3 2 4 1 1 AB (¬A¬B) A A B 11 0 1 0 1 1 1 1 1 10 0 1 1 1 1 1 0 0 01 1 0 0 1 0 0 1 1 00 1 1 1 0 0 0 1 0 Vastus. Ei ole samaväärsed. 2. (A & B) C ja (¬A ¬B) C 2 1 3 2 4 1 ABC (A & B) C (¬A ¬B) C 111 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 110 1 1 1 1 0 0 0 0 1 0 101 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 100 1 0 0 0 0 0 1 1 0 0 011 0 0 1 1 1 1 1 0 1 1 010 0 0 1 0 0 1 1 0 0 0 001 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1
A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Kirjuta maad mis kuulus Vargamäe Andrese talu juurde. Missugune oli see maa alguses ja kuidas Andres seda muutis? Maa oli alguses täielikult soine ja vesine, loomad jäid sinna pidevalt kinni. Põldude all oli samuti väga palju kive, mis lõhkusid Andrese tööriistu, nad korjasid neid väga palju kuid igal aastal ilmusid uued kivid nähtavale. Andres tahtis teha sinna põllu, millel kasvaks hästi vili ja soovis kraave kaevata, et vesi jõkke suunata. Ta plaanis ehitada korraliku talu, et ta naisel ja tulevastel lastel oleks seal hea elada. 2. Kirjelda ostetud taluhoonete seisukorda. Need hooned vajasid väga palju remonti. Endine peremees ei kandnud nende eest erilist hoolt. 3. Iseloomusta Andrest (välimus, päritolu, suhted abikaasaga, suhted Pearuga, suhted lastega, suhted tõe ja õigusega)
Osaühing Jätsikäru Asutamisleping Asutajad, Mari Remmelg, isikukood 49604260329, aadress Smuuli 19-12 Kuressaare linn ja Liisi Kolk, isikukood 49508180024, aadress Karja 15 Kuressaare linn, on otsustanud asutada ning palub kanda äriregistrisse osaühingu alljärgnevate andmetega: 1. Osaühingu ärinimi on Jätsikäru OÜ. 2. Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Saare maakond Kuressaare linn ja aadress on Eesti Vabariik Saare maakond Kuressaare linn. 3. Osaühingu majandusaasta algab 01
TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis taim on bandade lemmiksöök? 2. Mis värvi on rukkilill? 3. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 4. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Kas on olemas rosinapuu? 7. Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? 8. Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? 9. Mis puu kasvab tõrust? 10. Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 2. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 3. Mis on Läti rahvuslill? 4. 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6
Mäeküla piimamees. E.Vilde kirjutas romaani "Mäeküla piimamees" 1916. aastal, ajaliselt just enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Nagu ka paljud tema eelmised teosed, nii kritiseerib ka see kodanlust tollel ajaperioodil. Raamatu põhikonfliktiks on naine Mari, kellesse on armunud mõisnik Kremer, kuid kes on abiellus talupoeg Tõnu Prillupiga. Prillupil on aga egoistlikud kavatsused Mari suhtes ja seetõttu üritab ta Mari sundida mõisnikuga vahekorda astuma, mida naine ka lõpuks teeb. Selles kirjandis ma proovingi selgitada Mari motiive seda sammu astudes. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumise Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri küsimuse peale, kas Mari mit
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool MEHHAANILISE PUHASTUSE ASENDUSVÕIMALUSED Kursusetöö Mari Sarv Grupp nr: 38E Juhendaja: Sheila Kolk Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E Tallinn 2010 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E SUMMARY The present course paper consists of 34 pages of text. It also includes 7 diagrams, 11 illustrations and a blank original questionnaire for the research. As source material, 2 books, 3
Juhtumiplaan: MARI Probleemid Rahapuudus-> Töötus -> Ei otsi intensiivselt tööd Madal enesehinnang Stress Ressursid Toetav pere Hooldusoskused (tugevused, Eluase olemas Koduperenaise oskused võimalused, sh Arvestatav haridustase Piirkonnas on tööpakkumisi teenuse saaja enda Kohusetundlikkus pere suhtes ressursid, mis aitavad kaasa juhtumi Hea tervis lahendamisele) Elukoht linna lähedal (transport 5x päevas) Piisavalt iseseisvad lapsed Takistavad Hooldamist vajavad vanemad tegurid Liigne muretsemine laste pärast Eesmärgid Alaeesmärgid Tegevused Teenuse Ajakava Tulemuse
AS ClubPSP Autor Logo Kirjapeaväli (12-24) ISIKLIK Kasutusmärge Pr Reet Kuusk Adressaat Kuupäev Viit AS Lilleke Kuuse 2-3 Aadress 10.2009 nr 2-10/ 12345 PÄRNU . . Lillede tellimine Pealkiri . . . Austatud proua Kuusk Pöördumine . (.) Seoses firma juubeliga soovime tellida lilli (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. . (.) Austusega Lõputervitus Tekst (sisu) . . . . . Allkiri . . .
Mari ja Edda abielu Eestist pärit neiu Mari kolis peale gümnaasiumi lõppu Hollandisse, asudes tudeerima Amsterdami ülikooli. Ülikoolis kohtus Mari hollandlanna Eddaga, kellega tal armusuhe tekkis, ent Mari vanemad olid säärase suhte vastu. Peale ülikooli lõppu Mari ja Edda abielluvad, aasta pärast kolib paar Eestisse, esialgu kolmeks aastaks. Juba kooselu teisel aastal avasid Edda ja Mari endale ühise pangakonto, millele kogutud raha eest ostsid neiud endale Eestisse kolides Tallinnasse korteri
asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja viljastamiseks ja pealegi saab isastelt kudemisaja vältel niiska mitu korda. Geneetiliselt pole see soovitatav, sest toob kaasa inbriidingu suurenemise SUGULINE KÜPSEMINE Forelli sugulist küpsemist ja kudemisaega mõjutavad mitmed tegurid: pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine jt. Forelli liinidel võib olla pärilik eelsoodumus kevadel või sügisel kudemiseks.
Mari oli 20-aastane noor naine, kes pärast oma õe surma tema asemel Tõnule naiseks ning lastele kasvatajaks tuli. Iseloomult oli Mari elurõõmus, julge, mugavustarmastav, lapsiarmastav, vallatu. Tolleaegsate morralinormidesse ja tavadesse Mari ei mahu. Tollel ajal peeti normaalseks, et naistel ei ole sõnaõigust. Mehed pidasid ennast naiste valitsejateks. Raamatus on palju viiteid, kuidas mehed naisi kui asju kohtlesid. Näiteks võib tuua seda hetke, kui piimavedaja Marist rääkides teda ,,selleks" nimetas. Mari tajus küll meeste võimu, kuid ei tahtnud sellele alluda. Kremerile hakkas Mari meeldima ning ta soovis, et too teda mõisas lõbustamas käiks. Kremel arvas, et kui pakub Tõnule midagi vastu, siis ei piina teda ka südametunnistus. Algul Tõnu vaid naeris sellise ettepaneku üle, kuid kuulates kui hästi piimamehel läheb, hakkas ta kadestama. Oli vaid vaja Mari nõusse saada. Kuna Maril oli eneseväärikust, ei tahtnud ta alguses lepingule alla kirjutada. Algul
võrra annab lisatulu 30 eurot. Kui temperatuur oli 140C, siis päevane läbimüük oli 540 eurot. a) Moodustada avaldis, millega saab iseloomustada läbimüüki y kui temperatuuri tähistada x. b) Kui suur on läbimüük, kui temperatuur on 70C? c) Milline peab olema temperatuur, et läbimüük oleks 800 eurot? d) Valmistada olukorda kirjeldava funktsiooni graafik. Lahendus. a) Rakendame sirge võrrandit tõusu ja ühe punkti kaudu: y y1 k ( x x1 ). 30 Meil punkt (14; 540) ja k 30 , seega y 540 30( x 14) . 1 Saame sirge võrrandiks y 30 x 120 . b) Kui x = 7, siis läbimüük on f (7) 30 7 120 330 eurot c) Kui y = 800, siis temperatuur on: 800 30 x 120 x 22,7 0 23 0 C d) Valmistame funktsiooni y 30 x 120 graafiku: Temper. 7 14 0 läbimüük 330 540 120 Jäätise läbim üük
Mari oli alati oma ütlustes kindlasõnaline. Ta teadis, millisesse ühiskonnakihti ta kuulus ja teadvustas väga hästi endale seda. Kuid ta ei hakanud ka ennast alandama või madalamaks pidama Kremerist. Võib isegi öelda, et ta käitus Kremeriga ülbelt ja vastuoluliselt tolleaegsele naise käitumisele. Mari käitumist Kremeriga võib mitmeti mõista. Ta võiski soovida teha ennast Kremerile salapäralikumaks ja kättesaamatumaks, nagu öeldakse ,,keelatud vili on kõige magusam", kuid ta võis ka tõesti soovida, et Kremer teda ei tahaks, sest Mari oli teadlik sellest, et mõisnikud kasutasid julmalt talutüdrukuid ära ning see tõttu ei tahtnud ta mõisnikuhärra ohvriks sattuda. Kui Prillup rääkis Marile Kremeri pakkumisest, siis Mari vihastus. Tema viha oli vägagi õigustatud, sest ilmselgelt ei sooviks keegi, et temaga käitutakse nagu esemega ja et teda vahetatakse millegi vastu
Astrid Lindgren referaat 2007 Sisukord Sisukord..............................................................1 A.Lindgreni elust..................................................2-4 A.Lindgreni pildid....................................................5 Raamatute loetelu...................................................6 Lugemispäevik........................................................7 Viktoriin............................................................8-9
,,Libahunt" August Kitzberg Mina tegin siis oma raamatu kokkuvõtte raamatust nimega ,,Libahunt". See raamat räägib ühest perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel päeval hirmunud noor tüdruk, kes oli üleni ära külmunud ning pererahva südametunnistus ei lubanud teda ukse taha huntide juurde jätta. Perenaine ja peremees otsustasid mida teha ja mõtlesid, et võiks koos kasutütre ja suurema pojaga ta üles kasvatada ning panid ta nimeks Tiina.
Mäeküla piimamees Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ulrich von Kremer oli vana mõisomanik, kes igal hommikuk/päeval ümber oma valduste jalutas. Ühel päeval, oma ringkäiku tehes nägi ta maas lamavat naist, kes talle tuttav polnud. Natukese aja pärast jooksid naise juurde lapsed, kes teda Mariks hüüdsid. Kremerile jäi Mari pähe kummitama ning ta tahtis igal juhul teada saada, kes see naine on. Paar päeva hiljem teatati Kremerile, et tavaline aknapesija on haigeks jäänud, ning tänasest on neil uus Mari. Kremerile hakkab Mari rohkem huvi pakkuma (muutub justkui kinnisideeks), ning ta otsustab Tõnu Prillupiga lepingu teha, kuna naise ülelöömine käiks talle au pihta
annaabi.ee 
