Kaurid Pütid 1.Tuttpütt Veel pütte · Sarvikpütt · Hallpõsk-pütt 2. Kormoran Karklinnulised Hüüp 3. Hallhaigur ~1500 paari Hõbehaigur 4. Valge toonekurg 3000-4000 paari Must toonekurg Hanelised 5. Kühmnokk-luik Laulu- ja väikeluik 6. Hallhani · Rabahani · Suur laukhani 7. Valgepõsk-lagle 8. Ristpart 9. Sinikael 10. Luitsnokk-part 11. Piilpart 12. Tuttvart 13. Aul 14. Hahk 15. Sõtkas 16. Jääkoskel
I kaitsekategooria Mida tähendab I kaitsekategooria? Nimeta I katsekategooriasse kuuluvad loomaliigid Eestis. I katsekategooria alla kuuluvad kõige rangemalt kaitstud looma- ja taimeliigid, kelle arvukus on väga jõudsalt langenud ning elamispiirkonnad on kriitilised. I katsekategooria loomaliigid Eestis on: 1.Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) 2.Kõre (Bufo calamita) 3.Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4.Must-toonekurg (Cicona nigra) 5.Väike-laukhani (Anser erythropus) 6.Merikotkas (Haliaeetus albacilla) 7.Madukotkas (Circaetus gallicus) 8.Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) 9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15.Tutkas (Philomachus pugnax) 16.Habekakk (Strix nebulosa) 17.Siniraag (Coracias garrulus) 18.Lendorav (Pteromys volans) 19
Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotkas · Laanepüü · Valge-toonekurg · Rukkirääk · Väikepistrik · Merikotkas · Herilaseviu · Flamingo(1941) Kaitsealused läbirändajad: · Väike-laukhani · Väikeluik · Rabapistrik · Järvekaur · Veetallaja Teised kaitsealused loomaliigid: · Saarmas · Juttselg-kärnkonn · Rabakonn Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk
· Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · Rändlind Kormoran Valgepõsk-lagle Läbirandajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere-Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla, ja kõvernokk-risla. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke. Partlastest: suur- laukhani. Eksikülalised. Neid satub Läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva. Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja.
Fifth level During the spring and autumn a lot of water fowls migrate through Matsalu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level White-fronted Goose- Suur-laukhani About 20 000 Barnacle Geese come to rest on the coast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bird ringing center co-ordinates the marking of more than 100000 birds each year throughout the
inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. 4 I kategooriasse kuuluvad loomad I kaitse kategooria: 19 loomaliiki 1 selgrootu - ebapärlikarp 2 kahepaikset - kõre ja rohekärnkonn 14 linnuliiki- kõik kotkad (6), must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väike- laukhani, tutkas, habekakk,siniraag 2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits 5 I kategooriasse kuuluvad loomad I kategooriasse kuuluvate liikide kasvukoht ja elupaik võetakse samuti kaitse alla ja nende kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik
Virumaal (maakonda jääb hoiualast 234,8 ha) Lohusuu vallas Kalmaküla, Ninasi ja Vilusi külades, Jõgevamaal (1237,6 ha) Kasepää vallas Kasepää, Kükita, Omedu Raja ja Tiheda külades, Mustvee linnas ning Pala vallas Kodavere, Ranna ja Sääritsa külades ning Tartumaal (232,7 ha) Alatskivi vallas Pusi ja Pärsikivi Külades ning Kallaste linnas. Kaitse-eesmärk on rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: viupart, suur-laukhani, rabahani, sõtkas, väikeluik, laululuik ja hallpõsk-pütt. Kalapüük Kallaste linna põhjaosas asub sadam, mis teenindab suuremalt jaolt kalapaate, kuna kalapüük on endiselt asula peamine tegevusala. Kallastelt lõunapoole piki Peipsi rannajoont jäävad vanad, juba 17. sajandi teises pooles tekkinud kalurikülad Rootsiküla, Nina, Riidma, Lahe, Kolkja, Sohvia, Kasepää ja Varnja. Turism Turistid käivad siin ennekõike imetlemas Kallaste paljandit ning otseloomulikult
Antud ala asub Lämmijärve läänekaldal ning on eesti suurim ja Põlvamaa ainus poldriala. Poldri rajamist alustati 1967. aastal eesmärgina luua kultuurrohumaa kahe suurfarmi söödabaasiks. 4 Nüüdseks on polder oluline linnukaitseala, kus peatub rändeperioodil ligikaudu 1,5 miljonit lindu. Prioriteetsed pesitsevad linnuliigid on rukkirääk, hüüp, täpikhuik, mustviires, väikekajakas ning läbirändajad suur-laukhani ja sookurg. Lindude kaitseks on algatatud Euroopa Liidu LIFE-Nature projekt "Natura 2000 biotoopide kaitse Räpina poldril", mille eesmärk on tagada kaitset vajavate lindude peatumis-, toitumis- ja pesitsustingimuste pikaajaline säilimine Räpina poldril.5 4 http://www.rapinapolder.envir.ee/ 5 http://www.rapinapolder.envir.ee/tegevus.html Projekti eesmärk 6 Looduslikud vaatamisväärsused Suur ja Väike Taevaskoda
Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat. Haruldastest linniliikidest võib meil vaid rannaniitudel pesitseda veetallaja. Rannaniidud on oluline elupaik paljudele ohustatud ja kaitsealustele liikidele. sellest biotoobist olenevad pesitsusajal suurel määral või täielikult niidurüdi, tutkas ja veetallaja, vähem naaskelnokk, kivirullija, väiketiir, soopart, sooräts ja randkiur. Valdavalt või ainult rannaniitudega on rändeajal seotud väike-laukhani ja valgepõsk-lagle (Kukk, 2004). Rannaniitude roomajate fauna kohta on informatsooni vähe. Ajuti toiduotsingutel võib leiduda nastikut. Niitude servaaladel võib kohata arusisalikku. Rannaniitude kraavides ja lompides koeb harilik kärnkonn, kohati rohukonn ja rabakonn. Rannaniitude veekogudes elavad tähnikvesilikud (Kukk, 2004). Rannaniitude imetajate kohta on vähe teada. Suurulukeid kohtab küllaltki harva ja juhuslikult.
ja rabametsad, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad. Mõned kaitstavad liigid kaitsealal: harilik tõugjas, harilik hink, harilik võldas, harilik vingerjas, mudakonn, laiujur, hunt, pruunkaru, saarmas, harilik ilves, kobras. Sealgulgas ka rändlinnud: rästas-roolind, sinikael-part, rägapart, suur-laukhani, rabahani, kaljukotkas, suur- konnakotkas,punapea-vart, tuttvart, hüüp, sõtkas, öösorr, mustviires, must-toonekurg, roo- loorkull, väikeluik, väikepistrik, väike-kärbsenäpp, rohunepp, merikotkas, punaselg-õgija, hallõgija, väikekajakas, naerukajakas, mudanepp, väikekoskel, suurkoovitaja, kalakotkas, täpikhuik, vööt-põõsalind ja teder. Kaitseala kuulub Ramsari märgalade, IBA, Natura 2000 linnu- ja looduskaitsealade nimestikku
1982 suuretiraaziline rahvaväljaanne. * Liikide kaitse looma ja taime liikide kaitse eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine. Kaitstavad liigid jagunevad kolme kategooriasse. Esimene ja teise kategooria liigid võtab EV kaitse alla oma määrustega. Kolmanda kategooria võtab keskonnaminister kaitse alla oma määrustega. * Esimene kategooria loomaliigid: ebapärlikarp (Lahemaal), kõre, rohekärnkonn, must toonekurg, väike laukhani, merikotkas (saartel ja rannikul), madukotkas, väike konnakotkas, suur konnakotkas, kaljukotkas (soo ja raba maastikel), kalakotkas (kagu ja kirde Eestis), väike pistrik, rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits. Esimesse kategooriasse kuuluvad kõige ohustatumad liigid. Seadus keelab selle kategooria liikide elu ja olu segada. Teatud tegevused on riigi loaga lubatud. * Teisse kategooriasse kuuluvad vähem ohustatud liigid. Kolmandasse kategooriasse
a. hagijatega) lehmadele 1.okt- 30.nov, vasikatele ja pullidele 31.jaanuarini. LINNUD: Veelinnud (hanelised ja lauk). Kanalised, Kurvitsalised (metskurvits, tikutaja, rohukurvits, mudakurvits ja kajakad). Tuvilised. Kullilised (eriti kotkad). Vaja teada: ladinakeelne nimetus, kas jahiuluk või mitte, kotkaste puhul ka ligikaudne haudepaaride arv. Hanelised Anseriformes rabahani Anser fabalis, suur-laukhani Anser albifrons, hallhani Anser anser, kanada lagle Branta canadensis, valgepõsk-lagle Branta leucopsis, viupart Anas penelope, rääkspart Anas strepera, piilpart Anas crecca, sinikael-part Anas platyrhynchos, soopart Anas acuta, rägapart Anas querquedula, luitsnokk-part Anas clypeata, punapea-vart Aythya ferina, tuttvart Aythya fuligula, merivart Aythya marila, hahk Somateria mollissima, aul Clangula hyemalis, mustvaeras Melanitta nigra, tõmmuvaeras Melanitta fusca, sõtkas
Ülapool on ühtlaselt hele- kohata merelahtede ja oliivpruun, alapool on heledam. järvekallaste Päranipuala on ookerjas. Silma kohal kõrgroostikes. Rästas-roolind Värvulised on heledam triip. Roo-ritsiklind Ristpart Suur-laukhani Valgepõsk-lagle Hüübi iseloomulikust valjust Hüüp on ronga suurune Suurte roostikega madalast kärisevast häälest, mis kollakaspruuni üldtooniga haigurlane. madalaveelistel kostab mitme kilomeetri kaugusele, Pealagi ja selg on tumedamad, keha veekogudel.
aastaaegadel, eriti aga kevadel, sügisel ja talvel, kohata arvukalt kohapeal mittepesitsevaid linde. Talikülalised on järgmised linnud: mustlagle, valgepõsk-lagle, jääkajaks, kormoran, järvekaur, punakurk-kaur, mustvares, laululuik, väikeluik, kühmnkk-luik, jääkaur, meririsla, leetelind ja sõtkas. Läbirändavad linnud on järgmised: plüü, vöötsaba-vigle, suurrisla, kõvernokk-risla, väikerisla, laisaba-änn, pikksaba-änn, sarvikulõoke, suur-laukhani, alk jt. eksikülalised on järgmised linnud: kolmvarvas-kajakas, väiketirk, lühinokk-tirk ja jämenokk-veetallaja. 14. RAND JA RANNATAIMI Eesti mererandade maismaa osa on vaheldusrikas. Tasastes madalavõitu paikades, kus rand ei uhu kunagi suured lained, on pinnas kamardunud. Sel levivad rannaniidud. Tugevatele lainetele avatud kohtades tekivad väikeste ümarate kividega kaetud kliburannad. Sel kus merelained on kuhjanud liiva hakkavad levima liivarannad. Väga
aastal senisest Matsalu looduskaitsealast. Ramsari ala alates 1976. aastast. Lahemaa rahvuspark Kaitsealused I kategooria liigid: rohekas õõskeel, merikotkas, tutkas, kõre; läbirändel ka väike- Pindala 72 510 ha (sellest 35% on meri). laukhani, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik. Loodud 1971. aastal esimese rahvuspargina kogu toonases Nõukogude Liidus. Kaitsealused I kategooria liigid: ebapärlikarp, must-toonekurg, merikotkas, limatünnik. M atsalu rahvuspark on Lääne- L
Eesti endeemid: Saaremaa robirohi, Eesti soojumikas Reliktid Eestis: Jugapuu, hahk, viiger, merikilk 12 Bioindikaatoreid: aerjalalised, väikesed vähid, kopsusamblikud, narmas- ja habesamblikud. Pärandkultuurmaastikud: loopealsed, rannaniidud, puisniidud. I KATEGOORIA LOOMAD: Ebapärlikarp, rohe-kärnkonn, kõre, must-toonekurg, väike-laukhani, merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur-konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits. X ELU PÄRITOLU EVOLUTSIOONI VORMID: füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. keemiline evolutsioon lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke.
· Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta. · I kaitsekategooria selgrootu loom on ebapärlikarp. · I kaitsekategooria selgroogsed loomad on: o kõre o väikepistrik o rohe-kärnkonn o rabapistrik o must-toonekurg o rabapüü o väike-laukhani o niidurüdi o merikotkas o tutkas o madukotkas o kassikakk o väike-konnakotkas o habekakk o suur-konnakotkas o siniraag o kaljukotkas o lendorav o kalakotkas o euroopa naarits. 9
turbavõtmine, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. LOOAMASTIKU KAITSE I kaitsekategooria: Kõige rangemat kaitset vajavaid loomaliigid. (Ebapärlikarp, kõre, rohe-kärnkonn, must-toonekurg, kotkad, rabapistrik, väike-laukhani, rabapüü, siniraag, lendorav, euroopa naarits.) II kaitsekategooria: 59 loomaliiki, 6 liiki selgrootuid. 3 rühma: Eestis haruldased liigid, sageli massiliselt läbirändavad liigid, Eestis suhteliselt arvukalt esinevad, kuid mujal Euroopas hävimisohus liigid. (Apteegikaan, paksuseinaline jõekarp, 4 liiki putukaid.) III kaitsekategooria – 134 loomaliiki.45 selgrootut. 5 kalaliiki: 3 rühma: Eestis arvukalt esinevad, kuid mujal Euroopas ohustatud liigid. Liigid, mis oma ilusa välimuse
kaitse alla o vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik o vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: o I kategooria (lendorav, Euroopa naarits, ebapärlikarp, kõre, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väike-laukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk, niidurüdi) – haruldased, hävimisohus, esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades o II kategooria (järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga, apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisineslane, mustlaik-apollo, tõugjas, harivesilik, mudakonn, kivisisalik,
-Eestis pesitsev suurim veelind -nokal on must kühm -tugev ühtekuuluvustunne -rändlind Läbirändajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere – Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne- Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla ja kõrvenokk- riska. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke Partlastest:suur-laukhani. Eksikülalised. Neid satub läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva. Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja. LÄÄNEMERE IMETAJAD Hülglased. Randalhüljes ei talu jääd ja elab seetõttu peamiselt Läänemere jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare ümbruses. Eesti vetesse satub väga harva. Randalhülge elupaigaks on rannalähedased merealad
selgrootut ja 39 selgroogset). Eesti loomad on kaitse alla võetud Looduskaitseseaduse (2004) järgi. Selle alusel jagunevad kaitsealused liigid kolme kategooriasse, kõige enam on ohustatud I kaitsekategooria liigid. 1. I 2011 seisuga olid selgrootutest l kaitsekategoorias 1 liik (ebapärlikarp), II kaitsekategoorias 6 ja III kaitsekategoorias 45 liiki, selgroogsetest I kaitsekategoorias 18 (kõre, rohe-kärnkonn, must-toonekurg, väike-laukhani, merikotkas, madukotkas, väike- konnakotkas, suur-konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, t utkas,habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits), II kaitsekategoorias 53 ja III kaitsekategoorias 89 liiki. Selgrootud: Selgrootud: Maismaaselgrootud: Ainuraksed (in. ja koduloomade haigustekitajad), ümarussid, rõngussid (vihmauss), limused, vähid, putukad, ämblikulised, lutikalised, mardikalise, võrk- ja ehmestiivalised, kiletiivalised.
annaabi.ee 
