Lembit Saarsalu Ta on saksofonist ja helilooja, eesti dzässmuusika juhtfiguur. Talle on omistatud austav nimetus saksofonikuningas. Oma muusikaõpinguid alustas ta akordioni erilal. 1990ndatel aastatel töötas Saarsalu pikemat aega Saksamaal. Lisaks Hamptonile on Lembit Saarsalu esinenud paljude tippmuusikutega nagu Elvin Jones, John Stowell, Lewis Nash. Dzässmuusikaga hakkas Lembit Saarsalu tegelema juba õpingute aja. Dzässmuusikale pühendus 1980ndatel sellest ajast peale kuni tänaseni on ta juhatanud paljude gruppide muusikategevust. 1982. aastal valiti Lembit Saarsalu festivali "Jazz-Linn" raames Eesti parimaks dzässmuusikuks. Lembit Saarsalu nimetatakse eesti dzässi visiitkaardiks maailmas, seda kinnitab aukartust äratav kontsertide geograafia, mis ulatub Alaskast Kamtsatkani ning Norilskist Mauritiuseni.
Saksofon on tehtud metallist. Saksofoni torul on 20-23 auku, mis on kaetud klapisüsteemiga. Saksofoni on kõige kergem ära tunda kuju järgi: enamasti on ta toru keeratud U- kujuliselt üles. Siiski eristub teistest sopransaksofon, mis on enamasti sirge nagu klarnet või oboe. Saksofon on väga mitmekülgne pill, võimaldades mängida väga vaikselt ning väga valjult, virtuoosseid käike ning aeglasi pikki noote. Eesti tuntud saksofonimängijad on Aleksander Paal ja Lembit Saarsalu. Välismaalt on tuntud John Coltrane ja Charlie Parker. Kuulamis näide: https://www.youtube.com/watch?v=2sa5RaiPLm0 https://en.wikipedia.org/wiki/Saxophone Kasutatud kirjandus: http://pilliportaal.kultuur.ut.ee/puhkpillid/saksofon/ https://et.wikipedia.org/wiki/Saksofon
EESTI JAZZMUUSIKA JA AIN AGAN Referaat Autor: 2016 Sisukord JAZZMUUSIKA.........................................................................................................................3 Jazzmuusika...........................................................................................................................3 Jazzmuusika pillid..................................................................................................................3 Eesti jazzmuusika...................................................................................................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekk...
RISTSÕNA 4. 9. P 5. 8. A A S V L U O 7. Ä Z L M R I H 10. 11. 2. B A 6. E K E N K 1. S 3. R A C F E I E N H Ü P O T A L A M U S A N I C I T E J E R N A K A L K U R O S P L I S I N B S I N T E K E Õ R A ...
Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Dzässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga- aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Eesti jazz'i uue põlvkonna tuntumad muusikud: Saksofonistid Villu Veski ja Raivo Tafenau
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta m...
Hingelähedasemaks peab ta ise: džässrocki, varajast džässi ja boogie woogiet.(muusika.ee) Samuti on ta kirjutanud ka mitmeid džässrockilaadseid instrumentaalpalu(„Elevant“ ; „Vesine kirg“ jt) Klaverit ja teisi klahvpille on ta mänginud rockansamblites: „Rock Hotel“ ; „Was is Das“ ; In Spe“ ; „Ruja“ ; „T-Klaas“ ; „Kaseke“ ; „Estonian Dream Band-is“ Džässi on ta mänginud muuhulgas Lembit Saarsalu ansamblis(1978-1980) ning trios, millesse peale tema kuulusid kitarristid Ain Varts ja Riho Sibul. Samuti on Margus Kappel olnud muusikasõpradele loodud saate „Pillimeeste Klubi“ saatejuht Tallinna TV-s, kus räägiti kaasmuusikutega muusikamaailma telgitagustest. Jaanus Nõgisto meenutab muusika.ee-s, et kogu 1976-1980 aasta muusika, filmi-, teatri- ja televisioonimuusika on põhiliselt neil kahekesi Margus Kappel-iga kirjutatud.
) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko Jazzmuusika Eestis 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Džässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga-aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Jazzmuusika Eestis Igalaastal toimub Tartus festival Rainbow
1960. aastad Selle aastakümne Eesti popmuusikas võib üldiselt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Varasematel aastatael poplaaren olunud jazz-muusika hakkas eemalduma svingistiilist, muutes helikeelt üha keerulisemaks. Iga aastased Tallina jazz-festivalid tõid endiselt suured massid kokku aga selle põhjuseks olid tunutd välismaa ansamblid. Sellelt festivalilt said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid: Tõnu Naissoo, Tiit Palus, Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroog jt. Positsioon, millelt jazz oli sunnitud taganema hõivas biitmuusika. Tekkis palju kitarriansambleid. 1963. aastal kogunes ansambel Juuniorid oli esimene Biitansambel. Nendega koos esines esimest korda Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli kõige populaarsem. See hõlmas peaaegu kõike peale jazz- ja piitmuusika. Juba 1950 aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kellest silmapaistavim oli Georg Ots(1920- 1975) 1960
.." kuulajate poolt. Tiit Kõrvits Tiit Kõrvits (sündinud 3. oktoobril 1951 Tallinnas) on eesti muusik, arhitekt ja õpetaja. Ta on üks Eesti hinnatumaid kitarriste. Margus Kappel Margus Kappel (sündinud 7. septembril 1956) on eesti klahvpillimängija. Ta lõpetas 1980. aastal Eesti Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal. Kappel on mänginud rokkansamblites Ruja, Kaseke ja Rock Hotel. Dzässi on ta mänginud muuhulgas Lembit Saarsalu ansamblis (19781980) ning trios, millesse peale tema kuulusid kitarristid Ain Varts ja Riho Sibul. Trio esines 1984 Tallinnas ja Tartus. Kristiine Sakkool
arenguga seotud Tennosaar) 1960. aastad O Kitarriansamblite Võib jagada kolmeks-jazz, buumile valmistas biit ja estraad pinnast Emil Iga-aastased Tallinna jazz- Laansoo festivalid (tuntud välismaa ansamblid) O 1950. katsetas juba Tekkis uus põlvkond noori mitmekordset (Tõnu Naisoo, Tiit pealemängu Paulus, Lembit Saarsalu, O Vahelüli jazz-orkestrite Arvo Pilliroog jt) ja 1960. aastate Jazz oli sunnitud taganema, kitarriansamblite ilmus uus ajastus biitmuusika vahel Uus põlvkond O 1963. a kogenud Juuniorid oli 1. biitansambel (nendega sai laval üles astuda nooruk Tõnis Mägi) O Lisandusid mitmed ansamblid: Virmalised, Toonika, Pealeo, Andromeeda, Kristallid, Mikronid O Estraadimuusika ( hõlmas kõike peale jazz-ja
Erinevalt eelnevatest on pill leiutatud Belglase Adolphe Saxi poolt. 19.saj keskel Pillil on ühekordne lesthuulik. Erinevalt teistest puupuhkpillidest on see alati valmistatud vasesulamist. SAXSOFONid jagunevad sirgetoruga sopran saxofoniga ning piibu kujulise alt, tenor ja bariton saxofon. Kõla avasid on 18kuni 21. Siin ei ole auke vaid on kaetud üleni klappmehhanismiga, kõla on intensiivne, mahlakas.. Eesti tuntud saxofonistid: Olari Kasemaa, Villu Veski, Lembit Saarsalu ja Raivo Taffemau(ka mängib akordionit) VASKPUHKPILLIDE gruppi kuuluvad: trompet,metsasarv,tromboon,tuuba. Vaskpillid on erandlikult valmistatud metallisulamist messing. Pillidel on kõigil lehtritaoline kausshuulik.pillide esialgne ehitus võimaldas mängida vaid signaalitaolisi viise. Et mängida viisi, mis on palju keerulisem, leiutati u.200 aastat tagasi ventiilimehhanism.See võimaldas muuta toru pikkust ja seega mängida kromaatiliselt
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
Fagotti mängitakse sümfooniaorkestris. Tuntumad mängijad on Andrus Leppnurm ja Peeter Sarapuu. Saksofon Saksofon on noorim esindaja. Leiutas Adolphe Sax 19 sajandil. Klarneti eeskujul, 1 lesthuulik. Pillitoru on tagasi painutatud v.a sopransaksofonil. 18-21 kõlaava. Saksofone valmistatakse metallisulamitest ja ainuke puit osa on trost. Tämber on intensiivne, mahlakas sensuaalne. Esialgu sõjaväeorkestris-jazz-pop Mängijad Olavi, Villu Veski, Lembit Saarsalu. 60- ndatel oli saksofon keelatud. Löökpillid Häälestavad löökpillid Häälestamatud löökpillid Löökpillid on maailma vanimad. Kasutati teadete edastamiseks,rituaalides. Löökpilli heli tekib,kas pingutatud naha(vahel tehismaterjal) või pilli puust või metallist kõlakorpuse vastu lüües. Löökpillid on kõige liigirikkam pillirühm. Tekitatakse heliefekte.
- 1960 muutusid regulaarseks Tallinna rahvusvahelised jazz’i-festivalid. - Charles Lloydi kvartett tekitas pahameelt ja Moskva keelas Tallina festivalide korraldamise pikkadeks aastateks. - 1970 hakkasid paljud tegema hoopis rock- ja popmuusikat. - 1978 Tbilisi jazz’i festivalil said Eesti muusikud suure publikumenu osaliseks. - Juhtivate jazz-muusikute hulka kuulusid: Helmut Aniko, Tõnu Naissoo, Lembit Saarsalu jt. - 1980 algusest on olnud jazz Eestis populaarne. - Alustas tegevust Tudengijazz. - 1990 iga-aastane Jazzkaar. Peakorraldaja Anne Erm. - Eestis saab omandada pop-ja jazz-muusikalist haridust. - Eesti jazz-muusikud esitavad väga palju erinevaid stiile. - Villu Veski (saksofon) - Toivo Unt (bassist) - Kadri Voorand, Siiri Sisask - Estonian Dream Big Band, Modern Fox
1991-1994 Ernst Jaakson 1994-1998 Trivimi Velliste 1998-2000 Sven Jürgenson 2000-2004 Merle Pajula 2004 Jaak Jõerüüt 2004-2008 Tiina Intelmann Eesti alalised esindajad teiste ÜROga seotud organisatsioonide ja programmide juures: Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu organisatsiooni ettevalmistav komisjon (CTBTO Preparatory Commission) ja ÜRO Viini büroo Katrin Saarsalu Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) Gita Kalmet ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) Margus Rava Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Ilmar Mändmets Eesti osa ÜRO tegevuses rahvusvahelise julgeoleku, inimõiguste ja arengu edendamiseks. Rahu ja julgeoleku tagamine, terrorismivastane võitlus. 13
Tõnis Mägi, sõber ja mõnikord esinemiskaaslane: Olav Ehala on meil praegu ainuke kergemuusika helilooja. ,,Ta on isetegija ja teda võib nimetada vanaks mohikaanlaseks. Ta on klassik ja samas kihvt inimene, kellega on alati rõõm koos töötada." Mägi avaldab enim tunnustust Ehala töödest ,,Nukitsamehele" ja rokkooperile ,,Johnny". "Ta on kirjutanud väga palju head muusikat. Ehalal on erakordne anne, ta on suur isiksus." Lembit Saarsalu, ammune sõber ja kolleeg: Olku ongi täpselt selline nagu välja paistab alati elurõõmus, humoorikas, andekas, teotahteline ja ideesid täis. Kui sageli tuleb ette, et andekas inimene on laisk, siis Olku puhul see ei kehti. Tal on tohutu töövõime ja ta on sirge seljaga. Võiks ju teha ka lihtsamaid tantsulaulukesi ja Eurovisioonil särada. Olku on kõrgprofessionaal, kes ei ole loorberites puhkama jäänud. Heliloojana on tal oma käekiri, eriline
Erki Pehk Anu Tali Neeme Järvi 5. muusikakollektiivid (koorid, orkestrid, ansamblid) ERSO RAM Hortus Musicus Tallinna Kammerorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor 6. Kontserdiorganisatsioonid (klassikalise muusika kontsertide korraldajad) Andres Mustonen Andres Uibo Eesti Kontsert Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Piia Tamm Kaja Põldroos Peeter Vähi Lembit Saarsalu Kadri Tali Eesti Kultuurikapital 7. kontserdipaigad, ooperimajad ,,Estonia" ,,Vanemuine" Kuressaare lossihoov Jõhvi kontserdimaja Pärnu Kontserdimaja 8. Eestis toimuvad muusikafestivalid (klassika, jazz, folk) Suure-Jaani festival Pärnu Ooperipäevad Klaaspärlimäng Saaremaa Ooperipäevad Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival Tartu Jazz KontsertJazz KLAVER NYYD
ka Vanemuise teater. Fixi aegu kujunes ka tema laulurepertuaar välja, mis kätkes tegelikult küll praktiliselt kogu lauluvara, mida pakub esitajale levimuusikamaailm. (ibid: 90-91) 1984. aastal kolis Vrait elama Tallinnasse. Seal avanesid võimalused koostööks erinevate kollektiividega ja süveneda rohkem eri stiili muusikasse. Koos pianist Jaak Jürissoniga esitab ta intiimsemaid laule; Kukerpillidega ehtsat kantrit; A. Pilliroo, H. Aniko ja L. Saarsalu ansamblitega nin H. Zeigeri big-bändiga dzässilaule. Eesti Raadio estraadiorkestriga ja Tõnis Kõrvitsa ansambliga on Silvi Vrait tutvustanud peamiselt eesti heliloojate uusi laule, kuid mida ta ka ei laulaks- kõik jõuab publikunisisemise sära ja hingestatusega. Suure ulatusega varjundirikas ja tundeküllane hääl, intonantsioonitäpsus, stiilitaju ja loomupärane musikaalsus lubavad tal interpreteerida väga eriilmelist muusikat.
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 ...
vmm. Sugulusel. Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule. Uurali keelepuu Sameedi – siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri – 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane – Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles – hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait
Sugulusel. · Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule. Uurali keelepuu Sameedi siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait
IASJ r/v I džässipedagoogika konverents Haagi Kuninglikus Konservatooriumis 2004 Džässklaveripedagoogika täienduskursus Stadia rakenduskõrgkoolis Helsingis 2003 Seminar “Džässist ja selle õpetamisest Euroopas ja Ameerikas” Grenobles 1995 Prof. Bob Brookmeyeri improvisatsiooni meistriklass Amsterdami Suveülikoolis 1993 Tegevus interpreedina Alates 1970. aastast esinenud enam kui 20 muusika- ja džässifestivalil end. NSVL ja Euroopas koostöös enamiku Eesti džässitippude (L. Saarsalu, S. Vrait, T. Unt jt) ning tuntud välismaiste muusikutega (Francis Jauvain, Maurice Jennings, Ron Humphries); kontserdid Itaalia tähe Roberto Lorettiga Arvukalt lindistusi Eesti Raadio fondi MC-d “Kohtumispaik Jazzkaar”(1995) ja “JAZZ PENDEL” (1998) Süvamuusika poolelt kontserdireisid M. Palmi, T. Maiste, V. Kuslapi, V. Puura, E. Otsmaniga Rootsis, Soomes, USAs, Prantsusmaal, Tšehhis, Poolas, Leedus, Lätis Kontserdid Eestis lauljate ja T. Saviaugu (flööt), P. Bernhardti (viiul), A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
