Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lehekülje vormindamine - MS Word 2003". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jalus, päis, leheküljenumbrid, jaluse, vormindamine, sektsiooni, vajuta, mõõdud, kuva, nupule, paigutus, üla, avaneb, aknast, diga, seeria, nimesid, letter, footer, ülaserva, joondus, tööriistariba, nupp, vorming, tekstile, vormindada, leheküljed, orientatsiooni, seaded, määramiseks, setup, veerised, öeldud, dokumendid, vajutades, küsib............................................10 Sõna kustutamine .....................................................................................................................................10 Teksti valimine (märgistamine, plokkimine) ...........................................................................................10 Operatsioonid valitud (märgistatud) tekstiga ...........................................................................................10 Teksti (märgi) vormindamine (Avaleht (Home)) .........................................................................................11 Hõljuva nupuribaga (Mini Toolbar) fondi vormindamine .......................................................................12 Vormingupintsel (Format Painter) ..........................................................................................................12 Vormingu eemaldamine ..............................................................................................
Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Teksti ja lõigu kujundamine ehk vormindamine Teksti kujundamine pakub võimalust anda kirjutajapoolne iseloomustus sisule, tuues välja oluline ja korvata lugejani mitte jõudev miimika ja intonatsioon, hõlbustada võõrsõnade leidmist jne. Oskuslikult valitud vahendid hõlbustavad teksti vastuvõttu, eraldavad olulise jpm. Teksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida soovitud kujunda- mise vorming; kui jätta tekstiosa märgistamata, siis sõltuvalt kujundamise vormingule
Kui soovitakse, et dokumendi teatud osad erineksid ülejäänutest, võib dokumendi jagada osadeks, ingl k Section. Näiteks, et kasutada üht päis- või jalustiitlit dokumendi esimesel leheküljel ja seejärel erinevat päistiitlit ülejäänud lehekülgedel, võib esimese lehekülje teha eraldi osaks. Osa alguse ja lõpu märkimiseks kasutatakse osakatkestust Insert->Break->Section breaks Päised ja jalused Dokumendi päis (header) on tekst, mis ilmub iga lehekülje ülaossa ja jalus (footer) on tekst, mis ilmub iga lehekülje alaossa. Jaluse või päise loomiseks või muutmiseks valige käsk Header and Footer menüüst View. Ilmub nupuriba Header and Footer. Tähtsamad nupud selles nupuribas on: Switch Between Header and Footer - hüpatakse päisest jalusesse või vastupidi, olenevalt sellest, kus parajasti 15
.........................................................................16 1. SISSEJUHATUS See materjal, milles on selgitusi ja näiteid, on abiks igale tekstitöötluse õppijale. Kasutamise lihtsustamiseks on tekst jaotatud sellisteks osadeks, millest oleks võimalik leida juhiseid just selle töö kohta, mida parajasti teete. Tekstitöötluses on kindlasti järgmised tegevused ja vajalikud tööd: · Teksti sisestamine · Teksti parandamine ja muutmine · Teksti ilmestamine ja vormindamine laadide kasutamisega · Lehekülgede seadete määramine · Tabelite kasutamine ja vormindamine Piltide lisamine ja piltide vormindamine · Salvestamine · Printimine 2 2. TEKSTITÖÖTLUSEST JA WORDIST 1. Dokument Dokument (Document) tekstitöötluse põhiüksus, mis salvestatakse faili, mille tüüp on .docx. Dokument koosneb alati vähemalt ühest leheküljest. Määravaks on leheküljeseaded: paberi
....................................................................................18 Automaatkorrektuuri loendisse tekstikirje lisamine...................................................................19 Vormindamine.............................................................................................................................. 19 Täheregistri muutmine.............................................................................................................. 19 Teksti vormindamine................................................................................................................19 Läbikriipsutus, üla- ja allindeksid..............................................................................................20 Teksti tausta värvi muutmine....................................................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile.........................................................
Antud õppematerjali eesmärgiks on aga teha võimalikult palju iseseisvalt, alustades nullist. Uue andmebaasi salvestamiseks märgistatakse valik Blank Access database ning klikkatakse nupul . Andmebaasisüsteem Access kuvab dialoogiakna (joonis 2.2). Joonis 2.3 Andmebaasi salvestamiseaken Access- lihtne ja vajalik 7 Fail salvestatakse sobivale kettale ja kataloogi nimega SUGUPUU.mdb .Peale nupule vajutamist, avaneb andmebaasi peaaken, milles pääseb ligi kõigile leiduvatele objektidele. Access- lihtne ja vajalik 8 3. ANDMEBAASI TABELID Andmebaasi põhikomponendiks on tabelid, milles andmeid hoitakse. Nupud andmebaasi Andmebaasi- objektitüüpide akna
INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents ning valige sobiv sisukorra kujundus. Et sisukorda saaks luua peavad aga kõik pealkirjad olema vormistatud kindlas stiilis, olenevalt pealkirja astmest. Pealkirja automaatseks nummer- damiseks tuleb Format menüüst valida Bullets and Numbering→ Outline Numbered ja sealt va- lida vastav väli (vt. joonis). Pealkirja automaatne nummerdamine Joonis 6. Pealkirja vormindamine SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest Pealkirja vormistuse muutmiseks avage Style aken: Format →Style ning seejärel valige loetelust pealkiri, mille kujundust muudate. Seejärel Modify ning avanenud menüüst uuesti
Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada taandrida, lõike võib eraldada plokkidena, st laiema vahemikuga (6 pt). Lõigu lõpus tuleb vajutada Enter klahvile ning Format Paragraph Spacing: after 6 pt. saadakse märgitud alal lõikudele laiemad vahed. ikude vahe m??ramine KuressaareJoonis G?mnaasium 6. Pealkirja vormindamine Reavahe 1,5 m??ramine Pealkirja automaatne nummerdamine Uurimistöö koostamisest Joonis 5. Lõikude ja reavahe määramine Algusesse 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst
................... 19 18.Tabeli kujundamine................................................................................................................................19 19.Arvude kujutamine.................................................................................................................................20 20.Tabelite raamjooned...............................................................................................................................20 21.Töölehe lahtrite vormindamine..............................................................................................................20 22.AutoFormat............................................................................................................................................23 23.Format Painter........................................................................................................................................23 24.Stiilid..................................................................
0 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!
Lehe vaatamiseks tasub Web Developeris vajutada nupule, mille kirjelduseks ,,View in Browser". Tulemuseks pannakse kohalikus masinas tööle veebiserver ning veebilehitseja ja loodud serveri kaudu saab nimetatud lehte vaadata. Iseenesest poleks palja HTML-lehe tarbeks serveri käivitamine hädavajalik seda saab vaadata ka lihtsalt failina kohalikust kataloogist. Aga kuna Web Developer pigem mõeldud siiski iga kord serveris uuesti genereeritavate lehtede loomise tarbeks, siis on talle vastav võimalus sisse ehitatud. Nii võibkiSisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
