Lauakatmine, arvestades värvusõpetuse aluseid (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Kategooriata - Värvusõpetus

1 Hindamata

Laua katmine arvestades värvusõpetuse aluseid

Lauakatmisvahendid

Lauakatmis- ja serveerimisvahendid on lauapesu , lauanõud ja toiduriistad. Lauakatmisvahendid on lahutamatuks osaks toitlustusettevõtte sisekujundusest ja avaldavad kliendile muljet. Seetottu on nende värvus ja disain väga oluline.

Lauapesu

Lauapesu on laudlinad, salvrätid, kelneri käerätid ja käterätid. Laudlinad ja salvrätid võivad olla valged, värvilised või kirjatud. Värviline lauapesu on osaks teenindussaali värvikujunduses. Parim materjal on kvaliteetne linane või puuvillane , võrreldes muude materjalidega on selline pesu nägusam, raskem ja hügroskoopsem (imab hästi vedelikke - plekid). Sünteetilist materjali ( nailon , viskoos jm) sisaldavast riidest laudlinad on kergesti elektriseeruvad ja neid on halb vahetada.
Laudade katmiseks võib kasutada ka põhilina peale pandavaid pealislinu ning linikuid, mis hoiavad põhilina puhta ja mida on kergem vahetada ning hooldada. Sünteetilisest materjalist sobivas toonis valitud linikud ei lase isegi punaveini plekil põhilinasse imbuda. Lauakatmisel kasutavad ainult linikuid kohvikud ja lihtsamad restoranid . Sel juhul peab lauapind olema ideaalses korras.
Serveerimiskappide ja kärude linad õmmeldakse vastavalt nende mõõtudele. Sageli kasutatakse nende õmblemiseks "rikutud" laudlinu, mida lauakattes enam kasutada ei saa.
Salvrätte kasutatakse laua eelkatteks ja roogade serveerimiseks .
Suuremaid ruudu- ja ristkülikukujulisi ningümmargusi salvrätte kasutatakse kandikute katteks. Kõrgetasemelise teenindusega restoran kasutab ainult tekstiilsalvrätte. Erandiks võivad olla pitsilise servaga ja erineva kujuga pabersalvrätid, mida võib panna alustaldrikule pokaali või tassi alla või kasutada kondiitritoodete serveerimiseks. Hea tasemega restoranis võib lauakattes kasutada pabersälvrätte päevase massteenindamise ajal suurte rühmade toitlustamisel.
Kelnerikäerätid kaitsevad käsi kuumade nõude hoidmisel ja mansette määrdumise eest. Käeräti sisse saab kuivatada pudelikaelal või kannutilal oleva joogitilga ja pühkida lauale sattunud toiduraase. Sobiv materjal on valge linane või puuvillane riie .

Lauanõud

Lauanõud võivad olla portselanist , fajansist, klaasist, metallist, puust, plastmassist ja paberistki. Nõud peavad olema hügieenilised, vastupidavad, õige suurusega ja ühes stiilis ( samast sarjast ) ning sobima masinpesuks. Nõud peavad vastama serveerimisviisidele ja neid peab olema mugav käsitseda. Lauanõude esmakordsel hankimisel tuleb veenduda, et neid on võimalik hiljem juurde saada. Lauanõu nimetus, näiteks lihavaagen , punaveiniklaas või magustoiduvaas ei tähenda üksnes nimetusest tulenevat otstarvet, vaid neid võib kasutada ka muude roogade ja jookide serveerimiseks. Tipprestoranid kasutavad firmamärgiga nõusid, mida valmistatakse eritellimusel.
Portselannõud, fajanss - ja keraamilised nõud valmistatakse savist ning põletatakse seejärel kõrgel temperatuuril. Muster ja firmamärgid kantakse nõudele enne põletamist. Portselan ja fajanss on peenkeraamika tooted. Restorani sööma tulnud klient eelistab kas kaunist portselani või, kui ta on valinud rahvusrestorani, keraamikat. Viimasel juhul peab kogu serviis olema ühesugune.
Portselanist toodetel on sile pind, kerge löögi puhul kostab kõrge puhas helin ja õhukesed kohad on läbipaistvad. Need omadused saavutatakse kõrgekvaliteetse tooraine ja 1100-1400 °C põletustemperatuuriga. Selle tulemusena on portselanist nõud mehaaniliselt ja termiliselt vastupidavad ning nägusad. Olenevalt kasutatava tooraine liikidest ja nende vahekorrast ning valmistamise tehnoloogiast , eristatakse nelja liiki portselani:

Aasia portselan

kõva portselan

vitroportselan

luuportselan.
Fajansist toodetel on portselaniga võrreldes poorsem vettsiduv pind. Seetõttu on neid nõusid raskem pesta. Fajanssnõud on läbipaistmatud. Kerge löögi puhul kostab tuhm kiirestisumbuv heli. Nõud on väiksema vastupidavusega, sest neid põletatakse madalamal temperatuuril - 10001100 °C juures. Keraamilisi ehk savinõusid kasutatakse rahvusroogade serveerimiseks. Need nõud peavad olema glasuuritud nii seest- kui väljastpoolt ning kontrollitud pliisisaldusega.
Lauanõude valik on nimetuste, välimuse ja suuruste järgi väga lai, sest eri maades toodavad vabrikud erinevaid nõusid.
Kõige enam kasutatavad nõud on taldrikud (ingl plate, pr la assiette). Vümasel ajal on hakatud eriti Põhjamaades roogade serveerimisel kasutama suuremaid nõusid, kuna portsjonid on suuremad ja roogade vormistamise mood on muutunud: kuhja asemel asetatakse roa osad taldriku põhjale kaunikujulise kompositsioonina. Taldrikute läbimõõdud on järgmised:
leivataldrik
klassikaline mõöt 15-17 cm
nüüdisaegne mõõt 15-19 cm
suupistetaldrik
20
20-24
praetaldrik
24
26-28
grill italdrik
26-28
30-32
supitaldrik
24
18,24
madal desserttaldrik
20
20-24
sügav desserttaldrik
20
16-20
Joonis 1 Taldrikute läbimõõdud sentimeetrites
Osa serviiside puhul on võimalik tellida ka neerukujuisi salatitaldrikuid. Eeltoodud mõõtude põhjal võib sama mõõduga taldrikutel olla eri serviiside puhul erinev otstarve. Serviisi valikul tuleb arvestada restorani omapära ja põhiklientuuri ootusi. Kui külastajateks on valdavalt põhjamaalased, tuleks eelistada kaasaegset serviisi ja tellida see vastava maa tootjaid esindavalt firmalt.
Põhitaldrikuid (leiva-, suupiste- ja praetaldrik) peaks olema lauakatteks 2-3 komplekti. Peale selle on madalatel taldrikutel ka lisaotstarve: neid kasutatakse roogade serveerimisel alustaldrikutena. Seetõttu tuleb neid tellida vastavalt rohkem. Supitaldrikute arv oleneb suppide serveerimisviisidest. Kui valdavalt kasutatakse puljongitasse, on supitaldrikuid vaja vähem. Samast põhimõttest lähtutakse ka desserttaldrikute tellimisel.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 49 allalaadimist

Lauakatmine-arvestades värvusõpetuse aluseid #1

Lauakatmine-arvestades värvusõpetuse aluseid #2

Lauakatmine-arvestades värvusõpetuse aluseid #3

Lauakatmine-arvestades värvusõpetuse aluseid #4

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

linzzu Õppematerjali autor

Laua katmine

laua katmine värvide kooslus värvide sobitamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Köögis kasutatavad serveerimisvahendid

KÖÖGIS KASUTATAVAD SERVEERIMISVAHENDID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. SERVEERIMISKÄRUD......................................................................4 2. LAUANÕUD..........................................................................................4 3. TOIDURIISTAD...................................................................................9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................12 Lisa 1. Pildid.................................................................................................................13 2 SISSE

Toitlustus

652

pdf

Asjaajamise alused

32 Toidu energeetilist väärtust mõõdetakse peamiselt kalorites (cal). 1 kcal = 1000 cal Inimese ööpäevasest toiduenergiast (s.o. 100%) peaks moodustama:  süsivesikud 55-60%, sellest suhkur 10%;  rasvad 25-30%;  valgud 10-15%. Toidurežiim. See on päevase toiduvajaduse ajaline ja koguseline katmine. Vaata tabelit 2. Tabel 2. Energia jaotumine erinevate söögikordade vahel. Söögikord 5 toidukorda 3 toidukorda Toidukogus % päevasest % päevasest grammides koguenergist koguenergist Hommikusöök 25 30 480 g Vahepala 8 -

Analüüsimeetodid äriuuringutes

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk