Schuberti laululooming 1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks zanriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu")...
("Võõrastemaja") · Ta mässab saatuse vastu: kui maailmas jumalat ei ole, siis peab inimene jumalaks olema ("Vaprus") · Päike paistab, kuid armsama silmad, mis valgustasid ta eluteed, on nüüd tema jaoks kustunud ja talle näib, et ta eksleb sihitult pimedas öös ("Valepäikesed") · Tsükli viimases laulus ("Leierkastimees") leiab ta lõpuks kaaslase - vana, üksiku ja vaese leierkastimehe - ning otsustab ühendada temaga oma saatuse Schuberti laululooming · Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas · Ta on kirjutanud üle 600 laulu · Põhiliselt kasvavad tema laulud välja saksa rahvalaulust · Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat · Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme Schuberti laululooming · Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid · On iseloomulik, et ta on loonud üle 70
Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile C.R.Jakobson 1841 1882 C.R. Jakobsoni tegevus Kooliõpikud 3 isamaa kõnet Ajaleht,,Sakala" asutaja Kurgja metsatalu (näidistalu) Eduard Bornhöhe 1862 1923 E.Bornhöhe oli ajaloolise jutustuste viljeleja Peateos ,,Tasuja" ,,Villu võitlused" ja
Esimene versioon lükati tagasi primadonna puudumise tõttu, peale täiendusi sai see aga Vene liberaalse intelligentsi lipulaevaks. See ooper analüüsib selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus. Teise suure musikaalse draama "Hovan stsina" lõpetas Rimski-Karsakov. "Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper. Orkestriteostest on tuntud "Öö lagedal mäel", klaveritsükkel "Pildid näituselt". Mussorgski laululooming on sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga, neist tuntud on "Päikeseta" "Surma laulud ja tantsud" ja "Laste nurk" Rimski-Korsakov Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik. Ta armastas muinasjutulisi teemasid, leidub ka kaugete maade eskootilisi kõlavärve ning meisterlikke sünfoonilisi maalinguid. Ta valdas suurepäraselt orkestratsiooni ning harmooniat.
Looming Schubert oli suurepärane pianist ja kirjutas palju klaverimuusikat 22 klaverisonaati, kõiksugu väikevorme jne. Samuti on tal ka kammermuusikat peamiselt keelpillidele, kuulsaim on ,,Forellikvintett", milles on ta kasutanud oma soololaulu ,,Forell" teemat. Schubertil on 9 sümfoonat kuulsamaid nr 8 h-moll ,,Lõpetamata" (siiski lõpetatud, Schubert plaaniski selle 2-osalisena) ja nr 9 C-duur ,,Suur". Eluajal kumbagi ette ei kantud, käsikirjad leiti alles pärast surma. Laululooming Schuberti soololaulud on tema loomingu kaalukaimad osad. Kokku on tal üle 600. laulu umbes 90. luuletaja tekstidele sealhulgas Goethe, Schiller, Shakespeare. Schubert kasutas lauludeloomisel 3 laulutüüpi (neid kasutasid ka teised heliloojad) 1. Lihtne salmilaul Salmid ja viisid korduvad kogu aeg. See tüüp sarnaneb Austria rahvalaulule. 2. Varieeritud salmilaul Salmid on alles aga muusika muutub vastavalt teksti meeleolule. 3. Läbikomponeeritud laul
Lahkus sõjaväest- mõisteti hukka sõprade ja tuttavate poolt. *1860 alustas ooperite kirjutamist, kuid enamik jäid lõpetamata. *väga radikaalne uuendaja, otsib jõulist stiili *vaba harmoonia käsitlus, kaotab võtmemärgid, paralleelsused *väga suur rõhk tämbril ja värvidel muusikas *vene keele intonatsioon muusikas. Sobitas kokku muusika ja vene keele . Meloodia jälgib teksti loomulikku rütmi. *Mõjutatud 1) vene rahvamuusikast 2) kirikumuusikas- st.palju koore ooperites 3. Laululooming Kirj üle 70 soololaulu klaveriga. Paljude tekstid enda kirjutatud. *Eeskujuks võtab Mussorgski Dargomõzski vokaalmuusika. Teiselt poolt on talle eeskujuks vene talupojalaulud. *Klaveri saade auklik, rohkete pausidega, akordiline *Unisoonis liikumised, puuduvad võtmemärgid, suurendatud/vähendatud intervallid. "Surma laulud ja tantsud" - läbivaks tegelaseks Surm, kes siis kas laulab või tantsib surevale inimesele. I osas: Surm laulab haigele lapsele hällilaulu
propageeria; 1816 sai rahulikult loomingule pühenduda; pärisorjuse kaotamisega halvenes ta seis- pidi ametnikuna tööd tegema; allakäik süvenes- hakkas sõltuma vennast ja sõpradest- jõi; 1874 ,,Boriss Godunovi" esietendus andis talle uut energiat; suri alkoholismi tagajärjel; ooperid ,,Sorotsintso aastalaat"; orketriteosed ,,ää lagedal mäel"; klaveritsükkel ,,pildid näitustelt"- hiljem sai sellest orkestriteos; laululooming ,,lastenurk", ,,päikeseta"; 20 saj tegi pildid näitustest oma versiooni jsao tomita Nikolai Rimski-korsakov (1844-1908)-hea kodune haridus; 1856 astus Peterbusi mereväekadettide kooli; 1861 tutvus Balakireviga- temast sai korsakovi õpetaja ja eeskuju; 1862 pidi muusikada lõpetama- 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus; 1871 võtis vastu orkestratsiooni- ja kompositsiooniõppejõu koha Peterburi konservatooriumis; 1874 debüteeris
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................3 2. Franz Schuberti elu........................................................................4-6 3. Laulutsüklid................................................................................7-8 4. Laululooming.............................................................................9-12 5. Kokkuvõte...................................................................................13 6. Kasutatud kirjandus........................................................................14 7. Lisad..........................................................................................15 2 Sissejuhatus
vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" (vt. "Laululooming"). Suureks saavutuseks Schubert instrumentaalmuusika arengus on tema 4. ja 5. Sümfoonia ning klaverifantaasia "Rändur", mis kõik valmivad 1816. a. Siia perioodi kuulub Schubert ainus ja traagiline armastus Therese Grob`i vastu, kellega ta puutus sageli kokku sel ajal, kui tütarlaps esines solistina tema messis. Aastaid hiljem (1821) jutustas Schubert sõbrale: "Ma armastasin üht tütarlast väga siiralt ja tema mind ..
Ooperi "Boriss Godunov" aluseks on Pushkini samanimeline ajalooline draama.Teise suure muusikalise draama "Hovanstsina" lõpetas Rimski Korsakov ning see esietendus 1886. "Sorotsintso aastalaat" on lüürilis koomiline olustikuooper. " öö lagedal mäel". Klaveritsükkel " pildid näituselt " on inspireeritud sõbra kunstnik hartmanni memoriaalnäitusest. Ulatuslik on M sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga laululooming tuntud on tsüklid " päikeseta", surma laulud ja tantsud", "laste nurk ".
Eestist: Cyrillus Kreek, Eduard Tubin(ballett `Kratt'), Eino Tamberg(`Concerto grosso'), Jaan Rääts(III sümfoonia), Kuldar Sink, Arvo Pärt (`Partiita')Veljo Tormis (`Avamäng nr 2'), Raimo Kangro(esimesed teosed.). Ekspressionism. (20.saj algus).Atonaalsus ja dodekafoonia.Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine(fuuga,süit). Esindajad: Richard Straussi ooperid, Anton Webern. Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(`Nekroloog'). Avangardism. (50 60ndad).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit.serialism,aleatoorika,pointillism,elektronmuusika). Eksperimenteeritakse. Serialism dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele. Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez.
"(1814) ja ballad "Metshaldjas" (1815). Üleminekuperioodil (ca1818-1822.a.) kirjutas Schubert palju laulumänge ja oopereid. Tema hiline helikeel (näit. viimased sümfooniad, klaverisonaadid ja kammerteosed) on täis traagikat, sügavaid armastustundeid ja sisemist hingestatust. Schuberti fantaasia töötas lähtuvalt muusikast, teda on nimetatud viimaseks "absoluutse muusika" esindajaks, kuna sajandi keskel hakati rohkema kirjutama programmilist muusikat. Schuberti laululooming. Ta on kirjutanud üle 600 soololaulu ligi 90 luuletaja sõnadele. Nende hulgas on Goethe(57 laulu), Shakespeare, Scott, Schiller jt. poeedid. Kaks laulutsüklit "Die Schöne Müllerin" (Ilus möldrineiu) 1823 ja "Die Winterreise" (Talvine teekond) 1827 on loodud literaadi Wilhelm Mülleri sõnadele. Peale helilooja surma koostatud tsüklis "Schwanengesang" (Luigelaul) on seitse Rellstab´i ja kuus Heine värssidele loodud laulu.
aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal on ka kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga. ,,Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper, mis esietendus aastal 1917. Selle teose lõpetas Cui. Sealt on pärit fantastiline orkestripilt ,,Öö lagedal mäel", mis on tõeliselt deemonlik nõiasabat. Ulatuslik on Mussorgski sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga laululooming (üle 60 laulu). Tuntud on tsüklid ,,Päikeseta" (1874), ,,Surma laulud ja tantsud" (1877) ja ,,Lastetuba" (1872). 2.2.1. Tähtsamad teosed · 1869 ooper "Boriss Godunov" · 1872 soololaulude tsükkel ,,Lastetuba" · 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883) · 1874 klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt" · 1874 soololaulude tsükkel "Päikeseta"
täpsemalt soololaule. Püüan leida vastuseid küsimustele, miks suurmeistri laulud ei ole väga populaarsed tänaste lauljate repertuaaris ja mida erilist on Sibelius soololaulu zanris saavutanud. 3 SISUKORD Abstrakt Sisukord Sissejuhatus 1. Jean Sibeliuse biograafia lühikokkuvõte 2. Sibeliuse loomingu ülevaade 3. Sibeliuse laululooming 3.1 Keelelised probleemid 3.2 Luule 3.3 Klaveri- ja orkestrisaade 4. ,, Demanten på marssnön " (,, Teemant märtsilumel") 4.1 Klaveriversiooni analüüs 4.2 Orkestriversiooni analüüs 4.3 Saatest tulenevad erinevused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus, allikad Lisa 1.Sibeliuse vokaalteoste nimekiri 2. Johan Julius Christian Sibeliusest foto 3. CD laulu kahe versiooniga 4
5. Schuberti posthuumne laulukogu "Luigelaul" (1828), mille avaldasid helilooja sõbrad pärast tema surma, ei moodusta seostatud tsüklit. Kogu sisaldab 6 laulu Heine "Laulude raamatust" (ilmunud 1827.a.). ("Atlas" , "Tema portree" , "Linn" , "Mere ääres", "Teisik" , "Kalurineiu"), 7 laulu Rellstabi tekstidele ("Varjupaik" , "Serenaad" jt.) ja 1 laul Seidl`i sõnadele. Nendes viimastes lauludes saavutab Schubert veel suurema tiheduse, dramatismi ja psühholoogilise sügavuse. Schuberti laululooming 1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal Zumsteig, Reichardt jt. olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks anriks, silmapaistvaid
Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli lühikest aega täitnud muusikaõpetaja kohuseid Tartu Õpetajate Seminaris, hakkas nüüd õppejõuna tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Viljakamaks muutus ka tema loominguline tegevus. 1919
.Teosed .2 klaverikontserti, hulgaliselt klaveriteoseid sh.24 prelüüdi ja 2 vihikut etüüde.(olulised pianistliku hariduse juures). 4. Robert Schumann (1810- 1856) Sündinud Zwickaus( saksamaa) juuratudeng, muusikaõpingud Leipzigis, tegutsenud lühikest aega Leipzigi konservatooriumis, Düsseldorfis muusikasirektor .Abielus nimeka pianisti Clara Wieckiga, oma õpetaja tütrega.Vaimuhaigus aastast 1854. Oluline on tugevalt klassikutega seotud klaveri ja laululooming, tänu põhjalikule Bachi uurimisele tihedalt polüfooniline looming( fuugad teemale B-A-C-H), siit väga isikupärane rikkalikult arendatud keskhäältega klaveristiil. Sisult romantiline ja ka muusikaväliselt inspireeritud väljendusmaailm( Fantaasiapalad, Karneval, Noortealbum).Kirjaniku ja kriitikuna suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele. 1834.a. asutas ajakirja muusikutele. Teosed : ooper "Genoveva", ilmalik oratoorium Paradiis ja Peri, 4 sümfooniat,
Oktoobrirevolutsioonile järgnev nõukogude võimu periood oli lühike. Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli lühikest aega täitnud muusikaõpetaja kohuseid Tartu Õpetajate Seminaris, hakkas nüüd õppejõuna tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Viljakamaks muutus ka tema loominguline tegevus. 1919. aasta sügisel teeb Saar palju tööd, nimelt tuleb tal anda ka haigestunud J
annaabi.ee 
