Divaricata haraline ploomipuu Lehed elliptilised/munajad. Serv peensaagjas. Tipp terav. Leheroots lühike ja paljas. Värsked lehed kergelt läikivad. 23) Prunus cerasus harilik kirsipuu Lehed elliptilised/äraspidimunjad. Tipp teravnev. Serv täkilisaagjas. Lehed paksud, nahksed. Alumisel äärel näärmetäpid. 24) Prunus avium maguskirsipuu Lehed suured, munajad/elliptilised/äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas (näärmeline). Hallikarvaline. Lühikesel leherootsul 1-2 nääret. Sügisel kahvatu-kollased. 25) Prunus padus harilik toomingas Lehed elliptilised. Serv teravsaagjas. Tipp teravnenud. Leheroots värvinud violetseks. All rootsu küljel näärmed. 26) Caragana arborescens suur läätspuu Lehed õrnad ja paarissulgjad (8-12). Alt nõrgalt karvane. Seemned kaunades. 27) Caragana frutex väike läätspuu Lehed äraspidimunajad, sõrmjad liitlehed (4). 28) Tilia cordata harilik pärn
pisikest nääret, leheroots on pikk ja lapik rootsu ülevalt, kolmnurkse kujuga) Populus x berolinensis berliini pappel (piklikmunajad lehed, ümardunud või kiilja alusega, näärmeliselt täkilise servaga, pealt on lohelised ja alt on hallikasroheline metalselt läikiv) Pajudel Vaatan kas leht on paljas või karvane , kas lehe rootsul on näärmeid ja kui palju , lehelaba kuju Salix pentandra raudremmelgas(leht on paljas, leherootsul on rohkesti näärmeid 3-5, lehed on elliptilised või ka süstjad, pealt tumerohelised ja hästi läikivad, alt kollakasrohelised Salix fragilis rabe remmelgas(Lehed süstjad, näärmeliselt saagja servaga , pealt rohelised alt hallid, leherootsul näärmeid pole kuid lehe alusel on 1-2 nääret) Salix alba hõberemmelgas(valgete siidjate karvadega kaetud leht, peeensaagja servaga, lehe alusel kaks pisiksest või 1 tume nääre, näärmeliselt saagja servaga)
pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu Lehed elliptilised, ovaalsed kuni laimunajad, terve ja ripsmelise servaga, tavaliselt paelt ja alt karvased, 3...6 cm pikad, 2...5 cm laiad. Viburnum opulus. – harilik lodjapuu Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu), hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. Viburnum lantana – villane lodjapuu Lehed ovaalsed kuni munajad, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt peensaagja servaga, alt helerohelised, tihedalt tähtkarvased, 6...12 cm pikad ja 4...9 cm laiad. Sambucus racemosa – punane leeder Lehed 5 või 7 lehekesega, need on peaaegu rootsutud, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, alt hallikasrohelised, hõrekarvased, 4... cm pikad. Symphoricarpos albus – harilik lumimari
nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roos, vaarikas. 9. Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Lihakvilja tüüp, viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse
Ümardunud või kiilja alusega Alt sinakashall, Pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvane · Siberi kontpuu · Cornus alba Elliptilised, ovaalsed, laimunajad Serv ripsmeline Alt ja pealt karvane Roost lühike ja karvane · Harilik kuslapuu · Lonicera xylosteum Kolme hõlmaline Terava tipuga servas suured hambad Lehelabaalus südajas ja ümardunud Alt tihekarvane Leherootsul mitu paari suuri näärmeid · Harilik lodjapuu · Viburnum opulus Ovaalselt munajad Ümara südaja alusega Peensaagja servaga Pealt tume, alt heleroheline Tihedalt karvane Kare · Villane lodjapuu · Viburnum lantana Lehed 5 või 7 lehekesega Peaaegu rootsutud, elliptilised Pika terava tipuga, Teravsaagjad Alt hallikasrohelised, hõrekarvased 4... cm pikad · Punane leeder
Phyllonorycter apparella kaevandab röövikud närivad lehti) lehes laiad ümarad kaevandid. Haava-keerukärsakas (Byctiscus populi) keerab lehe pikuti rulli. Pahksääsed: Contarinia petioli kerajad pahad tavaliselt Keskealiste ja vanemate puistute tüvekahjurid (Putukad, kelle vastsed elavad mitmekaupa leherootsul. Harmandiola tremulae punased hernetera taolised pahad puude koore all või puidus. Tüvekahjurid asustavad reeglina nõrgestatud puid, viies lehel. Suur-haavapoi (Chrysomela populi) närib augud lehtedesse või skeletiseerib need kiiresti hukkumiseni. Nende sigimispaigaks on samuti toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti
tihe, kõva, ristlõikes on näha laiad alusega ja kahelisaagja servaga; punaka emakasuudme niitjad Põhja-Ameerika. säsikiires. leherootsul sageli näärmekarvad. kimbud; Õitsemine toimub varakevadel, sarapuud on tuultolmlejad. Lihtlehed sulgroodsed, lühikese Ühesoolised õied koondunud rootsuga. Ümarad abilehed varisevad püstisesse või poolpüstistesse Põhjala polaaraladelt
Varem on soosõnajalga käsitletud sugukonnas sõnajalalised (Dryopteridaceae), kandes siis liiginime Dryopteris thelypteris. Soosõnajalga võib leida (liig)niisketelt kasvukohtadelt, näiteks lodudest, soodest ja järvekallastelt. Eestis on neid palju. Hariliku soosõnajala lehelaba on oma põhikujult süstjas (samasse sugukonda kuuluval liigil harilikul metssõnajalal aga kolmnurkse põhiplaaniga ning teritunud tipuga). Soosõnajala leherootsul puuduvad sõkalsoomused. Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) Järv-lahnarohi on veesisene taim lahnarohuliste sugukonnast. Seda kasvab Eestis oligotroofsetes ja semidüstroofsetes liivase põhjaga järvedes. Taim on Eestis haruldane, kuulub looduskaitse alla. Karukold (Lycopodium clavatum) Karukold on kollaliste hulka kuuluv igihaljas eostaim (täpsemini sõnajalgtaim, või vahel neist eraldatud koldtaim). Karukold on roomava varrega ja ulatuslikke kloone moodustav taim.
osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas, põhiosa orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesiga lehtedes, vee aurumine lehtede kaudu, leht lehelabast ja leherootsust, varres juhtkudedes ainete transport, vars koos lehtedega on võsu millel on ladvapung ja külgpungad, mõnedel lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu). Sõnajalgtaimed (paljunemisorganiks eos ja gametangium, suured liht- või liitsulgjad lehed mille mõlemal küljel võivad olla õhulõhed, leherootsul sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused ja alumisel küljel eoskuhjad mis koosnevad looriga kaetud eoslatest, eoslad on olulisteks määramistunnusteks, maapealset vart ei ole, võsu on mullas risoomina, eristatakse kolme võsutüüpi: koldadel palju pisikesi lehti, osjadel lehed taandarenenud, sõnajalgadel suured lehed). Looduskaitsebioloogia (lühendatult LKB) on teadus bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise võimalustest ja seega on aluseks praktilisele looduskaitsetööle.
37. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kodumaise 3...4 m kõrguse hallikaspruuni krobelise tüvekoorega põõsana võib teda kasvamas kohata sageli niiskemates kohtades alusmetsapõõsana, lisaks meile esineb kogu Euroopas ja Põhja-Aafrikas, tungides üle Väike-Aasia ja Kaukasuse ka Lääne-Siberisse. · Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu), hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. · Õied: lamedates sarikpöörisjates õisikutes, kuni 10 cm läbimõõdus, valged, äärisõied suured ja steriilsed, viljuvad õied veidi roosaka tooniga, õitseb mais-juunis. · Viljad: kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus, erepunased, söödavad, viljad valmivad augustis-septembris · Toorelt on marjad kergelt mürgised, valminult kõlblikud kisellide, kompottide, zeleede, marmelaadi jm. valmistamiseks. Rahvameditsiinis kasutatakse laialdaselt
On ka täidisõielisi ja valgeõielisi sorte: 52. Harilik toomingas ja magus kirsipuu Harilik toomingas (Prunus padus L.) Kasvab kuni 15 m kõrguse puuna või kõrgema põõsana Euroopas ja Aasias, ulatudes kuni metsatundra piirini põhjas ja kuni 3600 m kõrguseni üle merepinna Himaalajas. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Võra laimunajas, võrsed, lõvedega, pruunid, paljad. Lehed 4.....10 cm pikad, piklikelliptilised, teravsaagja servaga, leherootsul lehelaba lähedal kaks tumepunast nääret. Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu
alt tihedalt karvased, 6-12cm pikad. Õied õisikutes, valged kuni kollakasvalged, õitseb mais-juunis. Viljad 10mm pikad ovaalsed, punakasmustad marjad, valmivad oktoobris. Kasutatakse haljastuses. 37. Harilik lodjapuu Viburnum opulus Kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Lääne-Siberis. Kodumaine liik. 3-4m kõrgune põõsas. Niiskem kasvukoht ja poolvari. Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, jämedahambulised, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. Õied õisikutes kuni 10cm, valged, roosakad. Õitseb mais-juunis. Viljad kerajad, kuni 1cm, erepunased, söödavad. Valmivad august-september. Vilju kasutatakse keediste valmistamiseks. 38. Perekond kikkapuu Kikkapuu perekonda kuuluvad ühekojalised, heitlehised või igihaljad puud, põõsad või puitunud varrega liaanid. Lehed elliptilised, peensaagjad või terveservalised. Õied kahesugulised, väikesed, rohekad, valkjad või roosakad asetsevad õisikutes või üksikult
poolvarjus, talub linnatingi-musi, tallamist, kärpimist. Kasutatakse palju haljastuses. On ka täidisõielisi ja valgeõielisi sorte: 'Conrad Ferdinand Meyer'; 'Alba' jt. 52. Harilik toomingas ja magus kirsipuu Magus kirsipuu (Prunus avium (L.) L.) Kuni 35 m kõrguseks kasvav jämedatüveline munaja võraga puu pärinebKesk-ja Lääne- Euroopast, Krimmist, Balkanimaadelt. Tüve koor pruunikas, sile, võrsed paljad, kaetus kirmega. Lehed munajad, terava tipuga, 6-15 cm pikad, 6-8 cm laiad, leherootsul kaks suurt nääret. Puhkedes lehed punakad. Õied suured, kuni 3,5 cm läbimõõdus, viietised, valged, hõredates kännastes. Vili punane või kollane, magus, kerajas kuni 2 cm läbimõõdus. Kasvab üsna tihti vanades mõisaparkides ja linnade haljasaladel. Harilik toomingas (Prunus padus L.)Kasvab kuni 15 m kõrguse puuna või kõrgema põõsana Euroopas ja Aasias, ulatudes kuni metsatundra piirini põhjas ja kuni 3600 m kõrguseni üle merepinna Himaalajas
Annused pidid olema täpsed ja õiged, muidu sai raske mürgituse ka paelussi peremees. Tänapäeval kasutatakse selleks sünteetilisi ravimeid. LAIUV SÕNAJALG Dryopteris expansa Sugukond sõnajalalised. Kasvukoht: varjukad okasmetsad. Risoom lühike ja paks nagu kahel eelnevalgi sõnajalal. Lehed kuni 0,6-1 m pikad, tumerohelised, suvehaljad. Lehed tugevalt allapoole kaardunud, pehmed, lehterja kimbuna. Leherootsul pruunid sõkalsoomused. Lehelaba alumises osas kolmeli kuni neljali sulgjas, lehekesed pikalt teritunud. Eoskuhjad suured, eoseid kannab juulis augustis. Kasutamine: Risoomi ekstrakt oli kasutatav paelusside vastase ravimina. HARILIK KOLMISSÕNAJALG Gymnocarpium dryopteris. Sugukond naistesõnajalalised Kasvukoht: varjukates leht-, okas- ja segametsades: laane- ja salumetsas. Madal mitmeaastane suvehaljas eostaim. Lehed kuni 40 cm pikad, kevadel erksad
Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisakd juurtele ka risoom e maa-alune võsu. Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. SÕNAJALGTAIMED: Paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sagely kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sagely näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured
Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme
Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme
annaabi.ee 
