9. kuu Kaenla alt hoituna teeb samme Istub iseseisvalt sirge seljaga ja ilma toeta Vaatab huviga raamatuid ja pilte, hakkab seostama mõningaid esemeid piltidega Hakkab end toe najal püsti upitama ning võib sedasi seistes teha külgsamme Väikeseid esemeid haarab laps pöidla ja nimetissõrme vahele ning õpib ära ka viimasega osutamise Kombineerib erinevaid silpe, püüdes öelda midagi sõnade sarnast 10. kuu Vannis mängib leludega rõõmsalt Annab soovidest teada, viidates soovitud esemele käega Lehvitab Laps joob tassist Saab aru sõna ,,ei" tähendusest Mängib meelsasti palliga ja teiste liikuvate mänguasjadega Tunneb huvi karpide/sahtlite sisu vastu Oskab öelda valimatult ,,emme" või ,,issi" 11. kuu Laps kõnnib mööblist kinni hoides Matkib tegevusi ja häälitsusi: plaksutamine,
sest ta oli hea tuju, lõbutsemise ja veini jumal ning tema auks korraldatud pidustused tegid inimeste elu mõnusamaks. Ta oli Zeusi ja Teeba rajaja Kadmose tütre Semele poeg. Diomysos ei elanud Olümposel, vaid rändas maapeal ringi. ZAGREUS - SUUR JAHIMEES Heraga Zeus normaalseid lapsi ei saanud. Sündisid muudkui igasugused monstrumid. . Herale käis muidugi Dionysos-laps kergelt närvidele ja ta palus titaanidel maimukesele lõpp peale teha. Nood siis meelitasidki Dionysose uhkete leludega lõksu ning lõikasid tal kõri läbi ja pistsid ta rituaali käigus nahka. Zeus oli väga vihane ning põletas titaanid oma välgunooltega tuhaks. Dionysos-laps sündis aga uuesti keerukate protseduuride tulemusel. Just sellest jumaliku lapse nahka pistnud titaanide tuhast tehti aga esimene inimene. HERMES (MERCURIUS) Zeusi ja Maia poeg, karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg. Ta oli osav, väga nobe ja tal olid tiivulised sandaalid. Hermes oli ka
seose tundmist ja tekitavad uudishimu maailma tundma õppida ). * arendavust ( kõige paremad on need asjad, millega tegeledes õpib laps midagi uut ). Esimestel eluaastatel on väikese ilmakodaniku põhitegevuseks ümbritseva maailma tundmaõppimine. Paarikuune laps hakkab juba mänguasjade vastu huvi ilmutama. Paraku pole ta aga veel valmis neid ise kätte haarama. Laps tutvuks küll meeleldi esimeste leludega, kuid keegi peaks olema nii kena, et pistab mänguasja lapsele pihku. Lelu ise võiks olla selline, et laps sellest kinni saab haarata ja siis uurida. Eriti head on pehmed (näiteks riidest õmmeldud, pehmest kummist vormitud vms.) või vähemalt sangakesega asjad. Pehmus on oluline ka sellepärast, et laps võib koordineerimatult vehkides asjaga endale valusasti haiget teha. Igas vanuses lastele on põnevamad sellised mänguasjad, mis mängides laste tegevusele
ruumiliselt orienteeruda ja esemeid teise nurga alt kujutada. Naiste nahk on õhem kui meeste oma, mistõttu on nad tundlikumad puudutustele ja peavad tähtsaks lähedust pereliikmete ja sõpradega (puudutamised, kallistused). 3 1. TÜDRUKUD Sündides on tütarlapsed poistest umbes neli kuni kuus nädalat ees. Iseseisvamaks muutuvad tüdrukud umbes kuuekuuselt- suudavad omaette leludega mängida ja end lohutada. Olulisim erinevus esimestel kuudel on kiirus- nad kasvavad kiiremini ja kaal suureneb rutem kui poistel. Hoogsad arengu erinevused jätkuvad kuni puberteedieani. Koolieelikuna on tüdrukutel paremini arenenud rääkimis- ja enesevalitsemisoskus. Koolieas on neil parem õppeedukus, kuna nende aju kasutab oma ressursse sagedamini ja kiiremini, nad on kohusetundlikumad, optimistlikumad ja ei anna raskuste käes vaeveldes alla
etapp: 1.-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps peab õppima kõigepealt päristassist jooma, alles siis anna talle kätte mängutass. Mudilane peab teadma eseme funktsiooni enne, kui ta sellega mängida oskab. Umbes 1,5 aasta vanuses on laps juba võimeline leludega mängima. 3. etapp: 3. 7. eluaasta, juhtiv tegevus: rollimäng. 4. etapp: 7. 10. eluaasta, juhtiv tegevus: õppimine. 5. etapp: 11. -18. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine eakaaslastega (Kivisalu 2005: 61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust.
etapp: 1.-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps peab õppima kõigepealt päris tassist jooma, alles siis anna talle kätte mängutass. Mudilane peab teadma eseme funktsiooni enne, kui ta sellega mängida oskab. Umbes 1,5 aasta vanuses on laps juba võimeline leludega mängima. 3. etapp: 3. – 7. eluaasta, juhtiv tegevus: rollimäng. 4. etapp: 7. – 10. eluaasta, juhtiv tegevus: õppimine. 5. etapp: 11. -18. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine eakaaslastega (Kivisalu, 2005, 61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust.
teistega arvestada. 11.Parteni sotsiaalse mängu kategooriad. 1.Tegevusetus-laps vaatab teise tegevust, jalutab ruumis ringi aga ise teise tegevusse ei sekku. 2. üksikmäng laps mängib üksnda mitmesuguste vahenditega, teiste lastega suhtlemist ei toimu. 3. Pealtvaatamine teiste mängijate jälgimine ja vaatlemine. Võib toimuda ka teatud suhtlemine, kuid see pole seotud mängu teemaga. 4. Kõrvumäng iseseisev mäng leludega teiste mängijate läheduses, kuid ei püüa koosmängu alustada. 5. Assotsiatiivne laps mängib teiste lastega, kuid ei määratle oma rolli ega ei organiseeri tegevust. 6. Koosmäng Mäng toimub kooskõlasattult, organiseeritud mängu grupis- on ühine mänguteema, eesmärgid. sisu jne 12.Müramismängu olemus. müramismänguks on mäng, milles leiab aset võitlus, löömine, tagaajamine jne, kuid mitte realselt vaid mängulisel viisil.A.Pellegrini toob välja 3 müramismägu aspekti: 1
väikelapse mäng oma kehaga. Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. E märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on E järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust. · Donald Woods Winnicot- (1896-1971) -arendab edasi mõtteid mängust. Kõigepealt mängivad lapsed üksinda või koos oma emaga, hiljem lisanduvad mängukaaslased
väikelapse mäng oma kehaga. Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. E märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on E järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust. Donald Woods Winnicot- (1896-1971) -arendab edasi mõtteid mängust. Kõigepealt mängivad lapsed üksinda või koos oma emaga, hiljem lisanduvad mängukaaslased
Eriksoni autosfääriks ja tema sisuks on esialgu väikelapse mäng oma kehaga. Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. Erikson märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on Eriksoni järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust. Donald Woods Winnicott (1896-1971): USA lastepsühholoog, psühhoanalüütik ja pediaater. Ta arendab edasi mõtteid mängust.
1. tegevusetus – see on ruumis ringijalutamine, passiivne vaatlemine, oma kehaga mängimine. 2. üksikmäng – kujutab endast lapse individuaalset mängu mitmesuguse materjaliga, kusjuures teiste lastega ei toimu mingit suhtlemist. 3. pealtvaataja – teiste mängijate vaatlemine; võib toimuda ka suhtlemine teiste mängijatega, kuid mitte seoses mängu teemaga. 4. kõrvumäng – iseseisev mäng leludega teiste mängijate läheduses, kuid püüdlusi koosmänguks ei esine. 5. assotsiatiivne mäng – laps mängib teistega, kuid ei määratle veel oma rolli ega organiseeri tegevust. 6. koosmäng – mäng toimub kooskõlastatult ja organiseeritult mängugrupis. Barnesi uurimus näitas, et laste mäng on oluliselt muutunud. Suurim erinevus seisnes selles, et eelkooliealised lapsed ei olnud enam nii seltsivad kui varem. Laste mängud olid kaldunud
autosfääriks ja tema sisuks on esialgu väikelapse mäng oma kehaga. Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. Erikson märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on Eriksoni järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust. Donald Woods Winnicott (1896-1971): USA lastepsühholoog, psühhoanalüütik ja pediaater, kelle kõige mõjusamad tööd käsitlesid objektisuhete teooriat. Kõige enam tuntakse teda oma
arusaadavas vormis selgitama, miks niisugust seost tegelikult ei ole. Algul võib ta sind mitte uskuda, seetõttu tuleb selgitust ilmselt korrata. Õppimisvõime ergutamine 15.-18. elukuuni Lapse suurenenud õppimisvõime annab talle igapäevaelu üle suurema kontrolli. Ta hakkab ise mõtlema ning ettetulevaid ülesandeid lahendama. Lapse suurem mälumaht võimaldab meeles pidada, kuhu ta mingi asja viimati pani. Ka keskendumisvõime muutub paremaks, laps mängib leludega järjest kauem ja ei sõltu enam nii palju sinult saadavast pidevast ergutusest. Õppimisvõime ergutamine 19.-21. elukuuni Sellel eluperioodil seisneb lapse õppmisvõime põhiline muutus selles, et ta hakkab rohkem ettepoole vaatama. Muidugi on ta alati olnud uudishimulik, kuid nüüd vaatab ta ergutust oodates juba kaugemale ette. Lapse teadlikkus on suurem ja ta on emotsionaalselt valmis uute ülesannetega rinda pistma. Ta keskendub rohkem ja on sihikindlam ning huvitub
tulevad seile siis, kui me esitleme end teistele ja olles nendega silmsides. Ühes uuringus jälgiti keeglimängijate käitumist, kui nad viskasid keeglikurikatest mööda või õnnestus neil need pikali lüüa. Keeglimangijad oma edu korral ei naeratanud. Kuid naeratus ilmus nende näole siis, kui nad pöördusid ümber ja kohtasid oma sõprade heakskiitvaid pilke (Kraut ja Johnston, 1970). Mis on ühist täiskasvanud keeglimängija ja kümnekuise, ema järelevalve all oma leludega mängiva väikelapse vahel? Laps naeratab kõige sagedamini just siis, kui näeb, et ema teda jälgib (Jones, Collins ja Raag, 1991). Võimalik vastuväide sellele on, et me mõnikord teeme nägusid ka üksi olles. Kuid me ka räägime vahel üksinda olles iseendaga, mida võib esile kutsuda üks ja seesama sisemine seisund, mille mõjul me muutume nii teate edastajaks kui ka selle vastuvõtjaks (nt iseenesega tõreledes)
lähtumines Piaget: arusaam mängureeglitest reegliteta mäng muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng vastastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng Mildred Parten (1932): o Üksimäng – sh pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) o Paralleelne mäng – lapsed mängivad kõrvuti sarnaste leludega o Sidusmäng – lapsed tegutsevad eraldi, kuid vahetavad mänguasju ja kommenteerivad teineteise tegevust o Koosmäng – mängul on ühine eesmärk nt kujuteldava stsenaariumi läbimäng, sh sotsiodramaatiline mäng ja müramismängud Hilisemad staadiumid ei vaheta varasemaid välja, vaid eksisteerivad nendega kõrvuti (Rubin, Bukowski, & Parker, 2006) ning lapsed liiguvad vabamängu ajal ühelt teisele ja vastupidi (Robinson et al., 2003)
Uurijad on leidnud, et lapsed, kes muidu rõõmsalt mängivad, hakkavad nutma, kui ema lahkub ruumist ja sulgeb ukse, aga mitte siis, kui ema lahkudes ust ei sule. Kui tegemist on lapsega, kes uitab sageli emast eemale, on see laps enamasti rõõmus (sõltumata sellest, on ta poiss või tüdruk). Kümnekuised lapsed pigem jätavad emad sinnapaika, et mängida silmapiiril olevate leludega, kuid kui nad saavad näha, et ema istub kusagil läheduses, näiteks kõrvaltoas. 131 Teiste tegurite omavaheline varieerumine võib mõjutada võõra kartuse taset. Lapsed, kes on kasvanud paljude täiskasvanute seltskonnas, ilmutavad hirmu võõraste ees märksa vähem kui need, kes teadsid
annaabi.ee 
