Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond
Loe õpikust lk 118 120 ja vasta küsimustele: 1) Millisena nägi Martin Luther (1483. - 1546) muusika rolli jumalateenistuses ja ka hariduses? Lutheri arvates oli muusikal suur roll kasvatuses ja hariduses. Kirikus ta seda nii oluliseks ei pidanud. 2) Mis on luteri koraal? See on ühehäälne emakeelne koguduse laul, mis on tavaliselt salmilaul 3) Martin Luther heliloojana ja laulutekstide autorina: Kirjutas yle 20 viisi ja umbes 30 lauluteksti. Nt ,,ma tulin taevast ülevalt" ja ,,üks kindel linn ja varjupaik" MK - In meines hernen grunde" Võrdle gregoriuse koraali ja luteri koraali! Gregoriuse koraal Luteri koraal 1 Mis keeles lauldakse? ladina emakeeles 2 Mitmehäälne? 1 1 3 Taktimõõt 4 Kas vorm on salmilise ülesehitusega (mingi osa
Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 -1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Ülikoolis kirjutas noor luuletajanna Ivo Linnale kõige esimese lauluteksti ''Tühi päev''. Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro. Leelo Tungal alustas romantilise tundelüürikaga. Ta debüteeris 1958 värssidega ajakirjas“Pioneer,” 1965 hakkasid ilmuma tema luuletused “Nooruses” ja “Loomingus.” Tunglavarasemates luulekogudes “Kummaliselt kiivitajad kurtsid”, “Õitsev kuristik” ja “Müüdita”valitsevad isiklikud elamused
Kohati on jäänud tunne, et mõningad palad on saanud liiga vähe tähelepanu, samas mõned laulud on kinnistunud jäädavalt rahva südamesse. Kui vaadata juba klassikaks saanud filmi, siis osades neist on palju laule, mida teavad kõik, teistes jälle ei meenu filmidest ühtegi helilõiku, mis jääks kummitama või kõlaks tuttavalt. See näitabki, et Suur Film iseenesest vajab ka Suurt Muusikat, mis lisaks visuaalsele naudingule toob esile seal mängitava helilõigu või lauluteksti. Eesti filmi sajandat sünnipäeva tähistaval kontserdil tulid ettekandele eesti filmimuusika silmapaistvaimad teosed meie tuntuimatest filmidest ,,Nukitsamees", Siin me oleme", ,,Need vanad armastuskirjad", ,,Detsembrikuumus", Nipernaadi jpt. Kuulmata ei jää ka Tõnu Naissoo surematud laulud filmist ,,Viimne reliikvia" ja Grünbergi legendi staatusesse tõusnud muusika filmist ,,Hukkunud alpinisti hotell".
Mind rajooni võistlustele ei saadetud, küll aga käisid seal minu dressid.’’[1] 5 1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 - 1973 Tallinna 36. keskkoolis eesti keele õpetajana. Tore seik on minu arvates see, et samal ajal Leelo Tunglaga õppis Tartu Ülikoolis ka Ivo Linna, kellele noor luuletajanna kirjutas esimese lauluteksti ''Tühi päev''. ’’See oli ülikooli ajal. Ivo oli siis päris noor ja alles hakkas... See saigi talle saatuslikuks, sest ta oli ikka eesti filoloog. Kui kuulata tema intervjuusid, siis saab ikka aru, et tal on poolteist aastat Tartu Ülikooli seljataga. Ja ta, jah, tellis... kas meil oli kassett... ei, ta laulis ette..., isegi nooti ei olnud, oi-oi, kui ammu see oli.’’ Nõnda meenutas poetess seda sündmust. [1]
- SALTARELLO - kiire hüpleva sammuga tants - GALIAARD - kiirem hüppetants (Prantsusmaa) Reformatsioon ja muudatused 16.saj kirikumuusikas - kultuurirevolutsioon - lihtrahvas sai tegema hakata kunstmuusikat - muutusid jumalateenistuse põhialused ja liturgia Martin luther (1483-1546) - naelutas Wittenbergi kirkiu uksele oma kuulsad 95-teesi 1517 vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat - kirjutas 30 lauluteksti ja 20 originaalviisi Luteri koraal - emakeeles - stroofiline värsstekst - igas salmis korduv viis - taktimõõt ja rütm - oreli saatega - mitmehäälsed koorisaated Rooma koolkond - Vastureformatsioon - Reformid, mis pidid kirikut tervendama ja tugevdama - Oluliselt muudeti liturgiat ja ettekirjutusi tehti ka kunstmuusikale - Trento kirikukogu (1545-1563)
haigusi. J)pillid- Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia. Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus. Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon. 5. A)gregoriuse koraal- diatoomilistel helilaadidel põhinev 1-häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. B)Ambriosuse hümnid- jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud. C)Neumad- erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda. D)Guido Arezzost – ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik haritud vaimulik Itaalias. Tema teos "Micrologus" oli Boëthiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega. 11-12 saj., võtab kasutusele
Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''. Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana. 1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 - 1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Ülikoolis kirjutas noor luuletajanna Ivo Linnale kõige esimese lauluteksti ''Tühi päev''. 4 Töökohad Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja
Mõned vai mulikud laulud ka. Mõned Teosed: ,, Kyrie" , ,,Lauluke " , ,, Õrn hella neiu" , ,, Mull' lapsep õlves rääkis" , ,,Valvur" , ,,Priiuse ho m mikul" , ,, V õ õral maal" , ,,Vana Tallinn" ... · Muusikaelu 20. Sajandil Kultuuriliiku mine hoogustus uuel aastasajal veelgi enam: · Elavne rahvamuusika kogu mine. · Usina töö tule muse ga koguti rahvaluule huviliste abil kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aastaaastalt lisandus harituid muusikuid. Tunnustatud orelikunstniku Miina H är ma kõrval astusid kuulajate ette Rudolf Tobias, August Top man, palju kuulsust tõi Aino Tam m, tuntuks sai ka klaverikunstnik Theodor Le mba ja tema noore m vend Artur Le mba. · Tänu õpinutele Peterburis mitme kesistus heliloojate loo ming. · Algas kutseliste teatrite tegevus. Rajati ,,Vane muine" ja ,,Estonia" 1919
2. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: gregoriuse koraal - Gregoriuse koraal – diatoonilistel helilaadidel põhinev 1- häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. Ambrosiuse hümnid - jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud ehk Ambrosiuse hümnid - 9 saj) neumad - erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda. Varaseimad neumakirjanäited alles 8 sajandist Guido Arezzost - ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik haritud vaimulik Itaalias. Tema teos "Micrologus" oli Boëthiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega
Hiljem oli ta 30 aastat lauluõpetaja Tallinna eesti ja saksa koolides. 7. Eesti muusikaelu 20. saj. alguses rahvaviisid, interpreedid, teatrid ja koolid Võõrvõimu surve baltimaadele oli eriti suur ja eesti pidi veele visamalt oma priiuse eest seisma. Kultuuriline liikumine hoohustus uuel sajandi lveelgi: · Kinnistus laulupidude korraldamise traditsioon · Elavnes rahvamuusika kogumine · Usina töö tulemusel koguti kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aasta-aastalt lisandus haritud muusikuid (Miina Härma, Rudolf Tobias, August Topman, Aino Tamm, Theodor Lemba ja Artur Lemba) · Tänu õpingutele Peterburi konservatooriumis mitmkesistus eesti heliloojate looming · Algas kutseliste teatrite tegevus Sead võiks nim. Suureks tõusuajaks. 20. saj algul paistis silma A.Läte ja R.Tobiase tegevus. Nad olid kontserttegevuse juhid, heliloojad ja interpreedid. Nad muutsid
Siiski ei hakanud kogudus kohe kaasa laulma, toeks oli vaja eeslauljat, koori või orelit. Orel polnud 16.- 17. sajandil suuremates kirikutes enam haruldane, seda kasutati vaid üksinda või koori saatmiseks. Koguduselaulu saatmine oreliga sai tavaliseks alles 18. sajandi lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524. aastal ja sisaldasid traditsiooniliste laulude kõrval ka Lutheri ja tema kaasaegsete poolt looduid. Martin Luther ise on kirjutanud üle 30 lauluteksti. Meloodiad neile on kas laenatud või teistest lauludest umber tehtud, aga Lutherit võib pidada ka umbes 20 viisi autoriks. Tema tuntuimad laulud on “Üks kindel linn ja varjupaik” (“Ein feste Burg ist unser Gott”) ja “Ma tulen taevast ülevalt” (“Von Himmel hoch, da komm ich her”). M. Lutheri koraal “Ein Feste Burg …” Lucas Cranach seenior. “Martin Luther” (16. saj.)
Autorid: Mihkel Mutt, Nikolai Baturin, Ene Mihkelson, Madis Kõiv, Leo Metsar, Lennart Meri, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing. 16. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse ajalukku, minevikku kasutatakse tuleviku huvides.
1.4 Bill Haley Esimene Rock `n' rolli valge vileleja oli Bill Haley.Töötanud kuus aastat ringhäälingu muusikatoimetajana, õppis ta tundma kuulajate maitset ja osakas hangitud teadmisi ka praktiliselt kasutada.1951 aastal oligi tal esmakordselt kenake menu lauluga "Rock the join".Kaks aastat hiljem ületas selle tema esimene miljonise müügiarvuga laul "Crazy man crazy", milles ta demostreeris oma hilisemat lemmikvõtet.võtta lauluteksti aluseks mingi mingi igapäevases elus sageli kõlav argoo-kõnekäänd, mis kuulajaile hästi mällu jäi nt crazy man crazy, go go everbody, jne. 1954. aastal tõi Haley oma uue ansambliga (The Comets) välja pala "Rock around clock" mis kujunes üheks populaarseimaks Rock `n' rolli palaks läbi aegade.Alguses laulu nagu ei märgatudki , kuid aasta hiljem kui see lugu oli saanud teemalauluks filmis "Black board junge" toimus pahvatus.Film peegeldas USA teismeeas koolinoorte mässumeelsust
Luule aastatel 1973-1985 Uusromntiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee Uuema rahvalaulu esteetika kolm põhivõimalust Modernistlikud alternatiivid Humanistlik ja rahvuslik hoiak nn vastupanuluule Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tegevnemine Väikeste asjade poettika (Viivi Luik) Lauluteksti osakaal luules kasvab Absurd ja ioonia Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) Kui 60ndate lõpus tundus, et modernistlik laine hakkab domineerima, sisi 70ndate lõpul enam ei tundu. Uusromaniline peatee on ikka siis peatee. On ootuspärane, et on võimalik rääkida humanistliku ja rahvusliku hoiaku uuest tulemisest. Luulekeel muutus staatilisemaks. Looduslähedased teemad aktualiseerusid – sellega ei saa ka absolutiseerima midagi hakata.
Uusromantiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee - klassikaline tuleb luulesse tagasi. Uuema rahvalaulu esteetika (Hando Runnel). Modernistlikud alternatiivid jäävad alles. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (nn vastupanuluule) tsensuur tugevneb. Rahvuslikke motiive tuleb luulesse juurde. Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus. Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tugevnemine. Väikeste asjade poeetika (Viivi Luik). Lauluteksti osakaal luules kasvab. Absurd ja iroonia (kõige eredamad Jüri Üdi näitel 1970ndatel, Andres Ehini sõnamängud). Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) - pilt on ühtlasem kui 1960ndate lõpul. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat, Peep Ilmet (esikkogu ,,Tuulekanne" (1980), kasutab stiliseeritud keelt ja mütoloogilise maailma rekonstrueerimist, kujundab luule rütmi-loitsulist kõla, mängib läbi klassikalisi luulereegleid
asjadest, millel on suured tagamaad. See väikese ja suure selline konstellatsioon on teistmoodi kui paistab Rummo 70ndate alguse luules. Rummo puhul võib aru saada, et kõik on väike ja proosaline. Hilisemad lahendused näitavad midagi muud. Need jooned peavoolu luules avalduvad, aga siin on alternatiive tõsisemaid ka ja need mingis mõttes peavoolu suurust ja tähtsust õõnestavad. Uuema rahvalaulu esteetikast: näeme mitte vaid sellega, vaid ka muudmoodi kuidas lauluteksti osakaal luules suureneb. Ei saa öelda, et laulutekste oleks rohkem, aga näeme, et need ilmuvad luulekogudes. Tuuakse luuleraamistusse. Võib arvata, et muusikaline programm viitab sellele. Absurd, iroonia päevakorral, Üdist alates laias laastus, aga ilmutab end mujal, Ehini sürrealism jne. Siis peab arvestama seda, et kui 60ndate lõpul põrandaaluse ja põranda peal kirjanduse erinevus vähenes, võib
annaabi.ee 
