Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsates tingimustes isegi kuni 3035 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum
Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Terava tipuga, matt, ovaalsed või munajad, Vahelduvad lihtlehed ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv Tipp tömp või pügaldunud ("ära hammustatud"), kahelisaagjas, pealt tumeroheline, alt hallikate tipu osas serv kahelisaagjas, läikiv, äraspidi karvasega. Leheroots kuni 2 cm pikk, munajad või ümmargused, terveservalise laikiilja karvane. Sulgroodne alusega. Noored lehed kleepuvad. Leheroots kuni 2cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Võrsed punakaspruunid, nii võrsed kui pungad karvased. Noored võrsed kolmekandilised, siledad,
Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsates tingimustes isegi kuni 3035 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Levik ja kasvukohad
Euroopa, Väike-Aasia Päritolu kuni 7 m Kõrgus püstine põõsas või madal puu Kasvukuju võrsed neljakandilised või silinderjad, sageli korkjate liistakutega, noored võrsed pruunikasrohelised või punakaspruunid Võrsed lamemunajad, 0,4-0,6 cm pikad, võrsest pisut eemale hoiduvad Pungad vastakud lihtlehed, äraspidimunajad või piklikelliptilised, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, 4- Lehed 10 cm pikad. Alumiselt küljelt karvased. Leheroots kuni 1cm pikk õied väikesed, rohekasvalkjad, umbes 1 cm läbimõõdus, 3-5 kaupa lehtede kaenlas sarikates Õied viljaks on kupar, valminult punane, avaneb septembri lõpul Viljad õitseb mais Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus põuakindel niiskus eelistab värsket lubjarikast mulda muld
- rootsul näärme tipud * Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu ehk Alotsa - leht väga varieeruv: elliptiline, äraspidine või munajas - ühtlaselt teravneva tipu osaga - peensaagja servaga, pealt tumeroheline, pealt läikiv - pearood haraline (piklikud kergelt äraspidised lehed, võivad olla väikesed hõlmad) * Prunus cerasus hapu- ehk harilik kirsipuu - leht varieeruv: elliptiline või äraspidi munajas - laikiilja alusega, lühidalt teravneva tipuga - näärmeliselt täkilissaagja servaga - näärmed lehe laba alusel (tibatilluke nääre!) - lehed nahksed ja paksud. * Prunus avium maguskirsipuu - lehed üsnagi suured, lehe laba üsna pikk - leht võib olla: munajas, elliptiline, ärajas - näärmetäpp - lehe rootsul on 1-2 pikliku nääret (väga piklik, otsast suht järsku teravnev, väga saagjas, siserood väga tuhm) * Prunus padus - harilik toomingas
hõimkonda katteseemnetaimed. Juur: hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne Vars: koor noorelt valge ja kestendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp, tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad. Leht: kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed http://www.multis cript.net/tallnerk/ failid/arukask.JPG Õis: silinderjad urvad, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid Vili: veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike Paljunemisviis: peamiselt sugulisel teel seemnete abil, tuullevija Tunnus: rombjate teravate tippudega lehed, tüvi valge ja must, oksad rippuvad ja pikad. Nimetus: Harilik kuusk
Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5-8 cm pikad. Emasurvad tekivad kevadel enne lehtede puhkemist, on püstised, valminult 2-3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Arukask õitseb mais ja on tuultolmleja. Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil. Tuullevija. Noorelt annab kännuvõsu ja juurte läbiraiumisel juurevõsu. Lehed Arukasel on kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Pikkus 4...7 cm, laius 2,5...4 (5,5) cm. Värvuselt on lehed helerohelised. 4 Tüvi ja juurestik Koor noorelt valge ja kestendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed punakad, heledate
kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vorm on maarjakask ehk karjala kask. Kirjeldus Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed, rombjad või munajad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on Page 9 of 14 Tallinna Ehituskool 4–7 ja laius 2,5–4,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15–25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30–35 m kõrguseks. Arukase vanus on
Ladvapungad tihedalt tumekarvased. külgpungadest suuremad, pungad Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi tugevasti kleepuvad, suured, karvadega. munajaskoonilised. Lehe kuju vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, 8- (joonista või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, 16 cm pikad, laikiilja alusega, kaheli teravsaagja kleebi) lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt karekarvased. Külgrood hargnevad enne leheserva heledamad, roodudel pruunikad karvad. jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm pikk, karvane. Noortel Keskmised lehekesed äärmistest võrsetel vahel lehed tipust kolmehõlmised.
2. Suurus: 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm 3. Tüvi, võrsed, oksad: võra noorelt munajas, hiljem silinderjasovaalne. tüvi tumepruun, vanas eas moodustub paks rõmeline korp. Noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: Pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid. Lehed vahelduvad lihtlehed, äraspidimunajad või ümmargused, tömbi või pügaldunud tipuga, terveservalise laikiilja alusega, tipu osas serv kahelisaagjas. Leheroots kuni 2 cm pikk. Noored lehed kleepuvad. 5. Õied ja viljad: õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, lehtede kaenlas. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid. Vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, kitsa tiivaga
altküljelt pehmekarvased, lühike karvane roots, LEHE ROOTSUL ESINEVAD NÄÄRMED · Harilik ploomipuu · Prunus domestica Elliptiline kuni munajas, peensaagja servaga Ühtlaselt teravneva tipuga Rood alt karvased Leheroots pealt tumevioletne · Haraline ploomipuu e. Alõtsa · Prunus cerasifera var. divaricata Elliptiline kuni äraspidi munajas Lühidalt teravneva tipuga Laikiilja alusega Täkilis saagja servaga Igal lehehambal on nääre · Hapu e. Harilik kirsipuu · Prunus cerasus Munajad või elliptilised üsna suured näärmeliselt saagja servaga altküljelt keskroo lähedalt karvased Piklikud näärmed rool · Magus kirsipuu · Prunus avium Elliptilised, ümardunud Nõrgalt südaja alusega Peensaagja servaga 2 nääret lehelaba rootsu küljel · Harilik toomingas · Prunus padus
Prunus cerasifera var. Divaricata – haraline ploomipuu Lehed on elliptilised kuni munajad, ühtlaselt teravneva tipuga, peensaagja servaga, kiilja või ümardunud alusega, pealt nõrgalt läikivad, tumerohelised, alt valkjasrohelised, 4...6(10) cm pikad ja 2...6 cm laiad. Lehe allküljel on pearood karvane. Leheroots on 0,5...2,5 cm pikk ning tavaliselt paljas. Prunus cerasus – harilik kirsipuu e. hapukirsipuu Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, lühidalt teravneva tipuga, laikiilja alusega, täkilissaagja servaga, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. Lehelaba alusel on 1...2(4) nääret. Leheroots on 1...2 cm pikk. Prunus avium – maguskirsipuu Lehed on munajad, elliptilised või äraspidised, näärmeliselt saagjad või kahelisaagjad, alt hõredalt karvased, puhkedes punakad, 6...15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Leheroots on 2...5 cm pikk, vähemalt 2 suure näärmega lehelaba lähedal. Prunus padus – harilik toomingas
. Linnapuuna Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html http://www.nurgapuukool.ee/index.php?id=90&did=1&sid=95&aid=0 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas. Lehed: munajad kuni piklik-lantsetjad, 3-10 x 1,5-4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid. Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja happeline kuni normaalne mullastik Kasutamine haljastuses: liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti hõbedavärviliste pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks,
Võrsed: sinakad, kaetud härmatisega (eriti isastaimedel), koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed: paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed 5...13 x 2,5...7 cm, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, nõrgalt südaja, ümara kuni laikiilja alusega, noorelt mõlemalt küljelt karvased, hiljem paljad, leheroots 6...10 cm pikk, lehtede sügisvärvus kollane. Õied: õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad, IV. Viljad: 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni, 1000 seemne kaal 25...50 gr., X. Pioneerliik ja väga vastupidav nii linnatingimustele, kuivusele, kuid talub ka üleujutusi jne. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti
..50 aastat. Tsoon III-V. 1688. Tunnused: Võrsed: sinakad, kaetud härmatisega (eriti isastaimedel), koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed: paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed 5...13 x 2,5...7 cm, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, nõrgalt südaja, ümara kuni laikiilja alusega, noorelt mõlemalt küljelt karvased, hiljem paljad, leheroots 6...10 cm pikk, lehtede sügisvärvus kollane. Õied: õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad, IV. Viljad: 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni, 1000 seemne kaal 25...50 gr., X. Pioneerliik ja väga vastupidav nii linnatingimustele, kuivusele, kuid talub ka üleujutusi jne. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti
SUURUS 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm. VÕRA Noorelt munajas, hiljem silinderjasovaalne. KOOR, VÕRSED Tüvi tumepruun, vanas eas moodustub paks rõmeline korp. Noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid. LEHED Vahelduvad lihtlehed, äraspidimunajad või ümmargused, tömbi või pügaldunud tipuga, terveservalise laikiilja alusega, tipu osas serv kahelisaagjas. Leheroots kuni 2 cm pikk. Noored lehed kleepuvad. ÕIED, VILJAD Õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügise. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, lehtede kaenlas. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid.
Harilik vaher sügisvärvides Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm. 25.09.2013. 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (joon. 93, joon.94) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas. Lehed: munajad kuni piklik-lantsetjad, 3-10 x 1,5-4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid. Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja happeline kuni normaalne mullastik Kasutamine haljastuses: liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti
annaabi.ee 
