ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. Kui nüüd tuleb kusagilt valguskvant, mille energia vastab metastabiilse oleku ja põhioleku energiate vahele, siis tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis. - Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on elektronide jaoks sobivad energeetilised olekud: põhiolek, ergastatud olek ja metastabiilne olek. Ergastamisel
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Randolf Otsepp LASERID Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 LASERITE AJALUGU.............................................................................. ........4 Definitsioon.................................................................................... ......4 Lühidalt laserite ajaloost........................
võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid välklaserid (impulsslaser) neodüümlaser tahkislaser rubiinlaser kristall-laser gaaslaser argoon-laser heelium-neoon laser krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lasereid. Laserivalgus suudab edastada telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD- ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt täpselt ja minimaalse verejooksuga. Laserkiire abil saab ka valutult hambaid puurida
aastal ameeriklase Maimani poolt. Laser on üpris eriliste omadustega valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on tegelikult lühend sõnade algtähtedestr. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika
Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.[1] Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm).[3]
Laser Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna.
Referaat Laserite kasutamine 2010 Laseritest Juba 1917 tõestas Albert Einstein teoreetilist stimuleeritud kiirguse olemasolu, esimene töötav laser loodi aga alles 1960. aastal. Selle aasta 16. märtsil demonstreeris Theodore Maiman esimest funktsioneerivat laserit Hughes'i uurimislaboris. Sõna "laser" moodustavad tähed tulenevad ingliskeelsete sõnade algustähtedest (light amplification stimulated by emission of radiation), mis tähendab "valguse võimendus kiirguse stimuleeritud emissiooni kaudu". Aatom kiirgab valguse footoni siis, kui elektron langeb aatomis kõrgema energiaga tasemelt ehk ergutatud olekust
ehk ergutatud olekust madalama energiaga tasemele. Enamikel juhtudel kiirgavad ergutatud elektronid valgusfootoneid iseeneslikult. Seda kutsutakse spontaanseks emissiooniks. Vähestel erijuhtudel aga takistavad ergutatud olekute omadused elektronidel valgust kiirata ilma, et footonid poleks valla päästetud teise valgusfootoni poolt. Sellist protsessi nimetatakse stimuleeritud emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserkiirtele on iseloomulikeks tunnusteks monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus. Kõik laserid sisaldavad ainet, mida saab ergutatud olekusse panna, kuid mis ei
1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss. Tema laseriks oli rubiinlaser ( joon.1). joon. 1 Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Sõna ,,laser" on tulnud ingliskeelsest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation mis tähendab ,,valguse võimendus kiirguse stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on seade, mis
koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallidesse tagasi. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimendkristalli. Esimese laseri leiutas 1960. aastal USA füüsik Theodore Maiman. Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi alalislaserid välklaserid (impulsslaser) * neodüümlaser tahkislaser * rubiinlaser * kristall-laser gaaslaser * argoon-laser * heelium-neoon laser * krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid * värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Laserkiire omadused 1. Monokromaatilisus 2. Koherentsus 3. Vähene hajuvus 4. Suur võimsus Laseri kasutusvaldkonnad 1. Tööstuses - materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks 2. Elektroonikas - CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites 3. Meditsiinis - hambaravi, silmalõikused, laserkirurgija
Kadrioru Saksa Gümnaasium Laserid (referaat) Sigrit Link 12B/R Tallinn 2010 2 Sisukord Mis on laser?............................................................................................................................... 4 Laseri tüübid............................................................................................................................... 4 Laserkiire omadused................................................................................................................... 4 Laseri kasutusvaldkonnad................................................................
rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator,
Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel
Laserite kasutamine silmakirurgias Millest hakkan rääkima ? Ajalugu Laserid Laseri kiirguse bioloogiline toime Nägemishäired Kuidas saab neid ravida laserite abil LASIK (EpiLasik, Lasek, ...) FRK Mis mõtleb sellest FDA ? Ajalugu LASER (= valgus kvantgeneraator = optiline kvantgeneraator) indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis UV, nähtavas või IR osas. "Laser" tuleb ingliskeelsest fraasist light amplification by stimulated emission of radiation, mis sõnasõnalt tõlkides tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu. 1916 Albert Enstein pakub välja mõiste stimuleeritud emission.
Second level Theodore Maiman Third level Fourth level (s. 1927) ehitas Fifth level esimese töötava laseri, milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiinist laser Lihtne rubiinlaseri ehitus Laserite ajalugu LASER on lühendsõna: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil) Roy Glauber, 80, John Hall, 71, Theodor Hänsch, 63, USA Harvardi Ülik. USA Colorado Saksamaa, Müncheni professor Ülik. professor Ülik. professor 2005. A. Nobeli füüsikalaureaadid
......................................................................8 4.LASERI TÜÜBID....................................................................................................................9 4.1 Rubiinlaser.......................................................................................................................9 4.2 Gaaslaser.........................................................................................................................9 4.3 Röntgen laser.................................................................................................................10 4.4 Värvilaser......................................................................................................................10 4.5 Elektronlaser..................................................................................................................10 4.6 Tahkislaser ..........................................................................................
Aleksei Agesin IS14 VIKK 1.06.2015 iPooljuhtlaserid ja laserid referaat Pooljuhtlaserid Laserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiskielektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel. Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne, mispuhul elektromagnetlainete faasidevahe püsib muutumatuna
Kati Eliisabet Peterson & Pärl Eelma LASER Ajalugu 1917 Albert Einstein 1928 Rudolf Landenburg 1939 Valentin Fabrikant 1951 Joseph Weber Laser ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Light amplification by stimulated emission of radiation Ruumiline koherentsus: laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga väikese hajuvusega Ajaline koherentsus: suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus (~30 cm) Laserite liigid Gaaslaser- omane kiirguse suur monokromaatilisus ja lainepikkuse stabiilsus Dielektriklaser ehk tahkislaser- keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed Laserite liigid
TÜRI KOLLEDZ Väikeste osakeste määramine gaaslaseriga Referaat Hannelore 12/14/2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mis on laser?........................................................................................................................... 3 HeNe laseri ehitus ja tööpõhimõte........................................................................................... 4 Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil....................................................... 5 Teooria....................................................................................................................
........................................................lk 3 1. Laserite kasutus nahal...............................................................lk 4 1.1 Sünnimärkide eemaldamine.................................................lk 4 1.2 Tätoveeringute eemaldamine.................................................lk 4 1.3 Nahahaiguste laserravi........................................................lk 4 1.4 Venitusarmide ehk striiade eemaldamine 2. Laser silmaravi........................................................................lk 5 2.1 Laserskalpell....................................................................lk 5 3. Hambaravilaserid.....................................................................lk 6 3.1 Kõvakoe protseduurid........................................................lk 6 3.2 Pehmekoe protseduurid......................................................lk 6 3
9. Mis on rekombinatsioon? Lk 68 Rekombinatsioon elektroni ja augu taasühinemine 10. Mis on termistor? Lk 62 Termistor on takisti, mille takistus muutub temperatuuriga. 11. Millel põhineb fototakistite toime? Lk 62 Fototakistite toime põhineb fotojuhitavusel 12. Selgita doonorite ja aktseptorite nimetuste päritolu. Lk 63 Elektrone loovutav lisand (n-pooljuht) on doonor, mis tuleneb ladina keelsest sõnast donre annetama. Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomeil, saame valdavalt aukjuhtivusega pooljuhi, P-pooljuhi . Vastav lisand on siis aktseptor (ld. acceptor vastuvõtja). 13. Mis kannavad elektrivoolu n-tüüpi ja mis p-tüüpi pooljuhtides. Lk 63-64 n-tüüpi pooljuhtides kannavd elektrivoolu peamiselt elektronid. p-tüüpi pooljuhtudes kannavad elektrivoolu peamiselt augud. 14. Mis on pn-siire (e. Pn-üleminek)? Lk 65
1. Kirjelda joonsidet ja kovalentset sidet ? Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide vastastikune toime. Omavahelise tõmbumise tõttu võivad positiivselt ja negatiivselt laetud ioonide vahel moodustuda väga tugevad sidemed. Neid sidemeid nimetatakse ioonsidemeteks, sest need moodustuvad ioonide vahel. 2. Mis on kristall? Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 3. Mis on võredefekt? Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". 4. Mis on legeerimine? Legeerimine on metalliliste, harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse)
(0,01...10 ms), mittelineaarne valguskarakteristik ja suur müratase. Neid kasutatakse kiirgusdetektoritena (sensoritena) automaatreguleerimissüsteemides jm. Fototakisti koosneb klaasplaadist, millele on kantud õhuke pooljuhi kiht. Pooljuhi kahele vastasküljele on kinnitatud metallelektroodid. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele. Vismutsulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava valguse spektriala piiril. Kaadmiumsulfiidist fototakisti on kõige tundlikum nähtavale valgusele. Joonis 4.2. Fototakisti ehitus, tingmärk ja väliskuju [5] Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 4 (43) Valgustamata fototakisti takistus on eri tüüpidel kümnetest kW kuni sadade MW, sõltudes oluliselt temperatuurist
lihtjagamisel. n=N:z=N:Zf±Uv:Z, kus Zf fiktiivse jaotuse arv, mis valitakse vabalt lähedasena nõutud jaotuse arvule Z. Uv=Za*Zc:Zb*Zd vahetus hammasrataste ülekandesuhe. Uv= N(1-Z:Zf). 19. Lasertöötlus.Laserite tüübid. Laserite valiku alusel. Lasertöötlus põhineb kontsentreeritud ja võimendatud valguskiire energia soojuslikul toimel. Valguskiire allikaks on optiline kvantgeneraator ehk laser. On kasutusel tahked, gaas, ja pooljuhtlaserid. Valguse võimendus põhineb valguse stimuleeritud kiirgumisel. Võimendatud valguse saamiseks kristalli aatomid ergastatakse, s.t nad viiakse välja oma stabiilsest olekust. Ergastamiseks on kvantgeneraatoris impulsslamp. Kristalli ergastatud aatom, saades nüüd lisafotooni, kiirgab kohe välja kaks fotoonit, seega kahekordse energia mis suunatakse toorikule. Kiir fokuseeritakse optilise läätsede süsteemiga töödeldavale toorikule
ADSL asümmeetriline abonendiliin APC viltuse lihvimisega füüsikaline kontakt ATM assünkroorne edastamise meetod BD maja(hoone) magistral-jaotusliin BW ribalaius CAT 5 5.kategooria;üldkaabelduse kaabli-ja liideste kategooria 5 CATV kaabel-TV CD piirkondlik hargnevus jaotus CENELEC Euroopa Standardiseerimise organ DFB kitsaspektriline laser DS hajumisnihkega DWDM märgamine DXC digitaalne ristühendus FC FC-liides FD korruste jaotur FDDI optilisele kiule baseeruv kohtvõrk FP laseri tüüp FR tulekindel FRP klaaskiuga armeeritud plastik FWM 4 laine segamine GI sujuv kiud (tüüp 50/125µm) GK GK-kiud 62,5/125µm (Soome tüüp)
hajusa kiirguse suhe (energiaühikutes) ca. 1, aga FAK-i osa on otseses kiirguses vaid. ca. 1/3. Päikesekiirguse spektraalne koostis on erinev otseses ja hajusas kiirguses. Otseses päikesekiirguses on ülekaalus valguse pikalainelisem komponent, sest atmosfääris neeldub eelistatult lühema lainepikkusega kiirgus. Hajusas kiirguses domineerib valguse lühilaineline komponent (Rayleigh seadus). Nii näiteks on FAK-i piirkonnas maale jõudva kiirguse keskmine lainepikkus päikesepaistelise ilmaga umbes 550 nm, pilves ilmaga aga umbes 500 nm. Seos (6) kehtib ainult siis, kui valgust hajutavad keskkonna heterogeensused on lainepikkusega võrreldes väikesed. Kui heterogeensused on valguse lainepikkusega võrreldes suured, on hajunud valguse intensiivsus pöördvõrdeline lainepikkuse ruuduga. Selliselt keskkonnalt (näiteks udu, mille piiskade läbimõõt ületab 10-6 m)
Näiteks ühe kõrgeima lahutusvõimega satelliidil IKONOS monokromaatilise reziimi suurus on 1 m, multispektraalses reziimis aga 4 m. Päikeselt pärineva ja maalt peegeldatud kiirguse kõrval mõõdetakse ka Maa süsteemist pärinevat pikalainelist kiirgust. Maalt emiteeritud soojuskiirguse mõõtmisel on määravaks Plancki seadus absoluutse musta keha kiirgusvõimsuse kohta ja Wieni nihke seadus, mille kohaselt on kõrgema temperatuuri korral kiirgusvõimsus suurem ja kiirgus-spektri tipu lainepikkus lühem. Päikesekiirguse spektri tipp on kõrge temperatuuri tõttu lainepikkusel 0.5 m, ent Maa poolt emiteeruv infrapuna kiirgus tipneb 10 m juures [3]. 1.2 Aktiivsed seadmed Aktiivsete seadmete korral kiirgavad seadeldised ise kiirgust ning võtavad selle ka vastu. Võib luua analooge radariga: kosmoses asuv seade paiskab välja mikrolainete voo ning registreerib tagasipeegeldunud signaali, kusjuures on võimalik varieerida kiiratavate
ei lakka hetkekski. Miks see nii on, ei teata. Teiste liikumiste korral peab olema mingi liikumise põhjus. Seda põhjust nimetatakse jõuks. Jõudusid võib jaotada kaheks liigiks: jõud, mis ilmnevad kehade vahetul kokkupuutel ja jõud, mis mõjuvad ka siis, kui kehad kokku ei puutu (mõju toimub välja vahendusel). Et vahetus kokkupuutes olev üks keha saaks teisele mõjuda, peab see keha olema erilises seisundis: deformeeritud. Selleks, et käsi, vibu või gaas silindris avaldaks teisele kehale (veepang, nool, kolb) jõudu tuleb lihaseid pingutada, vibu vinna tõmmata või gaas kokku suruda. Vahetul kokkupuutel ilmneb ka teisi jõude, näiteks hõõrdejõud. Selles jaotises vaatleme liikumist kirjeldavaid mõisteid ja suurusi, mis on kasutatavad kõikide liikumisvormide korral. Anname ülevaate liikumist kirjeldavatest klassikalistest seadustest ning liikumisega seotud füüsikalistest suurustest ja seostest nende vahel. 5.1
Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle tingimuseks on keskkondade erinev tihedus. Mida tihedam on keskkond, seda aeglasemalt elektromagnetkiirgus ehk valgus levib. Vaakumis on see 300000 km/s. Õhus see kiirus langeb. Vees on see umbes 250000 240000 km/s.
Kaks teineteisest ioleeritud ja teineteise lähedalasetatud juhti moodustavad kondensaatori. Kondensaatori ülesandeks on koguda laenguid. Lihtsamaks kondensaatoriks on plaatkondensaator, mis koosneb kahest plaadist ja nende vahel olevast S dielektrikust. Plaatideks on harilikult metalllehed ja dielektrikuks võib olla tahkis, vedelik kui ka gaas, näiteks õhk.Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub: d 1) plaatide ( elektroodide ) pindalast S ( m ) mida suurem on pindala, seda suurem on mahtuvus, 2) plaatide vahelisest kaugusest - d ( m ) - mida väiksem on kaugus, seda suurem on mahtuvus ja vastupidi. 3) plaatide vahelisest dielektriku materjalist - mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on mahtuvus.
2.3.3 AIIIBV tüüpi ühendid. Need on III rühma elementide (B, Al, Ga, In) ja V rühma elementide (N, P, As, Sb, Bi) ühendid. Keelutsooni laius muutub kindla seaduspärasuse järgi: Element N P As Sb B ~10 5,9 3,0 2,6 Al ~5 2,4 2,16 1,6 Ga 3,34 2,25 1,45 0,79 In 1,98 1,34 0,46 0,17 Enimkasutatav on GaAs, üldse 2. kohal pärast Si. Keelutsooni laius (1,45 eV) on suurem kui Si-s ja seega ka max töötemperatuur kõrgem (kuni 450 OC). Elektronide liikuvus (0,95 m2/V s) on aga tunduvalt suurem kui ränis ja ka germaaniumis. GaAs saadakse komponentide koossulatamise teel. Puhastamine toimub peamiselt tsoonsulatusega ja monokristalle kasvatatakse sulandist tõmbamise teel. Need operatsioonid viiakse läbi hermeetilistes kvartskonteinerites As rõhu all, et vältida GaAs sublimatsiooni.
hõredalt asustatud Galaktika piirkonnas. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. o 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentatsiooni paljundamiseks. Laialdas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
