81 3.60 sorditu RHF 2 601.6 9740.1 3.01 3.28 sorditu RHF 2 644.5 10356.2 3.62 3.37 kõrgem RHF 2 661.5 10011.2 3.05 3.83 kõrgem RHF 2 596.2 10087.2 3.93 3.33 kõrgem eesti mustakirju holstein eesti punane tõug eesti punasekirju holstein ma laktatsiooninumber hma kehamass, kg ma piima kogutoodang lüpsiperioodi jooksul, kg - rasvasisaldus, % valgusisaldus, % piima kvaliteediklass Ülesanne 1. Kas piimatoodang esimesel ja teisel laktatsioonil on erinev? Ülesanne 2. Prognoosida lehma piimatoodangut tema kehamassi alusel. Kui suur võiks keskmiselt olla piimatoodang 600 kg kaaluval lehmal? Ülesanne 3. Kas lehmade piimatoodang sõltub tõust? Kõik ülesanded lahendage eraldi töölehtedele, kopeerides sinna eelnevalt andmestiku (või analüüsideks vajalikud veerud) lehe Uued töölehed nimetage vastavalt 'Ülesanne1', 'Üleanne2' ja 'Ülesanne3'. Salvestage eksamitöö nimega 'perekonnanimi_eksam_???.xls' ja
Kui lehmad ei tiinestu uuesti, siis nad ei püsi karjas. Sigimisel on mõju kogu laktatsiooniperioodile, pärast poegimist on toodang kõrgeim ja lehm toodab oma energiavarude arvelt maksimaalselt piima, uuesti tiineks jäädes hakkab toodang stabiilselt langema ning tiinuse lõpus kui lehm jääb kinni ei anna ta enam piima vaid kogub end järgmiseks laktatsiooniperioodiks. Kuna lehmad saavutavad oma parimad tootmistulemused alles kolmandal laktatsioonil on tootja jaoks oluline, et loomad saaksid järglasi ning jõuaksid vanusesse millal on nende piimajõudlus suurim. 9 Kasutatud kirjandus ETKÜ. 2010. Eesti holsteini tõu aretusprogramm http://www.etky.ee/est/aretus2.php?id=33 Viimati külastatud 9.12.2014 JKK, 2013a. Karjade võrdlus. 2013. Karjade võrdlus. https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli-
!! *Aherlehm-lehm, kes pole 3 kuud pärast poegimist uuesti tiineks jäänud. *Enne poegimist hakkab udar suurenema (udar võib paiste minna). Vaagnasidemed hakkavad lõtvuma. Oksütotsiini mõjul hakkab piim enne poegimist tilkuma. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine – lehm jäetakse kinni. Seda nimetatakse kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. *Kaksikute puhul on tiinus 2 nädalat lühem. Erisooliste kaksikute sünni korral on lehmvasikas enamasti sigimatu. Kui tiinus on pikk, siis sünnib arvatavasti pullvasikas. *95% vasikatest sünnib pea ees, 5% tagajalad ees (vajab kindlasti inimestepoolset abi)! *Pärast sündi jäetakse vasikas ema juurde, (pannakse põhk alla poegimisel) *Ternespiim-suurema kuivaine sisaldusega, kollane ja kleepuv. Kõrgem happesus, keetmisel läheb tükki
Kui lehma kuivaine söömus tõuseb 20 kilolt 22 kilole, võib sööda energiasisaldus olla ~10% madalam, selleks et looma energiatarve sama piimatoodangu korral oleks kaetud. Kui kuivaine söömus jääb arvestatust madalamaks siis sel juhul ei saa loomad toitaineid neile vajalikus koguses, nende toodang langeb, nad hakkavad kasutama kehavarusid ning kõhnuvad. Lühidalt tähendab see, et lehmad ei lüpsa enam loodetud tasemel. Selline toodangulangus ei pruugi ilmneda mitte käesoleval laktatsioonil, vaid alles järgmisel, kui loomadel ei jätku enam kehavarusid, et toetada kõrget toodangut laktatsiooni alguses. Näiteks kui kuivaine söömus langeb ca 2 kg, siis täisratsioonilisest segasöödast saadud energiakogus väheneb võrdselt energiakogusega, mis on vajalik ~5 kg piima tootmiseks. (Jõudluskontrollikeskus) 5 2. Söömust mõjutavad tegurid 2.1 Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused
Praegu on lehmade majandusliku kasutamise periood suhteliselt lühike. 2008 a. oli karjast väljaläinud lehmade keskmine eluiga ca 5 aastat. Kui sellest lahutada maha esmaspoegimisiga 28 kuud, siis keskmine väljapraagitud lehmade majandusliku kasutuse periood oli ainult 3 aastat. Seega lüpsab lehm keskmiselt neli-viis laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles kolmandal laktatsioonil. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas. Peamisteks praakimise põhjusteks on udarahaigused, sigimisprobleemid, jäsemete haigused ning ainevahetushaigused. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 14 6) Veisekarja struktuur
asendamatu aminohappe vajaduse ilma, et inimene peaks ühtegi teist toiduainet tarbima. Kuna lambapiima toorpiimana juuakse vähe, siis samale piima kogusele vastab 93 g lambajuustu või kahe klaasi jogurti tarbimine, Maailmas kõige suurema piimajõudlusega on friisi piimalambad. Tänapäeval eristatakse nende hulgas Ida Friisimaal aretatud saksa ida-friisi piimalammast või Lääne Friisimaalt pärit hollandi ida-friisi piimalammast. Kaheksa kuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega, sest nende uted püstitavad piimajõudlusrekordeid, mil parematelt uttedelt saadakse kuni 1000 kg piima aastas. Tavalistes tootmistingimustes saadakse ida-friisi lambafarmis 300-400 l piima (Valdi V.,Valdi A. 1992)
Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 ). Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine - Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust lehm rahutu. Heidab maha, tõuseb püsti, tammub jalalt-jalale. Häbemest eritub lima.. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus
võimalikult lühikeseks. Eestis on lehmade keskmine esmaspoegimisiga keskmiselt 28 kuud. Majanduslikult on kasulik, kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima. Praegu on lehmade majandusliku kasutamise periood lühike, 2008.a. oli see ainult 3 aastat. Seega lüpsab lehm keskmiselt neli-viis laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles kolmandal laktatsioonil. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. 6 Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad
Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. pullvasikas, kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii.. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 11. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE. . Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust lehm rahutu. Heidab maha, tõuseb püsti, tammub jalalt-jalale. Häbemest eritub lima.. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm.
puberteediperiood algab pooleaastaselt. Sel perioodil arenevad kiiresti suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused ning kujunevad välja seksuaalrefleksid. Noorloomade kehavormid muutuvad sugupoolele iseloomulikuks. Sellel perioodil on organismi kasv kõige intensiivsem, mistõttu tuleks jälgida, et noorloomad saaksid nõuetekohaselt söödetud. Täiskasvanuperiood ei alga veel 1. seemendusest ega 1. poegimisest. Noorlehmade organism kasvab veel ka 2. ja 3. laktatsioonil. Samuti jätkub piima- ja sugunäärmete areng. Täiskasvanuks saavad veised 4...5-aastaselt. Seda tuleb arvestada noorlehmade söötmisel, kus täiendavalt tuleb ratsiooni arvestada sööta organismi kasvuks. Täiskasvanuna on veiste suguorganid ja piimanäärmed saavutanud funktsionaalse täiuse. Siis sigivad nad regulaarselt ning annavad tugevaid ja terveid järglasi ning nende jõudlus on suurim Head söötmis-pidamistingimused tagavad suure produktiivsuse pika eluaja jooksul.
2. Sigade reproduktsioonijõudlus. Kuldi reproduktsioonijõudlus väljendub sperma viljastamisvõimes ejakulaadi maht on 250- 300ml ja spermide arv selles 100 000 500 000 spermi mm3 . Emise reproduktsioonijõudlust iseloomustavad: 1. Piimaand see sõltub emise vanusest, laktatsiooni faasist (3. nädalal saavutab max), põrsaste arvust, tõust, emiste söötmisest, emise kehavarudest ja isust (kui tiinuse ajal üle sööta, siis laktatsioonil on halb isu ja vastupidi) 2. Põrsaste sünnimass see sõltub põrsaste arvust ja söötmisest tiinuse ajal 3. Pesakonna võõrutusmass 2 kuune põrsas kaalub 15-20 kg. 3. Sigade nuumajõudlus. Kontrollnuumal fikseeritakse: 1. Keskmine massiiive (KMI) = perioodi juurdekasv/perioodi pikkus 2. Söödaväärindus kui palju kulub sööta 1 kg massiiibe kohta (3-3,5 kg) 3. Varavalmivus sigade vanus, millal siga saavutab 100 kg kehamassi 4
järsult langevat lakatasioonikõverat (ebasoovitav) Kahe tõusuga laktatsioonikõver Piimatoodang lehmal suureneb koos vanusega. Esimest korda poeginud (I laktatsiooni) lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60...70% ja teise laktatsiooni toodang 70...80% täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aastat vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ideaalne oleks, kui lüpsivaheaegade pikkus oleks võrdne. Kui lüpsiaeg mingitel põhjustel (näit. elektrikatkestus vms.) hilineb või jääb koguni vahele, siis kulub 1-2 nädalat, et taastada avariieelne piimatoodang. Samuti toimib piimatoodangule negatiivselt söötmises toimuvad järsud muutused
meenutas välimikult friisi piimalambaid, keda aga hiljem on aretatud lihalambaks. (http://www.ansi.okstate.edu/breeds/sheep/). Kõige olulisemaks friisi tõugude seast peetakse saksa ida-friisi piimalammast. Ida-friisi piimalambaid peetakse üle kogu maailma väikeste karjadena. Praktika on näidanud, et see tõug ei kesta ekstensiivsetes pidamistingimustes ja suurtes karjades. Ida-friisilammastel on suur viljakus (keskmiselt 2,25 talle) ja piimajõudlus. Kaheksa kuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega, sest nende uted püstitavad 28 piimajõudlusrekordeid, mil parematelt uttedelt saadakse kuni 1000 kg piima aastas.
· Tervisehäireid põhjustavad intensiivne toodang, vähene resistentsus (vastupanuvõime haigustele), mitmesugused traumad, rasked poegimised jne. · Samuti lüpsivigadest põhjustatud udara rikutus, ahtrus, mitmesugused ainevahetushäired- ja haigused. · Praakimisi soodustab ka intensiivne tõuaretus, mille tõttu lehmade jõudlus kasvab väga kiiresti. · Parema jõudlusega lehmad lüpsavad enamasti juba esimesel laktatsioonil enam kui bioloogilise tipptooodangu saavutanud lehmad eelmisest põlvkonnast · Lehmade väljavahetamine ei saa toimuda kiiremini kui toimub karja taastootmine. · Keskmiselt jõuab Eesti lehm olla karjas vaid kaks-kolm laktatsiooni, mille kestel tuuakse ilmale kaks kuni kolm vasikat. · Kui üks neist on pullvasikas, suudab kari end taastoota · Karja jõudluse suurenemisest tingitud intensiivne lehmade praakimine toimub
aga hiljem on aretatud lihalambaks. (http://www.ansi.okstate.edu/breeds/sheep/). Kõige olulisemaks friisi tõugude seast peetakse saksa ida-friisi piimalammast (Deutsches Friesisches Milchschaf). Ida-friisi piimalambaid peetakse üle kogu maailma väikeste karjadena. Praktika on näidanud, et see tõug ei kesta ekstensiivsetes pidamistingimustes ja suurtes karjades. Ida-friisi piimalammastelon suur viljakus (keskmiselt 2,25 talle) ja piimajõudlus. Kaheksakuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega, sest nende uted püstitavad piimajõudlusrekordeid, mil parematelt uttedelt saadakse kuni 1000 kg piima aastas. Tavalistes tootmistingimustes saadakse ida-friisi lambafarmis 300-400 l piima (Valdi V., Valdi A. 1992).
annaabi.ee 
