Lugemiskontroll teosele “Kevade” • istu üksinda • pane lehele kirja küsimuse õige vastus (näiteks küsimus I. - vastus a.) • küsimusi on 15 • kui kõik on töö lõpetanud, saad teada õiged vastused ja hinde • ole siis tähelepanelik I. Tootsi koera nimi? • a. Joosep • b. Pitsu • c. Laika II. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? • a. viiuli • b. maakera • c. ketiga kulduuri III. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? • a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm… • b. Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi… • c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? • a. polkat • b. masurkat • c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? • a. saapamäärdega • B. hambapastaga • c
KEVADE O. Luts 1.Tootsi koera nimi? a. Joosep b. Pitsu c. Laika 2. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks ? a. viiuli b. maakera c. ketiga kulduuri 3. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots pani ristjatsi ajal grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7
KEVADE O. Luts 1.Tootsi koera nimi? a. Joosep b. Pitsu c. Laika 2. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks ? a. viiuli b. maakera c. ketiga kulduuri 3. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots pani ristjatsi ajal grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7
Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus
Küsimused teose " Kevade " kohta. 1. Kust oli pärit Imelik? Tõukrest 2. Millest tegi Toots uiskudele raudu? Vikatiteradest 3. Jüri Kuslapi hüüdnimi? Tiuks 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? Reilenderit 5. Toots õpetas Kiirele konnasilma rohtu. Milline see oli? Pidi peale äikest aukliku kivi peale kogunenud vett võtma ja jalga määrima. 6. Mida ütles Toots Imelikule, kui ta Teelet tantsima rebis? Imelik, lase ruttu üks polka, ma lähen Tali pruudiga tantsima! 7. Miks sai köster Tootsi pingi alt kätte? Kiir näitas, et Toots laua all. Taga ajades jäi üks õpilane ette. 8. Mis puu see oli, mida Arno tihti silitas? Paju 9. Miks Arno Rajalt Teelega jumalaga jätmata lahkus? Rajal vaatavad Imelik ja Teele albumit. Tuleb Arno. Teele küsib üllatunult, et kuidas Arno sinna sattus. Palub Arnol istuda ja ulatab Imelikule kandle, et ta mängiks
Ehitiste projekteerimise instituut (ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool, ehituskonstruktsioonide õppetool): Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Karl Õiger, Lauri Mikli, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev. Kaasa töötasid: Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kätlin Miilberg, Mari Emmus, Erik Prits, Klaus Treimann, Raido Schiff, Arno Liiskmann, Raimo Roots, Erko Tamm). Keskkonnatehnika instituut (kütte- ja ventilatsiooni õppetool): Martin Thalfeldt; Ehitustootluse instituut (ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetool): Roode Liias, Kristo Tuurmann. Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus, Lembit Kurik. Uurimisraporti erinevate peatükkide kirjutamisel on osalenud järgmised isikud:
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud. See ei ole normaalne, sest vanemad ja õed-vennad kodus muretsevad. Märku tuleks ikka alati endast anda. Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi ,,uisa-päisa". Seda muidugi juhul kui ta kaine oli. Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti Hannesega, kuid Klausil puudus innukus ja mõningateks töödeks vajalik visadus. Arno Turja oli pere vanim poeg ning ta lahkus kodust varakult. Ta oli neist ainus, kes ihkas hinges suuremat vabadust, kui kodukoht pakkuda suutis. Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses. Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
