Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast.
neoimpressionism(punktitades) Jaan Koort 18831935 Erik Obermann 1890-1911 K. Mägile: " kui juba kord nälgida, siis on see sada korda kergem Pariisis kui selles neetud väikekodanlikus Tartus" erootiliste sugemetega laad Ado Vabbe 18921961 virtuooslik fAntaasiaküllane poolabstraktne lõhutud figuurikäsitlusega laad Pallase õppejõud ja juhataja Peet Aren 18891970 teeseldud kopsuhaigus dekoratsioonid paljudele estonia teatri ja hommikuteatri lavastustele rakenduskunst ja sisekujundus Henrik Olvi (18941972) Kuno Veeber 1898-1929 käis ants laikmaa ateljeekoolis sooritas enesetapu TÜ arstiteadus Karin Luts 19041993 maalikunstnik ja graafik
Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) ja "Freedom to love,
aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Snad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. Leelo Tungal on laste sber, muhe ja lahke lastekirjanik. Ta on aastate jooksul kirjutanud tiesti tsiseltvetavat tiskasvanuluulet.
metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo. Ta on olnud Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht ning Viini Riigiooperi balletidirektor.Kostüümid ja lavakujunduse on seadnud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi peakostüümikunstnik ja kujundanud kostüüme erinevatele lavastustele erinevates žanrites. Lavakujunduse seadmisel osales ka Kentaur Ungarist, kes on pälvinud ka Ungari Teatrikriitikute auhinna parima lavakujunduse eest.Lisaks arvukatele kujundustele Ungari teatrites on ta dekoratsioone kujundanud ka telesaadetele ja filmidele. Muusika on kirjutanud Tibor Kocsak Ungarist.Ta on kirjutanud muusikat ligi viiekümnele lavateosele ja on Madachi teatri muusikajuht. Dirigeeris Erki Pehk. Peaosa mängis Estonia teatri esibaleriin Eve Andre. Samuti osalesid
kahele uuele alale: ta kutsutakse Riigi Kunsttööstuskooli joonistuse, akvarelli ja dekoratsioonimaali õpetajaks, mis kohale ta jääb 1924. aastani. Lühemat aega tegutseb"Draamastuudio" teatrikunsti koolis. Pedagoogina aitas oluliselt uuendada eesti teatri lavakujundust. Pööras Draamastuudio õppelavastustes tähelepanu dünaamilistele väljendusvahenditele ja lava aktiivsemale ruumilise organiseerimisele. Ta loob ka dekoratsioonikavandid "Estonia" ja "Hommikteatri" paljudele lavastustele. '' Estonia '' lavale tõi rahutuid rütme ja eredaid kontrastseid värve, loobus maalitud dekoratsioonidest ja butafoorisast ruumi tingliku liigenduse kasuks. Aastatel 1926-1930 on Aren Tartus ''Pallase'' õppejõud. Aastal 1930 taas Tallinnas. Septembris 1944. a. viib põgenikuteekond ta koos abikaasa Kariniga alguses Lõuna-Saksamaale ja Austriasse ning mitme laagri vahetuse järel lõpuks Geislingeni. Saksamaalt järgneb asumine New Yorki, kus algab uus pingeline tööperiood
Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) ja "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Muusika plaadid
Ta mängis ansamblis ,,Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Oli aastatel 1970-1975 Noorsooteatris muusik ja 1975-1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Muusikafilmide ,,Nukitsamees" (rezissöör Helle Karis, 1981) ja ,,Karoliine Hõbelõng" (rezissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud ülipopulaarseks. TUNTUMAT FILMIMUUSIKAT P. McCarrtney ,,Live and Let Die" B. Adams ,,I Do It For You" E. John ,,Can You Feel the Love Tonight"
On suurim orkester soomes. Orkester on asutatud 1964. Aastal ja pärast kolimist uude ooperimajja 1993. aastal on nende liikmeskond kasvanud 111-ne liikmeni. Algse looga truuks jääva balleti visuaalse külje on kujundanud Rootsi professionaalide meeskond. Ligi 50 aastat kestnud karjääri jooksul on Põhja-Rootsist pärit kostüümikunstnik Ann-Mari Anttila loonud kostüüme mitte ainult ooperitele ja ballettidele vaid ka Rootsi televisiooni STV lavastustele. Lavakunstnik Bo-Ruben Hedwall õppis Stockholmi Kõrgemas Kunstikoolis ja Mogens Anderseni Kopenhaageni koolis ning Pariisis Académie Raspail Goetzis. Ta on osalenud näitustel Malmös, Kopenhaagenis, Stockholmis ja Pariisis. Minu arust oli lavakujundus heas mõttes väga lihtne ja minimalistlik, andis lavastusele piisavalt ja ei võtnud tähelepanu liialt endale. Ka kostüümid olid väga tõetruud ja drastilisi muudatusi klassikalisest pipi pikksuka riietusest ei tehtud.
aednikuneiu" ning palju teisi. · Lavastaja Ronald Hynd on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert'i juures ja tantsinud tema trupis kuni 1951. aastani, seejärel Londoni Kuningliku Balleti koosseisus. Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Aastail 1970-1973 ja 1984-1986 oli ta Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. · Itaaliast pärist kunstnik Roberta Guidi di Bagno on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele ning kujundusi näiteks oopertele "Jevgeni Onegin", "Parsifal" ja "Don Pasquale". Ballett "Coppelia" räägib kahest armastajast Swanildast ja Franzist ning nukumeistri Coppeliuse käe all valminud nukust Coppeliast. Swanilda on linnapea tütar ning iga hetk abiellumas Franziga, kui aga ühel päeval näeb Franz peast natukene hullu nukumeistri rõdul istumas imeilusat tüdrukut. Teises vaatuses lähevad Swanilda ja ta sõbrannad ning Franz Coppliuse
Ta on ka Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendaat 2010. Ronald Hynd Ta on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert´i juures ja tantsinud tema trupis kuni 1951. aastani, seejärel Londoni Kuningliku Balleti koosseisus. Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Ta oli ka Hynd Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. Roberta Guidi di Bagno Ta on itaalia teatrikunstnik, kes on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele, kujundusi ooperile ,,Jevgeni Onegin" (Chicago Lyric Opera). Tema menutükiks sai 2008. aastal Inglise Rahvusballetis Roberta Guidi di Bagno kostüümidega Derek Deane´i ,,Ainult Gershwin". Sisust ,,Coppelia" esietendus 25.mail 1870 Pariisi Opéras. Etendus esitati balletina. I vaatus Swanildas, kes on Franzi kihlatu, tärkab armukadedus, sest Franz jälgib nukku Coppeliat. Peagi satuvad nad tülli ja siis jälle lepivad ära. Vaatuse lõpus sisenesid nad Coppeliuse majja. II vaatus
1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor ning oli 2001–2014 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2001 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks 3 Looming Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.
kaunikõlalised värvid pakuvad vaatamisnaudingut. 1923. aastal algas kunstniku avalik edu, kuid tema loominguline õitseaeg oli juba möödas. Alates 1917. aastast toimusid eelkõige tema lillenatüürmortides veel kord stiililised muutused. Värvid, mida ta piltidele peale tupsutas, olid nüüd heledad ja säravad, joonistus muutus vabamaks ja lõdvemaks. Esiletoomist väärivad sel perioodil ka tema kostüümikavandid ja lavakujundus S. Djagilevi trupi "Ballets Russes" lavastustele. 1935. aastal abiellus Maurice Lucie Pauwelsiga ja kaks aastat hiljem kolis koos temaga Pariisi äärelinna. Viimastel aastatel, mil kunstniku eest hoolitses ta naine, pühendas Maurice oma aja enamasti maalimisele ja palvetamisele. Maurice Utrillo suri 72. aastaselt 1955. aastal Daxis, Püreneedes. LISA1 Henri Rousseau „Karnevaliõhtu“ Ivan Generalic „Lehmad Eiffeli torni all“ Niko Pirosmanašvili „Viis vürsti pummeldamas“ Kasutatud materjal:
esinduslugude taustvokalist. Valguskunstnik Margus Vahur Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides. On lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi valguskujunduse erialal. Aastatel 1994-2002 töötas Viljandi draamateatris Ugala. Aastast 2002 on Pärnu teatri Endla valgusala juht. Vahur teeb valguskujundust ka Tallinna Linnateatri, Birgitta festivali, Smithbridge Productionsi, Vaasa Ooperiteatri jt teatrite lavastustele. Koreograaf Vahur Agar Sündinud 1984.aastal. Ta on tantsija ja koreograaf, kes valdab paljusid tantsustiile nagu hip-hop, house, breik-, klubi- ja võistlustants ning eesti rahvatants. Vahur on kaasa teinud tantsijana tunnustatud Rahvusooper Estonia lavastuses ,,Wallenberg" ning samuti Eesti Rahvusooperi lavastuses ,,Minu veetlev leedi". Ta on osalenu tantsijana veel muusikalis ,,Fame" ja koreograaf-tantsijana ooperis ,,Aida" Vaasa Ooperiteatris Soomes.
1993) · "Viimane raamat. Poslednjaja kniga" (Viktor Krivulin; 1996) · "Moskva-Petuski" (Venedikt Jerofejev; 2000) · "Lasteraamat" (Kari Hotakainen; 2001) · "Psühhopaadi märkmed" (ainult värsid; Venedikt Jerofejev; 2001) · "Sinine pekk" (ainult värsid; Vladimir Sorokin; 2002) · "Krestomaatia" (Raul Meel, Ilja Sundelevits; 2003) · "Vanad tädid enam ei mune" (I osa) (Mark Levengood, Unni Lindell; 200 Laulitekstid lavastustele: · "Lumekuninganna" · "Saabastega kass" 3. Ott Arderi luuletusi Millimallikas Hilissuvel soojaks paistab päike läänemere vee. Väiksel millimallikalgi selge on me randa tee. Ise ta küll suurt ei liigu, meri kannab, laine toob.
stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika. Kirjaniku lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Sisulisest küljest olid Undi lavastused mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele üsna laias ulatuses; nende sõnumit ei saa lihtsalt ja lühidalt formuleerida. Eesti autoreist olid talle olulisimad Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Iseseisvuse eelõhtul tegi Unt ,,Tõe ja õiguse" III osa põhjal kaksiklavastuse ,,Priius, kallis anne. Taeva kingitus".
Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975) ja Johnny (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987), Nukitsamees. Koos saksofonist Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Filmid Lisaks kuuleb Olev Ehala muusikat filmides
Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast. Muusika Page 1 Edvard Grieg 14. oktoober 2009. a. 20:27
ajaloo lavatõlgendused. Jaan Kruusvalli «Pilvede värvide» (1983) mängimine sügaval stagnaajal on tundunud imena, sest lavastus räägib eesti rahva põgenemisest läheneva Punaarmee eest vabasse läände. «Vaikuse vallamaja» (1987) sai juba peaaegu vabalt rääkida nõukogude korrast, metsavendadest ja küüditamisest. 1990. aastaid eesti teatris on nimetatud ka Madis Kõivu suure tuleku kümnendiks ning seda paljuski tänu Priit Pedajase lavastustele Eesti Draamateatris. Ajal, kus majandusraskustes teatrid tegelesid usinalt publiku meelelahutamisega, tõi Pedajas lavale Kõivu kaks filosoofilise koega draamat ning modernistliku mälu-uuringu «Tagasitulek isa juurde» (1993), mida käis vaatamas üle 12 000 inimese. Sajandivahetusel löövad draamateatris laineid aga juba Andrus Kivirähki näidendid. Eriliseks sündmuseks rahvusliku mentaliteedi uurimise ja õõnestamise vallas kujunes Kivirähki «Eesti matus»
aastail. Võrrelge seda Tartu teatrimurranguga. 1960 aastal töötas Mikiver väliselt vahenditelt nappi mõtteteatri laadis. Selleaegsed lavastused olid väga tugevalt keskendunud mingi idee väljendamisele. Siiski polnud need kuivalt mõistuslikud, vaid kantudvaimsest kirest, väärtustades sisemist sõltumatust ja rasketes olukordades iseendaks jäämist. Tema lavastustes võis tunda vaimset vabadust, ideoloogilist vastasseisu. Ta moodustas tihti oma lavastustele sõnatu raami. Teda võib pidada Vanemuise uuenduste jätkajaks Tallinnas, kuid seda mitte täielikult. Sarnasus Tartu uuendajatega seisnes selles, et ka tema viljeles rohkem näitemängu, teatraalsust. Tähtis oli näitleja töö ja vihje, et tegemist on teatriga, mitte realismiga. Erinevus seisnes aga selles, et näiteks lavastuses ,,Roomeo ja Julia" lähtuti tekstist, mis moodustas raami, mis mängu käigus omaks tehti. Mikiver ei tunnistanud Tartus mängitavat
ka meediaühiskonna ideed, mille põhiliseks märksõnaks on mediatiseeritus. Meediaühiskond ei ole seotud konkreetsete tehnoloogiate arenguga, vaid on mõeldud ennekõike näitama, kui oluliseks meedia on muutunud 21. sajandi inimesele ning kuivõrd meie endi kogemus ennekõike vahendatud. Sarnase, kuigi märkimisväärselt kriitilises vormis räägib mediatiseeritusest Baudrillard, kelle simulaakrumite idee üritab juhtida kriitilist tähelepanu ühiskonnas toimuvatele nn lavastustele. Baudrillardi väitel on meediaühiskonna reaalsus asendatud pildilise simulatsiooniga. Seoses infotehnoloogiate arenguga on käibele ka küberühiskonna ja küberruumi mõisted, mis omavahel suuresti ristuvad. Mõlemate lähtekoht on populaarkultuuris. Küberruumi termini puhul viidatakse kahele autorile: ulmekirjanik William Gibsonile, kes 1980ndatel aastatel kasutas märksõna esimest korda oma ulmeraamatus. Gibsoni küberruum oli koht, kuhu sai arvuti kaudu siseneda kehata teadvus
Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. 20.Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. Tema lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Tema lavastused on sisulisest küljest mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele. Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole tema lavastustes terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik. ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003), Von Krahli trupiga. Aluseks võetus Peet Vallaku
milles olid poliitilised seisukohad. Meierhold eitas illusiooni ja ta võttis lavalt ära külgkulissid, dekoratsioonid ja tegi lava paljaks. Kui lava oli täiesti tühi, püstitas sinna mitmetasandilised platvormid. Ta lõi lavale näitlemismasina. Oluline ka mundrilaadne kostüüm; tihti olid näitlejad geomeetrilistes töörõivastes, mis viitas kommunistlike ideede levitamisele, utilitaarsetele vaadetele ja suurejoonelistele lavastustele. 36) Aleksandr Tairov Teatraalse, tingliku teatrisuuna esindaja. Poleemikas Meierholdiga. On lavastaja ja teoreetik. Tegi noorena kaasa amatöörteatris, kus võttis pseudonüümi. Teda kui juuti kiusati taga ja pärast teist arreteerimist kolis Peterburi. 1906 sai Komissarzevskaja teatri näitlejaks, mida juhtis Meierhold. Algas elukestev sõprus Lunatsarskiga, kes oli kõrgeima teatriorgani juhti. Tegi koostööd Meierholdiga. Paistsid mõlemad silma uuendusliku
annaabi.ee 
