proteiinisisaldust. Liigse lämmastiku mõjul võivad taliodral kasvada järelvõrsed, mille tõttu väheneb kogusaak ja halveneb saagi kvaliteet. Kaer Kaera toitainete (N, P, K) vajadus on väiksem kui nisul ja odral. Fosfor- ja kaaliumväetised mõjutavad kaera saagikust vaid siis, kui nende toitainete sisaldus mullas on väike. Optimaalsest kõrgemad lämmastiku normid võivad põhjustada kaera lamandumist. Suurte lämmastiku koguste juures lamandub kaer nisust ja odrast kergemini. Kaera terasaaki suurendab peamiselt vaid külvieelselt või külviga samaaegselt antud lämmastik. Loomise eel või ajal antud lämmastik kaera terasaaki oluliselt ei tõsta, suurendab aga terade proteiinisisaldust.
külmale ja märjale, kasvab paremini niiskes kliimas ja niiskes mullas, kardab enam põuda. Rootsi ristik pn põldristikheinast niiskeil luldadel kestvam, võib 4-6 aastat püsida, enamasti peetakse teda 3 aastat. Varjamist kannatab ta vähem, söödaväärtuses ja pärastkülvi-aastate saagis jääb põldristikust veidi alla. Ta kannatab ka ristikheinavähi läbi, mulla ristikheinaväsimus esineb vähem. Seemnesaak on kindlam, seeme variseb kergesti. Puhaskülvi ei tarvitata, sest taim lamandub. Ta annab ligi 120-240 kvintaali haljast või 25-50 kvintaali kuivatatud heina. Valge ristikhein on tähtis karjamaataim. Ta on kestvam põld- ja rootsiristikust, eriti on kodumaa seeme suure püsivusega. Ta sobib kergemaile kuivemaile muldadele ka niidu- ja põldheina segusse, siiskeimal jääb põld- ja rootsi ristikust saagi poolest taha. Karjamaal on valgel ristikul hea järelkasv, ta kannatab hästi sõtkumist ja söötmist. Võsundilise, roomava
Nii võib varajane ristik anda esimesel aastal juba 100 ts haljasmassi. Hiline punane ristik on suurema võrsumisvõimega, varte arv suurem ja need on pikemad ja rohkem harunenud, mistõttu hilise ristiku saak on harilikult suurem, võrreldes varajasega. Varajane punane ristik on veidi põuakindlam kui hiline, sest ta areneb kevadel varem ja tarbib seega paremini kevadist mullavett. Pikemavarreline hiline punane ristik lamandub lopsaka kasvu korral kergemini, kusjuures söödaväärtus alaneb (alumiste lehtede varisemise ja mädanemise tõttu) ja mehhaniseeritud koristamine raskeneb. Põllumajanduses kasutatavatest liblikõielistest punase ristiku poolt seotud lämmastiku kogus kõigub tavaliselt 60-120 kg vahel. Põldtimud Põldtimut (Phleum pratense) on 20-100 cm pikkuste kõrtega tiheda, rulja, kareda tömbitipulise,
lamandu. Herne kasvufaasid · Tõusmete faas · Õiepungade moodustumine · Õitsemine · Valmimine Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Tema seemned hakkavad idanema 1-2 0C juures, tõusmed taluvad 6-8 kraadist külma. Kasvuks optimaalne temperatuur 16-200C. Hernes vajab kuni õitsemiseni rohkesti niiskust. Pärast õitsemist põhjustab ülearune niiskus liigset vegetatiivkasvu ning hernes lamandub kergesti. Liigniiskust hernes ei talu. Mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik, kuid eelistab keskmise lõimisega muldi mis on huumuserikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernes on valgusnõudlik pikapäevataim, isetolmleja. HERNE AGROTEHNIKA Hernes tuleb külvata varakult. Siis idanevad seemned niiskes mullas ühtlaselt, hernekärsakarüüstet esineb vähem ning kaunad valmivad ühtlasemalt varem. Külv peaks toimuma enne teravilja külvi.
Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a. kasvatatud ristõielisi kultuure. Vajab väga hästi ettevalmistatud mulda-nii sügis-kui kevadkünd. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiite ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajadusel tehakse umbrohutõrje. Külvatakse kevadel esimesel võimalusel (taval.mais). Vegetatsiooniperiood 90-100 päeva.Seeme hakkab aeglaselt idanema mullas +5 C juures, kiiresti 10-15 C juures
Varjutada idanevuse hõlbustamiseks. ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis Kõrgus 20 kuni 30 cm Lillakasroosade päeval suletud õitega. Õhtul õied avanevad. Tugeva ja meeldiva lõhnaga lilled sobivad kõikjale peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse teiste lillede vahele. Õitseb juulist külmadeni. Kasvukoht päikesepaisteline või poolvarjuline. Külvatakse kohale mais, juunis või oktoobris. Toestada vajadusel, lamandub kergesti. Väetada. KELLUKJAS KEERISPEA Phacelia campanularia KELLUKJAS KEERISPEA Phacelia campanularia Madal. Kõrgus umbes 20 cm. Lehed munajad Erksad sügavsinised ülespoole kellukjad õied Õitseb juulis - augustis. Mesilaste lemmik. Eelistab päikesepaistelist kuiva ja lahja mullaga kasvukohta. Külv avamaale sügiusel või varakevadel. KIVIKILBIK Lobularia Maritima KIVIKILBIK Lobularia Maritima Madal
kättesaadavaks · Söödaks külvatakse tavalises reaskülvis, seemnekasvatuses laiarealiselt · Külvisenorm on 100-120 seemet /m² · Sobivaim aeg koristuseks on kui esimesed kaunad on sinkjashallid Suviviki kasvatamine Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim · Seemned idanevad 1-2 C juures · Tõusmed taluvad - 6C, kaunad hukkuvad - 2-4 C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat 26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid, nende iseloomustus Mullapealsed organid Varred- Vars on rohtne ja sõlmeline.vars hargeb Leht- paaritusulgja leht.tumeroheline/kollakas karvane
Sõnniku vajadus sõltub huumuse hulgast. Turvast võib anda 50tonni hektarile mineraalmaal. Virtsas ja lägas vähe fosforit. Hein loomasöödana Et heinsäiluks peab kuivaine sisaldus olema vähelt 85%. Veised söövad päevas heina 2kg päevas. Hobustele 6-10 kg päevas. Talveks varutud 1000 kg/talvel. Heina niitmise ajast oleneb kvaliteet. Võime kaotada 1/3 saagist kui valel ajal tehtud. Parim tulemus õitsemise ajal. Niidetakse kui domineeriv liik õitseb. Kui heintaimik lamandub tuleb kohe niita, kuna läheb hallitama. Niita tuleks niita peal. Kuivatamisel tekkivad suured kaod, põhjustatud taimede elutegevuse jätkumisel. Toitainete väljauhtumine, taime osade varisemine. Pärast niitmist elutegevus jätkkub: füsioloogilis biokeemilised ja biokeemilised erinevused. On tingitud taimede ainevahetusest. Jätkub peale hingamist. Üpris varsti saabub lagunemine, taim toimib hingab , kuna tekib toitainet puudus taimele.
Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Paljuliigilise segu korral koristatakse hariliku aruheina koristusküpsuse alusel. Tavaliselt rajatakse niidud või heinamaad ühe või kahe ühesuguse arengukiirusega domineeriva liigiga. Selle juhtliigi järgi otsustatakse niitmise aeg. Kui tahetakse saada mitu niidet, siis tuleb varem niita, kui on optimaalne aeg. Kui heintaimik lamandub, siis tuleb kohe niita, sest alumised lehed hakkavad mädanema, kaotame saagis ja selle kvaliteedis. Hallitanud lehed võivad mõjuda halvasti loomade tervisele. Mädanemist põhjustavate mikroorganismide ainevahetuse jääkproduktid on toksilised. Peale kalendaarse aja on ka optimaalne aeg päeva jooksul. Kõige sobivam aeg on niita 11 aegu hommikul, sellisel juhul hein kuivab juba samal päeval. Hein niidetakse enamvähem 5 cm kõrguselt. Heina
Seemned idanevad 1-2C juures.Tõusmed taluvad 6C öökülma, kuid kaunad hukkuvad 2-4C külma korral.Akt temp summa peab olema haljasmassi kasvatamiseks 900C, seemneks 1500-1900C. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Rea-geerib hästi org ja mineraalväetistele.Pikapäevataim.1000 seemne mass on 45-60g. Seemnekasvatus sarnaneb herne omaga.Hea eelvili enamikele kultuuridele. Suviviki kasvatamisel talle orgaanilist väetist ei anta.Oluline on anda fosfor- ja kaaliumväetist. Seemnepõld lamandub alati. Tuleb külvata enne 10 maid.Puhaskülvis külvatakse 100-150 idanevat tera m².Keemilist umbrohutõrjet saab teha vaid puhaskülvides. Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised.Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 näd.Koristatakse otsese kombainimisega. 44) Lupiinid. On nii ühe- kui mitmeaastaseid. 4 liiki:1)ahtalehine-varavalmiv.1000 seemne mass on 150 g.Seemned väiksed, õied roosda või valged.2)kollane-pikema kasvuajaga, õied kollased,
Seemned idanevad 1-2C juures.Tõusmed taluvad 6C öökülma, kuid kaunad hukkuvad 2-4C külma korral.Akt temp summa peab olema haljasmassi kasvatamiseks 900C, seemneks 1500-1900C. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Rea- geerib hästi org ja mineraalväetistele.Pikapäevataim.1000 seemne mass on 45-60g. Seemnekasvatus sarnaneb herne omaga.Hea eelvili enamikele kultuuridele. Suviviki kasvatamisel talle orgaanilist väetist ei anta.Oluline on anda fosfor- ja kaaliumväetist. Seemnepõld lamandub alati. Tuleb külvata enne 10 maid.Puhaskülvis külvatakse 100-150 idanevat tera m².Keemilist umbrohutõrjet saab teha vaid puhaskülvides. Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised.Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 näd.Koristatakse otsese kombainimisega. 44) Lupiinid. On nii ühe- kui mitmeaastaseid. 4 liiki:1)ahtalehine-varavalmiv.1000 seemne mass on 150 g.Seemned väiksed, õied roosda või valged.2)kollane-pikema kasvuajaga,
2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Suviviki kasvatamine · Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim · Seemned idanevad 1-2 0C juures · Tõusmed taluvad - 60C, kaunad hukkuvad - 2-4 0C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat Lupiinidel on suur valgusnõudlikkus. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikapäevataimed. Lupiinidel on suur lehepind- 1 ha kohta 100 ha. Neil esineb heliotropism- suudavad oma lehelabasid
kudesid, vajalik seemnete nooremate lehtede äärtel ja tipus. Tekivad ja lehed on heledad. Takistatud on Ca idanemisel, viljade ja kollased või kollakaspruunid laigud, ja Mg omastamine. mugulate arenguks. Pikendab leheservad keerduvad üles, varisevad. õitsemist, kirgastab õite Kaaliumi puudusel tuhmub õite värv ja taim värvust, muudab taimed lamandub kergesti. Puudusnähud vastupidavamaks kuivuse, meenutavad vee puudust. haiguste ja temperatuuri suhtes, taimedes on teda 0.4...1.6% Ca - kaltsium on vajalik Juured nõrgad, juurekarvad limastuvad ja Liigne kaltsium mullas pärsib B juurte kasvuks, aktiviseerib hävinevad. Harva avalduvad ülemistes omastamist, puudus võib tekkida biokeemilisi protsesse taimes, lehtede servade või kogu taimes kloroosi värskelt lubjatud mullas ja turbas.
Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi. Loomise lõpuks peaks olema niidetud kerahein; ohtetu luste ja päideroog. Kui tahetakse teha mitu niidet või sügisel hakata karjatama, siis tuleks varem niita kui optimaalne aeg. Kui taimik lamandub, niita kohe. Hein kuivab juba samal päeval, kui kastemärga heina niita, siis kuivavad nad kokku ja vesi ei aurustu ära, ning hein ei kuiva. Niitmine on tähtis taimede elutegevuse jätkamiseks, toitainete väljauhtumiseks. Taime osade varisemiseks. Füsioloogilis biokeemilised ja biokeemilised protsessid. Füsioloogilis keemilised protsessid on tingitud rohu ainevahetusest, taimes jätkub hingamine aga varsti saab ülekaalu toitainete lagunemine,
odra ja ristiku koos kasvama, siis odra saame ära koristada varakult, juuli III dekaad, ning ristik saab edasi kasvada; saame teda alla külvata nii tali- kui suvinisule. Suvinisu saab valmis augusti II dekaadis, kui tahame allakülviks otra kasutada, siis tuleks valida võimalikult varajase nisusordi) Talirukis ja kaer (?) Talirukist katteviljana ei ole soovitatav (ainult madala viljakusega põldudel). Kaer allakülvina on samuti halb kuna ta valmib septembrikuuks ning lamandub, mis omakorda võib rikkuda heintaimiku. Soodsamaks peetakse paar aastat kartulit, paar aastat puhkust kuna sellisel juhul jääb taastumisperiood pikemaks kui üle aasta külvaks kartulit! Kesad Kesade harimine hõlmab kõiki enne taliviljade külvi tehtavaid mullaharimistöid, mille ülesandeks on umbrohtude tõrje, taliviljade toitumis- ja niiskusreziimi optimeerimine ning mulla külvikõlblikuks harimine. Levinud on kaks kesatüüpi:
annaabi.ee 
