2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju. 2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis) Nt. Kui Arno kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. 2) ALUSKÕRVALLAUSE (kes? see) Nt. Kes ei tööta, see ei söö. 3) SIHITISKÕRVALLAUSE (mida? seda) Nt. Sigrid ütles, et talle eitab. 4) ÕELDISTÄITEKÕRVALLAUSE (kes? see) Nt. Margus oli see, kes kastanid tulest välja tõi. 5) TÄIENDKÕRVALLAUSE Nt
Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust?
Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve tähendus Kontekst Tava, kokkulepe (põlvik, sõrmik, malend) -lane. Lane- tuletised märgivad isikut, eeskätt isikut rahvuse, päritolu või elukoha järgi. Eestlane, rootslane. Aga mesilane, koerlane, pärdiklane. Omadussõnatuletus. -ne, -line, -lik -tu, -kas, -jas, -ik, -lane, -s -ne määrdumine, väline, juhuslik, ajutine kokkupuude millegiga.
Kooloniga eraldatakse 1) selgitav lisand:Nüüd järgnes kõige olulisem: laulatus. 2) loetelulisand:Riiulil oli kõike: ilukirjandust, ajakirju, ajalehti. Mõttekriipsu(de)ga eraldatakse 1) loetelulisand:Kuused, kased ja männid need on minu kõige armsamad puud. 2) rõhutatud lisand:Pille tõeline daam meeldib kõigile. Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses.Sõnade ja fraaside asend lauses ei olene kuigi palju sellest, mis lauseliikmena sõna või fraas esineb. Selles mõttes on eesti sõnajärg suhteliselt vaba. Sõnajärg näitab eesti keeles pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mis on reema (mida millegi kohta öeldakse). Teema paikneb lause algul, lause lõpus on aga reema, mis edastab kõige olulisemat ja kõige uuemat infot. Nt lauses Mercedes jäi seisma Savisaare maja ette on teema Mercedes, lauses Savisaare maja ette jäi seisma Mercedes aga Savisaare maja ette.
1. LIHT- Lihtlause on lause, mille koosseisu ei Laps laulab valjult. LAUSE kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab Koer lamas põõsa all. erinevalt liitlausest ühte tegevust, Laps sõi jäätist. seisundit või olukorda 2. KOON Sisaldab vähemalt kahte ühele ja Juku, Mari ja Kaarel käivad D- samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja koolis. LAUSE sama lauseliikmena käituvat lause Siniseid, valgeid ja musti sokke moodustajat müüakse riietepoes. Kokkuvõtufraasiga koondlause Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid
Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu lausest, lause sisust või mõnest muust tegusõnast sõltuvaid elemente.
reeglistik. Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel: · Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1. Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes 2. Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms 3. Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1. Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2. Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena Abisõnad Iseseisvad Sõnad Numbrite õigekeelsus · Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega, nt 9 kuud, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945 - 1953, 15 kr ehk 15 krooni. · Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega, nt 14
jt; küsiv rõhumäärsõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses); küsiv-siduvad o asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb, missugune, milline; o määrsõnad: kuhu, kus, kust, kunas, millal, miks, milleks, mistarvis, mistõttu, misjaoks, mismoodi, kuidas; fraasid: mis ajani/põhjusel/viisil/otstarbel/värvi; kui palju/kaua/pikk jt. Kõrvallause esineb põimlause mingi lauseliikmena ning liigitatakse selle järgi aluslauseks (mis?): Paistis, et Kilpkonna-onu oli kõige tugevam. sihitislauseks (mida?): Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. öeldistäitelauseks (mis? või missugune?): Meie soov oli, et talv taeva jääks. määruslauseks (määruse küsimused): Kus on suits, seal on suitsetaja. (koht) Printsess langes maha kohe, kui oli õuna hammustanud. (aeg) Olime õpetajaga nii harjunud, et ta ei suutnud meid enam millegagi üllatada. (määr)
reeglistik. Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel: · Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1. Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes 2. Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms 3. Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu Abisõnad Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1. Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2. Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena Iseseisvad Sõnad Numbrite õigekeelsus · Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega, nt 9 kuud, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945 - 1953, 15 kr ehk 15 krooni. · Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega, nt 14. kohal, 50
Kuigi mitmeid kordi on minu kirjandites maha tõmmatud sõna võsuke, märkasin, et kasutan seda siiski edasi. 3.2. Sõnade järjekord lauses. Sõnade järjekorda lauses on minu kirjandites parandatud ainult paaril korral. NT: Tihtipeale inimesed ei lase end häirida ümbritsevatest inimestest, vaid teevad kõik, et olla parimad. Tihtipeale ei lase inimesed end häirida ümbritsevatest inimestest, vaid teevad kõik, et olla parimad. Öeldis on lauseliikmena II kohal. 4. ÜLESEHITUS Minu kirjandite lõigud pole alati proportsioonis. Sissejuhatus ja kokkuvõte on kordi lühemad kui lõigud. Lõigud tihti liiga pikad. Teksti sidusus pole alati kiita, lõigud ei ole alati omavahel otseselt seotud. Vahel tuleb ette kordi, kus ma ei alusta lõiku väitega ning alati ei suuda ma oma väiteid ära põhjendada. Sissejuhatus ja kokkuvõte kipuvad jääma tihti väga lühikesteks. Tavaliselt näen palju vaeva
võimalused. Igal sõnaliigil on oma tsenter ja ka perifeeria, millesse kuuluvatel sõnadel on mingi iseloomulik seda klassi iseloomustav tunnus kas üle või puudu. Tsentris paiknevad need sõnad, millel on kõik selle liigi tunnused olemas. Niisiis võib öelda, et sõnaliigid ei sisalda mitte ainult selliseid elemente, mis kuuluvad neisse mööndusteta, vaid ka neid, mis kuuluvad ühte klassi rohkem kui teise. 1) iseseisvad sõnad (lauseliikmena määratletavad) ja vastavad mingile sisulisele küsimusele; 2) abisõnad (pole lauseliikmed ega vasta omaette küsimusele); 1. Käändsõnad e noomenid (muutuvad käändes) 2. Pöördsõnad e verbid (muutuvad pöördes) 3. Muutumatud sõnad e partiklid (ei muutu). 6. Käändsõnad (nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna). Nimisõna - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis?
). Millal sõnajärg muutub? - lause esiletõste / rõhuasetus muutub - lause infostruktuur muuutub (infostr = mida esitatakse uuena, mida tuntuna) Palju rahvast tuli sööma. Sööma tuli palju rahvast. 50. Süntaks, morfosüntaks Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid lauseehitus v lauseliigenuds. Lauseõpetust huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. 51. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid 52. Lauseliikmed Lauseliikmed - nende määramisel võetakse aluseks grammatiline tunnus. On subjekt, objekt ja verb. · öeldis ehk (grammatiline) predikaat tegusõna (mida tegema?) · alus ehk (grammatiline) subjekt - nimisõna (kes?mis?)
Ta sõi suppi. Ta sõi supi ära. Moodus e kõneviis - Kõneviisi abil edastab kõneleja oma suhtumist verbiga väljendatavasse tegevusse. Kõneleja hindab, kas tegevus toimub kindlalt, oletatavasti, teatud tingimustel või käsu korras. Isik e pööre - Pöördelõpud, mis kujunenud grammatiseerumise teel sõnatüvedele liitunud pronoomenitest. Käändelised e infiniitsed vormid (3 rühma süntaktilise käitumise alusel): 1) infinitiivid e tegevusnimed võivad esineda sama lauseliikmena kui substantiivid (subjekt ja objekt), nt Reisida on tore; 2) partitsiibid e kesksõnad käituvad adjektiivide sarnaselt (täiendi rollis), nt loetud raamat; 3) gerundiivivormid kajastavad verbiga väljendatud sündmust, käituvad määrsõnade sarnaselt (määruse rollis), nt Süües kasvab isu. 6. Nimisõna e substantiiv - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis?
29. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühm: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv(da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. Ta võib esineda mis tahes nimisõnalise lauseliikmena: a) alusena, nt Mõtelda on mõnus; b) sihitisena, nt Katsu selle peale mitte mõtelda; c) määrusena, nt Kübar kõlbab kanda; d) öeldistäitena, nt Jüri ainus siht on edasi jõuda; e) täiendina, nt Maris tärkas kihk plehku panna. da-tegevusnimi võib esineda ka: f) liitöeldise osana, nt See on mulle teada. Erinevalt enamikust infiniitvormidest saab da-tegevusnimi täita ka iseseisvalt öeldise funktsiooni, nimelt:
· Redublikatsioon liitmise erijuhtum, tüvi kordub täielikult · Abisõnad 8. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid lauseehitus v lauseliigenuds. Lauseõpetust huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. Süntaktilised seosed: Tasandilised seosed : · rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) · alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (,______) pealause+kõrvallause. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): - ühildumine ehk kongruents (kaks sõna samas kategoorias nt subjekti ja objekti ühildumine)
Nad annavad edasi kõike seda, mis käib lausega väljendatava sündmuse kui terviku kohta. võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks, kas, las, ju, siis, ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, no, ometi, jah, vaat Sõnaliigiliselt on rõhumäärsõnad kõige tihedamalt seotud iseseisvate täistähenduslike määrsõnadega. Sageli võib üks ja seesama sõnakuju esineda paralleelselt nii iseseisva kui ka rõhumäärsõnana, nii lauseliikmena kui mittelauseliikmena. Esimesel juhul on harilikult võimalik vastava sõna kohta küsimus esitada, teisel juhul mitte. Vrd Ta rääkis lihtsalt. (Kuidas ta rääkis?) – Ta lihtsalt rääkis. Üks ja seesama sõnakuju võib esineda ka rõhumäärsõnana ja sidesõnana. Vrd Nagu sa ise ei teaks! – Näib, nagu teaksid sa seda ka ise. 13. Asemäärsõna e proadverb, sõnaliigi iseloomustus ja näited.
arvsõna numeraal NUM üks, seitseteist, neljas tegusõna verb V tahtma, käima, mõtlema määrsõna adverb A, adv hästi, täna, vara hüüdsõna interjektsioon int oh, aitäh, hurraa sidesõna konjunktsioon C, konj ja, või, ega kaassõna adpositsioon P peal, järgi, üle PP 2. lauseliikmelisus (fraasidel on omadus tüüpiliselt esineda mingi lauseliikmena) alus e subjekt - NP öeldis e predikaat - VP sihitis e objekt NP öeldistäide e predikatiiv NP, AP määrus e adverbiaal AdvP, PP täiend e atribuut - AP Lauseliikmed keele kirjeldamise vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel - sütaktilised funktsioonid e lauseliikmete tasend, alus, suhitis, määrus, öeldis keeleti erinev, mida kasutatakse olulisemad subjekt ja objekt, peetakse universaalseteks, kuidas keel neid markeerib, on oluline.(nom-akk ja abs-erg)
iseloomulikud. Nimetus nominaalne rõhutab seda, et vormidel on noomenitele tüüpilisi omadusi. Traditsioonilises grammatikas jagatakse nominaalvormid süntaktilise käitumise alusel sageli kolme pearühma: Infinitiivid ehk tegevusnimed- saavad esineda samade lauseliikmetena kui substantiivid.s.o enamasti aluste või sihitistena. Partitsiibid ehk kesksõnad- käituvad nagu adjetiivid ja sobivad täiendiks. Gerundiumid ehk teonimed- kujutavad verbitüvega väljendavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmena sobivad kas aluseks või sihitiseks või määruseks. 18. Mis on morfotaktika? Morfotaktilised reeglid on morfeemide omavahelist järjestust määravad reeglid, mis on igas keeles erinevad. Üldiselt on produktiivsete muutmiskategooriate tunnuste järjestus niivõrd väljakujunenud, et valikuvabadust ei ole. Erandlik on mari keel. 19. Eesti keeles tänapäeval rakendatav sõnaliigitus. Mis on liigituse esmaalus? Nimetada sõnaliigid. 20
Eesti keele sõnavormid varvas, varba ja varvastel kuuluvad samasse kogumisse ehk esindavad sama lekseemi. Keele sõnavara põhiosa moodustavad leksikaalsed sõnad ehk lekseemid. Lekseemi kõige tähtsam omadus on selle sõnaliik. 14. Sõnaklassid ehk sõnaliigid vormiõpetuses - Sõnade liigitamisel on kogu aeg kasutatud kolmesuguseid kriteeriume: a) muutmist, b) sõnade omatähendust, c) süntaktilist funktsiooni ehk seda, mis lauseliikmena kõnealust sõna saab kasutada. Vormiõpetuses: (a) sõnad, mis muutuvad arvus ja käändes on noomenid e käändsõnad, (b) sõnad, mis muutuvad ajas ja pöördes (isikus), on verbid e pöörd- e tegusõnad; (c) sõnad, mis üldse ei muutu, on partiklid e muutumatud sõnad. Morfoloofia ja süntaksi erinevus ilmneb just seoses sõnaga. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. 15
annaabi.ee 
