Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine.
Eelkooli on eelkõige vaja neile lastele, kes ei ole lasteaias käinud, et nad saaksid mingigi kujutuse teiste lastega koos õppimisest. Kuid ka lasteaialapsed võiksid käia eelkoolis, kui lapsevanem näeb seda vajalikuks. Ma ei ütleks, et see peaks kohustuslik olema. --Millised on plussid? Laps saab rohkem teadmisi omandada ning valmistuda kooliks, harjuda kooli minekuga. Kohaneda teistsuguse keskonnaga. --Millised on miinused? Ma ei leiagi eelkooli juures tegelikult mingeid miinuseid. --Kas lasteaialaps peaks käima enne kooli eelkoolis? Nagu ma enne mainisin, siis on see täiesti lapsevanema otsustada. Kui laps on ka ilma eelkoolita kooliküps ning valmis kooliteed alustama, siis ei ole eelkool vajalik. Vastupidisel juhul aga küll.
Kirjaoskamatus on ka tänapäeva maailmas suur probleem. 774 miljonit kirjaoskamatut maailmas. See on tohutu arv, arvestades, et näiteks USA´s elab umber 315 miljonit inimest. Aga kust saab see probleem alguse maades, kus peaks tegelikult kirjaoskamatus olema väga väike probleem? Võtame ette näiteks Eesti. Kui ma olin lasteaialaps, ei pidanud ma midagi lugema. Lasteaias oli lugemisnurk, kus need, kes tahtsid, lugesid. Kuid ühtegi kohustuslikku raamatut ei olnud. Umbes aasta aega enne kooli hakati lastele õpetama tähti ja numbreid. Terviklikke raamatuid ei pidanud ikka lugema. Esimeses klassis tulid esimesed kohustuslikud raamatud. Need olid lihtsalt ja üheselt mõistetavad. ,,Jussikese seitse sõpra", ,,Kolm põrsakest" ja nii edasi. Kõik oli suhteliselt lihtne ja
............6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt. Muusikaõpetus lasteaias on riiklikul tasandil sätestatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga ning viiakse läbi vähemalt kahel korral nädalas ( Koolieelse lasteasutuse...2008). Lasteaialaps vajab väärtuskasvatust ja arengupotentsiaali toetavat keskkonda, milles on arvestatud nii keskkonna füüsilisi tegureid, pedagoogilisi tingimusi kui keskkonna ja üksikisiku vastasmõju , milles rõhuasetus on aktiivsel kasvatamisel ja õppimisel (Hytönen, 2001, 54-57). Antud referaat põhineb autori Maia Muldma artiklil: Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. 2 Muusikaline mõtlemine
ja ma esitasin oma kava uuesti ja nii hästi kui ma suutsin. See oli minu jaoks eneseületus Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. Kõik unistused võivad täituda, kui uskuda, et need on võimalikud. Elus edasi püüdlemiseks on vaja lootust ja tahtejõudu, mida saab just oma tegudesse uskumisest. Järeldan seda tänu ühele dramaatilisele sündmusele mu lapsepõlves. Ma olin veel lasteaialaps, umbes kuskil viie aastane, kui mu ema jäi kauaks ajaks haiglasse. Tal oli vähk ja elulootust anti talle vähe. Mina oma emast loobuda ei tahtnud, seega oli see mu elu kõige suurem unistuste ja soovide aeg. Ma soovisin, et kõik saaks korda, unistasin asjadest mida teha, kui ema haiglast välja saab ja ma uskusin seda, sest mu tahtmine oli nii suur. Möödus küll kaua aega, aga ma ei lakanud mõtlemast oma ema paranemisele. Ühel päeval, kui tädiga
Töötas ise telefonivõrgus, aga tehnikast polnud aimugi. Laura oli umbes kolmekümneaastane. Ta elas kõige ülemisel korrusel, koos pojaga. Lavatöölises ametit pidanud mehest läksid nad lahku. Laura tegelane tundus kuidagi tuim või õigemini naiivne. Ta ei mõelnud tegelikult üldse suurt selle maailma peale kus ta elama oli suunatud. Ta ei pidanud ennast otsustajaks. Ta ei võtnud maailma ilmaasjata suud täis, sest teadis, et ta maailmast suurt midagi ei tea. Laura poeg Peeter oli lasteaialaps. Ta alles kohanes maailmaga mis teda ümbritses. Ta ei uskunud Jumalat, aga ta uskus Kuradi olemasolu. Theo oli restoranišveitser. Ta ei pidanud oma šveitseritööd oma põhitööks. Theo oli segaduses enda paigutamisega kaasaegsesse sotsiaalsesse hierarhiasse. Theo oli hooramees. Talle meeldisid naised ja oli väga julge nendega. Theo oli huvitav mees. Tal oli veel teaduslik töö, oma salalaps ,mille kallal ta oli juba kolmekümnendast eluaastast peale tegelenud
1. Perekonna koosseis Sugu Suhted Vanus Sünnikoht Tegevusala Haridus Mees Pereisa 25 Tartu Tehnikapoe Kõrg müüja/majandusjuhataj a koolis Naine Pereema 24 Võru Ettekandja Kesk Mees Poeg 4 Tartu Lasteaialaps Lasteaia Mees Poeg 2 Tartu Lasteaialaps lasteaia 4.2. Perekonna vormi tüüp: kahe koolieelikuga, vabaabielus vanematega tuumikperekond. 4.3. Perekonna sotsiaalne seisund Mõlemad vanemad käivad tööl. Pereisal on 2 töökohta. Perekonna orienteeruv sissetulek kuus on 1400 eurot. Lisaks saab pere täiendavalt lastetoetus 38 eurot kuus. Ise loeb pere oma sissetulekut heaks
Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega tuleks Eesti ühiskonnas tegeleda? Väärtushinnang on midagi, mille abil inimesed teevad vahet heal ja halval. Väärtushinnangud ehk väärtused näitavad, mida inimene hindab kõrgelt ning mille poole ta püüdleb. Esmased väärtushinnangud saab laps kodust, kuid need pole lõplikud. Ühiskond meie ümber areneb pidevalt ning seeläbi on ka meie väärtushinnangud pidevas muutumises. Kui lasteaialaps väärtustab sõpru ja magusaid komme, siis nooruk ei pruugi enam samu asju hinnata. Talle on tähtis perekond, raha ja karjäär. Seega on ühiskonnal tähtis roll meie väärtushinnangute kujundamisel. Nõukogude Liidu ajal oli inimestel raske, kui mitte pea võimatu, reisida maailmas ringi ning näha teisi maid ja kultuure. Alates 1992-st aastast ehk ajast, mil Eesti taasiseseisvus, on aga maailm tulnud meile nö lähemale. Tänu internetile on võimalik leida endale kirjasõpru kogu
vaheldusrikas, sest toitumisharjumused saavad alguse lapsepõlvest, ning neid on hiljem raske muuta. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel) 13-aastase lapse kasvamise kiirus aeglustub võrreldes esimese eluaastaga ja väheneb ka söögiisu. Alates neljandast eluaastast hakkab lapse söögiisu jälle suurenema, kuna laps hakkab oluliselt rohkem liikuma. Lasteaialaps saab oma päevasest toiduenergia- ja toitainetevajadusest 85% kätte lasteaias (juhul, kui ta sööb lasteaias kõikidel toidukordadel). Seega ei tohiks kodus pakutava toiduga üle pingutada. Väikelapseiga on õige aeg lapse toitumisharjumuste kujundamiseks laps on uudishimulik, püüab kõiges jäljendada ümbritsevaid inimesi, võtab kergesti omaks nende hoiakud. Tervislik toitumine lapseeas Tervislikul toidul on suur mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Hästi
väikelaste kasvatajatele ja teoorias peituvaid probleeme. ,,Õppekavad ja lasteaed" - See raamat on mõeldud kõigile, kes puutuvad kokku lasteaia, õppekava või mõlemaga - praegused ja tulevased lasteaiapedagoogid, alushariduse suunajad, ametnikud ja lapsevanemad. Teooriat illustreeritakse näidetega. Viimased on eelkõige lasteaia elust, ent lugema on oodatud ka need, kes tegelevad õppekavatööga mõnel teisel haridustasemel. ,,Lasteaialaps peres" - Raamatus käsitletakse selliseid teemasid nagu kunst, muusika, keel ja kõne, lasteaiamatemaatika, loodus, laste kultuur, reklaam ja enesekohaste oskuste kujundamine. ,,Tuju tõstvad mängud" - 300 kiiret ja lihtsat viisi, kuidas iga päev õnnelikumaks muuta! Tuju tõstvad mängud tekitavad lastes helgema ja enesekindlama tunde. Laste loomulikku rõõmuallikat ära kasutades toovad tuju tõstvad mängud taas sära nende silmadesse. ,,Ma ei mängi sinuga"
(1992) Eesti entsüklopeedia. 6. kd. Tallinn: Valgus. 501 Mäng. (2006).[2009, oktoober 05] http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng 10 Nugin, K. (2007). 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn: TLÜ Kirjastus Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Veisson, M. (2009). Lapse areng ja seda toetav keskkond. Rmt. Kivi. L., Sarapuu. H. (Koost.) Lasteaialaps peres. Tartu: Atlex, 5-29 11
Aprill, 58-61 Mäng. (1992) Eesti entsüklopeedia. 6. kd. Tallinn: Valgus. 501 http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng Nugin, K. (2007). 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn: TLÜ Kirjastus Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Ugaste, A. (2009). Mängime ja õpime. Tallinn: Ilo Veisson, M. (2009). Lapse areng ja seda toetav keskkond. Rmt. Kivi. L., Sarapuu. H. (Koost.) Lasteaialaps peres. Tartu: Atlex 11
alushariduse pedagoogidena on meie kohustus neid varakult märgata. 13 Kasutatud allikad: Anderson, R. (2003). Dyslexia and Inclusion: supporting classroom reading with 7-11 year old. United Kingdom: UKLA Craig, F. (2004). Conquer dyslexia without losing the gift. United Kingdom: ONE-TO- ONE Publications Smith, P.K. Cowie,H. Blades, M. (2003). Laste arengu mõistmine. (4.trükk). Tallinn:TLÜ Kirjastus Lasteaialaps peres. (2009). Koost. Kivi,L. Sarapuu, H. Tartu: Atlex AS Padrik,M.& Hallap, M. (2008). Keel ja kõne:kuulamine ja kõnelemine, lugemine ja kirjutamine. Rmt. (Toim.) E. Kikas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 296-298. Lukanenok, K. (2008). Lugemisraskuse riskile viitavad kõne- ja keelearengu iseärasused koolieelses eas. Rmt. (Koost.) H.-M. Seero. Koolimineku lävel. Tallinn: Kirjastus Ilo, 15- 21. Atlas, J. (2008). Literacy in the environment
SISSEJUHATUS Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED 1.1 Aster
Lasteaed ja kool on kodu täienduseks. Lapse ja perekonnaga puutub kokku palju inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid. See aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid võib ka olla nii, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks. (Bakk & Grunewald, 1999) Emal võib olla nii palju tegemist, et teiste laste jaoks tal aega ega energiat ei jätku. Seega on võimalik, et lasteaialaps jääb hooleta. Õpetajapoolne tähelepanelik oleks siin vajalik. Laps on esmatähtis ja see, et ta haige on jäägu teisejärguliseks. Vajadused ei muutu ju. Ta vajab hellust, lähedust ja emaarmastust nagu iga laps. Kui imik saab aru, et teda mõistetakse ja pakutakse talle alati tuge ja abi, siis kujuneb tal kiindumus vanema vastu. Tekib side vanemaga. Ka vanem saab rõõmustada iga pisikese edusammu üle, mida ta lapse juures märkab. (Sööt & Saarma, 1994)
ja poliitikat ning nende muutmise vajadust ja õigustatust. 1 Fileo sofia on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel. Osadele küsimustele ei anna ka filosoofia vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Eelmise aasta kursusel kirjutas üks tudeng essees: "Tänapäeval teab iga lasteaialaps, et teadus vastab kõigile eksistentsiaalsetele küsimustele." Kuid kas loodusteadus suudab vastata küsimustele, miks inimkond elab maa peal? Miks just mina näen nende silmadega ja mitte mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega
Kui õpilane on kahjustanud kooli vara või mõne teise isiku vara, palutakse tal see „hüvita- miskava (alates lk 182). da“. See toimub tavaliselt pärast „rahunemisaega“ ja järgnevat arutelu või lepitusprotsessi õpetajaga, kel on selles vallas oskusi. Lasteaialaps kasutab rühma paberikorvi pissuaarina (ta teab erinevust). See oli tähelepanu Aeg maha otsiv käitumine. Hiljem, oma mänguajast, peseb ta korvi puhastusvahendiga. Teine laste- Mulle meenuvad mu algkooliaastad 1950ndatel Harlesdenis, Londonis. See oli luitunud kivist aialaps peseb ühe poisi kampsunit, millele ta oli pori peale visanud. Paljusid hüvitavaid koolimaja mõnede üksikute kidurate puude, asfaldiga kaetud mänguväljakute ja kitsa trepiga,
annaabi.ee 
