Labor 2 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 20.04.2011 Tallinn 2011 Arvutused 1. ülesanne: jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1000 Hz Pilt arvutist f = 1 kHz, 9.80V Um= =4.90V (amplituud) 2 dV 0.66V = =16500 dt 0,04 ms 2. ülesanne: jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 1.1 MHz Pilt arvutist: Frondi tõusuaeg on 38 ns ja langusaeg 22 ns. 3. ülesanne: jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Pilt arvutist: Kõlari võnkesagedus on f = 64.90 Hz Kolm järjestikus amplituuudi sain: A1 = 1.02 V, A2 = 0.23 V, A3 = 0.17 V 4. ülesanne: jälgi ülekantava sümboli signaali arvuti RS232 väljundis Pilt arvutist: Sümboliks valisin ,,k", mille ASCII kood on 1101011, pinge see aeg on 21.56 V ja biti pikkus on 0,11 ms. Järeldused Paistab, et tulemused on reaalsed.
Mõõtetulemused ja arvutused Ülesanne 1: Jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1100 Hz sagedus f=1080 Hz amplituud Um=0,75 V Mõõdetud maksimaalne kasvukiirus: v= = = 3837 V/s Arvutuslik maksimaalne kasvukiirus: = 2 * f * Um = 2 *1080 * 0,75 = 5089 V/s Pilt signaalist: Ülesanne 2: Jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 0.9 MHz Signaali tõusuaeg 26 ns Signaali langusaeg 24 ns Pildid signaalist: Ülesanne 3: Jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Võnkesagedus f=56,82 Hz A1max=2,45 V A2max=1,08 V A3max=0,80 V Sumbuvustegur =ln( ) * 56,82= 46,54 u(t) = Umax * e-t cos() = 2,45 * e-46,54t cos(113,64t) Pilt signaalist:
Signaalide reistreerimine numbrilisel kujul, nende jalgimine ja tootlus. 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplituud: 1,6 V Mõõdetud signaali max kasvukiirus: ==27000 =2*f*Um=2*892,86*1,6=8971 Erinevus mõõdetud arvutatud tulemuste vahel on väga suur. Eksisin mõõtmisel. 2. Impluss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali tõusuaeg: 38 ns Signaali langusaeg: 20 ns 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali võnkesagedus:152 Hz Signaali periood: T===0,00658 s A1=1,83V A2=1,28V A3=1,09V Sumbuvuse logaritmilisest dekremendist lahtudes voime kirjutada: = ln=ln=0,3575 Np Sumbuvustegur on aga võrdne: ß===54,33 Signaali kirjeldav avaldis ajafunktsioonina: U(t)=Xmax*e-ßt=1,83*e-54,33*t 4. Signaali RS232 liideses Sumbol: k ASCII kood: 11010112 Pinge P-P: Up-p=21,72 V 1 biti pikkus: 0,1 ms
Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,33 Markeritega mõõtmisel saadud signaali maksimaalne tõusukiirus erineb arvutuslikult leitud tõusukiirusest markeritega mõõtmise ebatäpsuse tõttu. Impulss-signaalide jälgimine 6 Nelinurksignaal sagedusega 10 Hz. Efektiivne diskreetimissagedus 1 GS/s. Signaali tõusuaeg on 1 = 56 Signaali langusaeg on 2 = 52 Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus on = 166,67 Kolm järjestikust amplituudi on 1 = 3,42 2 = 2,25 3 = 1,36 Sumbuvustegur on = ln(1 ÷ 2 ) = ln(3,42 ÷ 2,25) 166,67 = 69,79 Signaali kirjeldava avaldise valem on = 1 - ( + ) x on hälve tasakaaluasendist, t on aeg, algfaas = 0 Omavõnkesagedus on 0 = = 166,67 Sumbuva võnkumise sagedus = 02 - 2 = 166,672 - 69,792 = 151,35 Signaali kirjeldav avaldis on
Tintoretto (1518 - 1594) - On Veneetsia kunstnik, tuntud oma usulise sisuga hiigelpiltide pooles.Teostele on omane rahutus, ebasümmeetrilisus, heleda ja tumeda kontrast ning teatraalsed valgusefektid, Tihti on piltide kesk osa tühi. Püha õhtusöömaaeg Taust: Majandus: religioosed sõjad, reformatsioon oli katoliku kiriku vastu. Majanduslik vapustus. Linnade iseseisvuse häving. Üldiselt oli manerism kunstiajaloo langusaeg kuna esinesid plagiaat teosed. Ühiskond: üleliigne kasutamine erinevates stiilides nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas, esines keerukus. Varamanerismi artistid, kes töötasid Roomas (1520a) põgenesid sõjalise sündmuse Sack of Rome tõttu. Toimus konflikt Charles V ja War of the League of Cognac vahel. Artistid läksid laiali üle kontinentide otsides tööd. Nende stiili levitati üle Itaalia. Tulemuseks oli esimene rahvusvaheline kunsti stiil alates gooti stiilist. Euroopa
intellektuaalseks mänguks. Madalmaade stiili arengut võib jagada 5 etapiks. I põlvkond 1420- 1460 Burgundia ajastu. Uued zanrid (missatsükkel, ühetekstiline motett, polüfooniline ilmalik laul). Uue stiili alusepanijaiks Guillaume Dufay ja 2 Gilles Binchois , kes olid ka tihedalt omavahel seotud. Uusaegse heakõlalise muusikastiili põhilised arendajad ja rajajad. II põlvkond 1460 - 1490 Burgundija riigi langusaeg. Tekkis uus polüfooniatehnika kaanon , arenes välja meisterlik kaanonitehnika. Tähtsaim helilooja Ida-Flandriast pärit Johannes Ockeghem ( katedraali koori laulja, kuningakapelli liige ja juht, St. Martini varameister) III põlvkond 1440-1460 kõrgrenessanss kujutavas kunstis Raffael, Leonardo da Vinci. Tekkis lihtne akkordika, lihtne tekst, tasakaalustatus muusikas. Tundelised varjundid nii muusikas kui ka tekstis. Suurim helilooja Josquin Desprez , keda
Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema
(Amida) kuju. Kaakura ajastul asendus romantism dramaatilisusega. Mõjujõu suurendamiseks valmistati kujudele (Hiina skulptuuride eeskujul) kristallsilmad, rõivad värviti eredaks ja kaunistati kullaga. Taas kasutati peamiselt puitu, kuid ajastu suurteos oli 11 m kõrgune Buddha pronkskuju Kamakuras (ill 3) (1252). Silmapaistvad meistrid olid Kokei (12. saj) ja ta poeg Unkei (12.- 13. saj). Ashikaga ajastu oli skulptuuri langusaeg, ilmalikele võimudele vastupanu osutanud kloostreid hävitati. Tokugawa ajal, kui templeid ja kloostreid restaureeriti, tehti hävinud kujude jäljendeid. 19. sajandil algas Lääne kunsti mõju elavnemine, paljud kujurid läksid õppima Euroopasse või Ameerikasse. Skulptuuris on 20. sajandil rahvuslikud traditsioonid nõrgemad kui teistel kujutava kunsti aladel. Tuntuimad 20 sajandi kujurid on Koun Takamura (1852- 1934) ja Kogan tebari (1882- 1927). Maalikunst
algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas niisiis Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr) on 16 aga tuntud antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Kuid ehkki antiiktsivilisatsiooni langus oli äärmiselt oluline Euroopa ajaloo seisu- kohalt, ei puuduta vana- ja keskaja vahele piiri tõmbamine sugugi Euroopast kaugele jäävaid tsivilisatsioone
algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas niisiis Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr) on 16 aga tuntud antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Kuid ehkki antiiktsivilisatsiooni langus oli äärmiselt oluline Euroopa ajaloo seisu- kohalt, ei puuduta vana- ja keskaja vahele piiri tõmbamine sugugi Euroopast kaugele jäävaid tsivilisatsioone
Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja kasutamine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia umbes 3000 eKr Egiptus umbes 2500 eKr
Poitiers'i lahingus muslimite sissetungi Lääne-Euroopasse. 8. sajandil tungisid araablased Indiasse, Kesk-Aasiasse ja Loode-Hiinasse. 1453. a. vallutasid islami vastuvõtnud türklased Konstantinoopoli. 9 13. sajand oli araabia kultuur keskaja õitsvam kultuur. Oma usu tohtisid säilitada vaid juudid ja kristlased, teisi kiusati halastamatult taga. Eriti julm oli zoroastristide hävitamine Pärsias 7. - 8. sajandil ja budistliku kultuuri hävitamine Indias 9. - 11. sajandil. Islami langusaeg kestis 16. sajandist kuni 19. sajandi lõpuni. 20. sajand nägi araabia rahvusriikide tekkimist ja fundamentalismi taassündi, 21. sajandi algul ohustab maailma islamiäärmuslaste terrorism. Voolud 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja siiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnistata. Siiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka
Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad. 2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. 3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg Vanaaeg Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr) 3.Peatükk. Idamaad 1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke? Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr. Egiptuses rajati tsivilisatsiooni tekke alguses või varemgi ulatuslikke niisutussüsteeme, kanaleid ja tamme
Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad. 2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. 3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg Vanaaeg – Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg – Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr) 3.Peatükk. Idamaad 1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke? Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr. Egiptuses rajati tsivilisatsiooni tekke alguses või varemgi ulatuslikke niisutussüsteeme, kanaleid ja tamme
muisaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Kuigi see jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Muitset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (umbes 8. Sajandist eKr kuni 5. Sajandini pKr) on aga tuntud kui antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne- Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. 9 IDAMAAD 3.Muistne Egiptus: ajalugu, riik ja ühiskond Geograafiline asend ja loodusolud Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-
avalikud ehitised. Orjanduslik kord ja linnriigid. Ateenas orjanduslik demokraatia, Spartas aristokraatlik riik. Kolooniate rajamine. 4) Klassikaline (5. saj 330. a eKr) Kreeka kultuuri kõrgaeg. Ateena tähtsus kasvab. Ateena vs Sparta sõda. 490.a eKr toimus Marathoni lahing (pärslased vs kreeklased). 5) Hellenismi (330 146 a eKr) Poliitiline killustatus põhjustas majanduslanguse. Aleksander Suure sõjaretkedel levib kreeka kultuuri alane teave Idamaadesse. OM langusaeg. Roomlased tungivad Kreekasse. 6) Rooma võimu (146 eKr 395 m.a.j) Kreeka linnadel on autonoomia, neid valitseb Makedoonia provintsi asevalitseja. Rooma riigi jagunemisel 395. a. m.a.j jääb Kreeka Ida- Rooma riigi koosseisu Kreeka religioon (Kreeka jumalad): Olümpose jumalad: Zeus - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Hera - Zeusi abikaasa ja õde, abielunaiste kaitsja. Poseidon- Zeusi vend, merede valitseja. Hades - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja.
sellest puudus. 4 78. 1. juulist on Jõgeva põlluameti juhataja ja ühtlasi abimaavanem Ilmar Tupits. ,,Olin 1975. aastal Jõgeva katsesovhoosi osakonnajuhataja, seemnekasvatuse peaagronoom ja tootmisdirektor." (Lukas: 1991). Ametisse asus noor ja asjalik spetsialist, kes tegi hiljem karjääri ka ministeeriumis. Olukord ei jõudnud väga paraneda, sest ta oli ametis lühikest aega. Sel ajal olid põllumajanduses langusaeg. 79. Kaarina valla noorsookomisjon on kaalunud võimalust ühendada vajalikku kasulikuga: Kaarina noorte tööpuudust Jõgevamaa abistamisega. Noored kaarinalased võiksid endi juures õpetada Jõgeva noori masinaid käsitsema ja hooldustöid tegema (Puusepp: 1991). Uued oskused annavad suurema võimaluse kuskile ametisse saada. Kas või lihttööliseks, ka selleks on vaja teadmisi, uisapäisa ei saa midagi teha. Paljud tööandjadki otsustavad
Nigeri piirkonnas kujunes umbes 500 a. eKr välja Noki kultuur, mis tundis raua sulatamist. Kuna jõgede ja järvede järgi võiks orienteeruda, tekkisid nende piirkonda kõrgkultuurid. Meroe kultuur tekkis Niiluse teise ja kuuenda kärestiku vahelistele aladele. Seda nimetatakse ka Kushi kultuuriks. Tšaadi järve ümbruses tekkis Kanem-Bormu riik, mille valitsejad olid islamiusulised. See oli omaaegne mõjukas riik, mis oli keskajal ka Eurooplastele tuntud. Selle langusaeg jääb 18. sajandisse, enne oli tegemist praktiliselt impeeriumiga. Nigeri kallastel tekkisid kolm riiki – Ghana, Mali ja Songhai. Keskaegne Ghana asub oluliselt rohkem põhja pool kui tänapäeva Ghana. Kongo jõe suudmes asus võimas Vana-Kongo riik, mis jäi tänapäeva Angola aladele. Tegemist oli väga tähelepanuväärse riigiga. Suur-Zimbabwe tekkis Saabi jõe kallastele (monomotapa). Vanad Aafrika riigid Meroe riik eksisteeris alates 10. saj eKr kuni 4. saj pKr
juba elumahlu vähendama. Kuueteistkümnendast, sajandist peale on aga arhitektuuri põdurus juba silmanähtav: ta ei väljenda enam ajastu vaimu, temast saab vilets klassikaline kunst, algupärasest kunstist, gallia ja euroopa kunstist muutub ta kreeka ja rooma kunstiks, ehtsast ja eesrindlikust kunstist antiigi virilaks «imiteerimiseks. Ma mõtlen siin seda langusaega, mida nimetatakse renessansiajaks. See langusaeg on siiski küllalt suurepärane, sest vana gooti geenius, see päike, mis läheb looja Mainzi hiiglasuure trükipressi taha, valgustab oma viimaste kiirtega veel mõne aja kõiki neid kokkukuhjatud ladina kaarvõlvide ja korintose sammaste * värdjaid. Ja seda veerevat päikest peame me koiduks! Kuid sellest silmapilgust peale, kui arhitektuur on paljas kunst nagu iga teinegi, kui ta enam pole kõikehaarav, valitsev, ainuvõimas kunst, puudub tal ka jõud teisi kunste endasse sulgeda
annaabi.ee 
