Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Väetusplaan Leevaku talule Kursusetöö Koostas: Allar Skuin Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2
● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre. ● Vanemad külad asuvad ürgorgude pervealadel. ● Suuremad maa-asulad - Leevaku, Veriora, Mikitamäe, Orava ja äärmises kaguosas Setumaal Saatse ja Obinitsa. ● Maad kuuluvad Põlva- ja Võrumaale. Obinitsa ja Leevaku Inimtegevus ● Setod: o Päätnitsapäev- Saatse piirkonna olulisim kirikupüha. Päev algab teenistusega, siis suheldakse haudadel ja õhtu lõpeb külapeoga. Looduskaitse ● Valgjärv ja Mustjärv ● Devoni liivakivi paljandid (kokku 38) Vaatamisväärsused ● Võru-Petseri ürgorg (kauneim vaatamisväärsus)
Hüdroenergiat loetakse taastuvenergiaks. Näiteks jõe vooluhulk ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam. Eestis on 15 hüdroelektrijaaama. Nendeks on: ● Ala-Rõuge külalistemaja hüdroelektrijaam ● Hellenurme hüdroelektrijaam ● Joaveski hüdroelektrijaam ● Jägala joa hüdroelektrijaam ● Kaarli hüdroelektrijaam ● Kakkoveski hüdroelektrijaam ● Keila-Joa hüdroelektrijaam ● Kunda hüdroelektrijaam ● Leevaku hüdroelektrijaam ● Linnamäe hüdroelektrijaam ● Peri hüdroelektrijaam ● Saesaare hüdroelektrijaam ● Tudulinna hüdroelektrijaam ● Vetla hüdroelektrijaam Hüdroenergia ressursside laiemat kasutuselevõttu Eestis ei prognoosita, kuna hüdroelektrijaamade arendamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti Energiamajanduse Arengukava koostamisel leiti, et Eestis on võimalik saavutada kuni 15 MW-ne hüdroenergia maht.
elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest muud kulutused on väikesed. Suurim HEJ Maailmas The Three Gorges Dam Hiinas. Eesti hüdrojaamad Tänapäeval töötab Eestis neli üle 100 kW hüdroelektrijaama koguvõimsusega umbes 1785 kW ja mitu mõne kilovatist mikro-hüdroelektrijaama. Keila HEJ Linnamäe HEJ Eesti Energia AS Hüdroelektrijaama d Teised hüdroelektrijaamad Eestis Leevaku HEJ Saesaare HEJ Kotka HEJ Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroenergia http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroelektrijaam#Ajalugu http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/TOPICS/EXTWAT/0,,c ontentMDK:21733351~menuPK:4818343~pagePK:148956~piPK:216 618~theSitePK:4602123,00.html http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/TOPICS/EXTWAT/0,,c ontentMDK:21733349~menuPK:4818343~pagePK:148956~piPK:216 618~theSitePK:4602123,00.html http://www.energia
Mooste mõisa uhkuseks ei olegi just peahoone, vaid Eesti üks suurejoonelisem kõrvalhoonete kompleks. Vaatamisväärsusteks on veel nt Mooste käsitookoda (ehk ämblikumaja) ja viinavabrik. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. (1) Tagasi Räpina- Tartu maantee poole sõites võime näha Mooste vallamaja, kus hiljuti toimus tulekahju, ning sealseid ehitustöid. Räpina kihelkonna suunas hakkab mitmel pool silma Lõuna- Eestile tüüpiline laastukatus. Leevaku küla on tuntud oma vana viljaveski poolest, mis 40.ndatel aastatel ehitati ümber elektrijaamaks. Sellel teemal on kirjutatud ka Juhan Smuuli "Järvesuupoiste brigaad". Oleme Eesti pikima, Võhandu jõe, alamjooksul. Siin võib kohata ka Lõuna- Eestile iseloomulikku saviseina. Eesti Vabariigi algusaastatel otsustati siia ka ebaõnnestunult tellisevabrik rajada (2), millest on alles ainult korsten Räpina linn on Kagu- Eesti tõmbekeskus. Läbi linna sõites möödume paisjärve
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine.
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine.
kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh Eesti Energia AS hüdroelektrijaamad Keila HEJ 0,32 847 Linnamäe HEJ 1,1 7000 Teised hüdroelektrijaamad AS Generaator Leevaku ja Saesaare HEJ 0,105+0,160 1826 Generaator E&K Kotka HEJ 0,1 697 Tuulepark Tuul 700 W/m2 700 600 500
Võimsus Toodang Jaama nimi kW MWh Eesti Energia AS hüdrojaamad: Keila HEJ 320 847 Linnamäe HEJ 1100 7000 Teised hüdroelektrijaamad: AS Generaator (Leevaku ja 105+160 1826 Saesaare HEJ) Generaator E&K (Kotka HEJ) 100 697 Suure töö Eesti hüdroenergeetika taassünni juures on teinud AS Generaator. 1991.a. taastas AS Generaator Saesaare hüdroelektrijaama, 1993. a. Leevaku ja Kotka jaamad. Praegusel ajal müüvad nad oma toodangu ise, kasutades ülekandeks Eesti Energia (EE) võrke.
Ta valiti XI Riigikogusse. Tegevus komsomolis, EKP-s ja teistes ühiskondlikes organisatsioonides Aastal 1971 astus Ansip ELKNÜ-sse. Ta valiti Tartu V Keskkooli komsomnolikomiteesse. Õpingute ajal Tartu Ülikoolis valiti Ansip 1974 keemiaosakonna komsomolibüroo liikmeks ja ülikooli komsomolikomitee liikmeks, 1975 hiljem ülikooli komsomolikomitee organisatsioonilise töö sektori juhatajaks, 1977 keemiaosakonna komsomolibüroo sekretäriks. Ta oli EÜE Leevaku rühma komissar, Väimela rühma komissar ja Vigala rühma komandör ning EÕM-i Tartu piirkonna komissar ja Tartu piirkonna komandör. Aastal 1978 astus ta EKP-sse. Aastal 1979 valiti ta ülikooli töötajana keemia osakonna parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal. Ajateenistuse ajal oli ta väeosa komsomolikomitee ja parteibüroo liige.
Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on 102,4 m ja keskmine lang oon 0,63m/km. Jõe algusosas (vt pilt 1) on ülekaalus põllustatud alad. Varematel aegadel oli Võhandu jõel palju vesiveskeid. Lisaks vesiveskidele asus Räpinas elektrijaama pais. Praegu töötavad vesiveskitest vaid vähesed ja on rajatud hüdroelektrijaam Leevakule. Lisaks Leevaku hüdroelektrijaamale asub Võhandu jõel vanim järjepidevalt töötav Eesti Pilt 1, Võhandu jõe algus tööstusettevõtte 1734. aastal tegevust alustanud Räpina paberivabrik. Võhandu jõgi on Eesti kaitsealune loodusobjekt. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Jahedaveelise Pühajõe piires on kalastik liigivaene ja mõõdukalt mitmekesine. Siit registreeritii 12 liiki kalu: ojasilmu, jõeforelli,
Turismitalusid ja vaatamisväärsusi saab sinna ehitada ning turistid käivad ka hüdroelektrijaamu vaatamas. Hüdroelektrijaamade kasutamise suurendamise võimalused Hüdroelektrijaamade võrguga liitumine olulisi tehnilisi probleeme ei tekita. Nende väljundvõimsus pole fluktueeriv ja nende toodang on lühiperioodiks piisavalt hästi prognoositav. Hüdroelektrijaamad paiknevad reeglina asustatud piirkondades, kus jaotusvõrgud on hästi välja arenenud. Keila, Linnamäe, Leevaku, Saesaare ja Kotka hüdroelektrijaamad on Eestis. Hüdroenergia plussid Vee-energia kasutamise eelisteks on: · taastuv ja puhas energialiik; · ei raiska ressursse jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks; · hästi väljaarendatud tehnoloogia minihüdroelektrijaamad (MHEJ) on suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga ( tavaliselt üle 50 a ); · pikaajaline traditsioon, palju osaliselt säilinud rajatisi;
(Joonis 3. Vagula järv. Allikas: maa-ameti geoportaal) 5 Võhandu jõgi Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. See algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond on 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Ahja, Amme ja Elva jõed. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi (joonis 4). Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Võhandu jõe valgala paikneb tervikuna Eesti Vabariigi territooriumil. See moodustab ligikaudu 3% Vabariigi pindalast. Võhandu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Jõgi kuulub tüüpi II B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed valgala suurusega >100–1000 km2. (Eesti Entsüklopeedia 2003) Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti
Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Kaitseala 38-st paljandist on suuremad ja maalilisemad Põdramüür (16,2 m kõrge),Viira veskimüür (16,5 m), Sõjatare, Kalmate müür ja kõige kõrgem Tsirgu müür (17,1 m). Referaadis vaadeldav lõik on ligikaudu 2,5 km pikkune. Materjalidena kasutasin referaadi koostamisel erinevaid materjale Internetist. Suurima
järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ning alamjooksul Voo jõgi. Võhandu jõgi on laevatatav Peipsi-Pihkva järvelt Võõpsu sadamani. Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kus muuhulgas asuvad Võhanu jõe liivakivipaljandid, milledest kõrgeim Viira veskimüür. · Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk-
11.2012 seisuga 269,4 126 22 Lisa 2. Eestis töötavad hüdroelektrijaamad 2008. aasta alguse seisuga. Elektrijaama nimi Asukoht (jõgi) Võimsus (kW) Peri Peri oja 4 Saesaare Ahja 240 Kotka Valgejõgi 160 Leevaku Võhandu 210 Joaveski Loobu 300 Kunda Kunda 400 Tudulinna Pungerja 150 Väike-Kamari Põltsamaa 200 Kakkoveski Aiju 18 Raudsilla Ora 5
Suunas end ümber. Religioossus oli Smuulile kodust tuttav, tundis hästi Piiblit, kasutas palju Piibli kujundeid. Need kujundid said uut moodi väärtuse. Luulekogu ,,Karm noorus" (1946) ilusad luuletused. Suuresti kirjutatud sõja ajal. Sõja ajal kirjutatud looming pakub inimlikku vaatepunkti. Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) poeemi vorm hakkab hoogsalt ja uut moodi levima 1940-1950ndatel. Jutustavad, kuid on lüürilise komponendidiga tekstid. See poeem räägib Leevaku hüdroelektrijaamast. ,,Poeem Stalinile" (1949) ilmus eraldi raamatuna. Kujukamaid tekste. kujukamaid tekste, mis Stalini armastust peab esindama. ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955). ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelipeol"(1957) uut moodi lugemine, poliitiliste seostega. Mõnus rahvalikkus. ,,Jäine raamat" (1959) kuulsam proosa raamat. Tõlgiti paljudesse keeltesse, sai Venemaal väga tuntuks. ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1964) rahvalik näidend
annaabi.ee 
