Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laiendiks" - 17 õppematerjali

Failid ja kaustad
1
rtf

Failid ja kaustad

Failid ja kaustad 1. Mis on fail? 2. Miks on failil nimi ja nimelaiend? 3. Milliseid sümboleid ei tohi kasutada failide nimedes? 4. Mis tüüpi failidega on tegemist kui faili laiendiks on ..... a. Trüki faililaiendi taha sulgudesse, mis programmiga seda faili avada. .doc .bmp .exe .jpg .txt .odt .ai .dwg 5. Tihti on Windows keskkond seadistatud nii, et failide laiendeid ei näidata. Missugused ,,elemendid" aitavad meil siis aru saada, mis tüüpi failiga on tegemist? 6. Mis on käivitatavad failid ja mis on andmefailid? Kuidas nad on omavahel seotud? 7. Mis on kaust? 8. Milleks kasutatakse kaustasid? 9

Informaatika → Arvutiõpetus
15 allalaadimist
Rastergraafika
3
doc

Rastergraafika

Ülejäänud toonid kaotatakse ära. GIF formaadis pildil võib olla läbipaistvaid piirkondi (omadus 'Transparent') (nt pildi taust) ning mitmeid erinevaid kihte, mida käsitletakse kaadritena ning mis paistavad läbipaistvatest aladest. Kui soovite luua animatsioone, tuleb samuti otsustada selle formaadi kasuks. Fotosid selles formaadis säilitada ei soovitata, kuid lihtsamate jooniste jaoks on ta suurepärane. GIF formaadis faili laiendiks on .gif. Failivorming JPG, omadused, värvid JPEG ( Joint Photographic Experts Group ) formaadi näol on tegemist nn. Pildi kadudega pakkimisega, mis tähendab seda, et mingi osa andmetest läheb töötluse käigus kaduma. JPEG pakkimise idee (mittelineaarne pakkimisalgritm ) seisneb selles, et teatud maalt ei ole inimsilm enam võimeline eristama värvitoonide vahesid. Nii on võimalik vähendada kasutatava värvipaleti suurust, kattes omavahel küllalt sarnased toonid ühesuguse tooniga.

Informaatika → Arvutiõpetus
41 allalaadimist
Arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus
16
doc

Arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus

pika nimega faili asukohta, mis on eelmisest asukohast pikema teega. Faili nimeks võib näiteks panna Praktiline arvutikursus algajale arvutikasutajale (konspekt). Failinime laiend on märkide kogu, mis aitab süsteemil Windows aru saada, millist laadi teavet fail sisaldab ning milline programm peaks selle avama. Seda nimetatakse Lk 3 / 8 Kontoritöö tarkvara laiendiks kuna see ilmub peale punkti faili nime lõppu. Faili nimes minufail.txt on laiendiks txt. See annab süsteemile Windows teada, et tegemist on tekstifailiga, mida saab avada selle laiendiga seotud programmidega nagu WordPad või Notepad. Faili nimes ei saa kasutada järgmisi märke: / ? : * " > < | Kaust (Folder) Kaust on konteiner, mida saate kasutada failide hoidmiseks. Kui teie laual on tuhandeid paberkujul dokumente, võib osutuda pea võimatuks vajadusel nende seast vajalikku

Informaatika → Infotöötlus
2 allalaadimist
Faililaiendid
5
docx

Faililaiendid.

erinev nimi, siis andtud juhul näiteks võivad sama nimega failed olla ühes kaustas, kuna neil on erinev faililaiend ning nad kõik on erinevat tüüpi failid. Faililaienditest täpsemalt Kõvakettal olevad failid identifitseeritakse nii et operatsioonisüsteem võiks nad ülesse leida. Failinimi oma spetsiifilisi reegleid ja failinime baasformaadiks on: tüvi/juurnimi.laiend Punktist vasakule poole jäävat nime kutsutakse juurnimeks ja teist punktist paremale jäävat osa nimetatakse laiendiks, mis on täienduseks ja sageli koosneb laiend kolmest sümbolist (tähest), aga see ei pea ilmtingimata nii olema. MS-DOS süsteemis võib failinimi koosneda ainult kuni 8 sümbolist ja faililaiend võib olla kuni 3 sümbolit pikk. Kui fail omab laiendit, siis peab failinime ja tema laiendi vahel olema punkt. Windows'is võib see juurnimi sisaldada ka mitut punkti, aga ainult viimane punktisümbol lahutab faililaiendi tema failinimest. Failinimedes võib kasutada järgmisi sümboleid:

Informaatika → Informaatika
19 allalaadimist
Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias
9
doc

Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias

Fraseologism kui nimisõnafraas, kus peasõna laiend väljendab nimisõnaga tähistatu tunnust. Siia kuuluvad adjektiivatribuudiga fraasid (valge vares, igavene juut), genitiivatribuudiga fraasid (kurva kuju rüütel, saksa Mihkel), fraasid, kus atribuudiks on nimisõna muud käändevormid (sarvedega mees, tiibadeta ingel) ja adverbiaalatribuudiga fraasid (hunt lambanahas, kits kärneriks). Fraseologism kui hulgasõnafraas, kus peasõnaks on hulga- või mõõdunimisõna, laiendiks aga nimisõna. Näiteks: iga mats, viies ratas vankri all jne. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv), mis on isikunimetustena rajatud kas vastandusele (Taavet ja Koljat, tuli ja vesi) või samasusele (Mikud ja Mannid, sukk ja saabas). (Õim 2001B) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
93 allalaadimist
Isikunimetustest eesti fraseoloogias
12
docx

Isikunimetustest eesti fraseoloogias

juut, vedel vend, kadunud poeg; 2) genitiivatribuudiga fraas: kurva kuju rüütel, Buridani eesel, saksa Mihkel; 3) atribuudiks on substantiivi muud käändevormid: sarvedega mees, tiibadeta ingel; 4) adverbiaalatribuudiga fraas: hunt lambanahas, kits kärneriks, linnuke oksal. (Õim 2001a: 558) 2. Fraseologism kui hulgasõnafraas Tegemist on selliste fraseologismidega, kus peasõnaks on kõnealune objekt ning laiendiks hulga- või mõõdunimisõna: nael sülti, kogu kupatus, viies vesi taari peal. 3. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv) Sõnapaarid, mida kasutatakse isiku nimetustena on rajatud, kas vastandusele: Taavet ja Koljat; Tuli ja Vesi või samasusele: Mikud ja Mannid; Jukud ja Tõnnid, sukk ja saabas (Õim 2001a: 558). Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
16 allalaadimist
Pascali põhitõed
17
doc

Pascali põhitõed

valida File-menüüst käsk Save As... panna vasakule ilmunud aknas oma programmile mingi nimi. !!! Nime järele on soovitav kirjutada ka laiend (tüübitunnus) .pas (näiteks pindala.pas). klõpsata hiirega Shell Tool- aknasse. käivitada Pascali translaator (programm, mis muudab meie kirjutatud Pascal-keelse programmi arvutile arusaadavaks): pc < programmi nimi > < väljundprogrammi nimi > N: pc pindala.pas pindala.out !!! Soovitav on panna väljund- ehk tööprogrammi nime laiendiks mingi kindel kolmetäheline kombinatsioon. Kasutada võib ka .EXE -laiendit nagu PC-del, kuid kinnitamata andmetel võib põhjustada probleeme (arvuti tõlgendab seda PC-failina!). Väljundprogrammi nime võib ka ära jätta - arvuti paneb väljundi nimeks a.out. EI SOOVITA, kuna nimi ei ütle midagi ja iga järgmine samasugune transleerimine kirjutab selle üle. Programminäide 1. program Tervitus; (* see asi siin on kommentaar - arvuti jätab sellised read *)

Informaatika → Informaatika
30 allalaadimist
Arvuti ja selle põhikomponendid-töö Windows’i keskkonnas
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

märki (tühikud jäetakse välja) ja lisades neile "~" ning numbri. Näiteks kaust `Minu dokumendid' saab DOS-keskkonnas nimeks `MINUDO~1'. Number pannakse vastavalt sellele, mitmenda sama algusega failiga tegemist on. Näide: Täisnimes C:DokumendidPildidlill.bmp on C: kettaseadme nimi (tavaliselt kõvaketas), DokumendidPildid on tee (juurkataloogis on alamkataloog Dokumendid, selles omakorda alamkataloog Pildid). Faili pärisnimi on lill ja laiendiks bmp (bitmap ­ bittkaart, ruutpunktikestest koosnev pilt). Failide liigitamine Failid võib jagada järgmistesse klassidesse: Andmefailid ehk dokumendid (document) ­ need sisaldavad andmeid: teksti, numbreid, pilte jms. Programmifailid ehk programmid (program) ­ nendes on kirjas kodeeritud juhised arvuti jaoks. Programmifailide nimelaiendiks on .com, .exe, .bat, .pif. Süsteemifailid - vajalikud arvutiga töötamiseks. Faili suurust (pikkust) mõõdetakse baitides (vt

Informaatika → Arvuti
4 allalaadimist
Eesti keele lauseõpetus 2010 2011
22
doc

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

Põhi: 1) põhiarvsõna või pronumeraal (kaks, tuhat, tosin, mitu, paar, null, kolmkümmend seitse, viiendik) 2) kvantiteedisubstantiiv (liiter, korvitäis, rühm, hulk, osa, enamik, enamus) 3)kvantiteediadverb (palju, vähe, veidi, natuke, rohkesti) 1 34. Mida on vaja teada fraaside õigekeelsusest? Kui lausest tehakse nimisõnafraas, võib nimisõna laiendiks muutunud sõna säilitada selle kuju, mis tal oli verbi laiendina. Seetõttu võivad täiendiks saada peale omastavaliste nimisõnavormide ka nimisõna muud käändevormid, nt uks eluruumidesse (vrd Uks viib eluruumidesse), kaassõnafraas, nt puhkus pärast tööd, määrsõna, nt valjusti hüüdmine(vrd hüüab valjusti) ning tegevusnimi, nt suplemast tulek (vrd tuleb suplemast), oskusrõõmu tunda (vrd oskab rõõmu tunda). Kõik täiendid vastavad küsimusele missugune

Eesti keel → Eesti keel
275 allalaadimist
Loogika ja programmeerimine
89
doc

Loogika ja programmeerimine

kõrvaldiagonaali elementide korrutise vahega, s.t. | a1 a2 | | b1 b2 | = a1*b2 - a2*b1. ) Väljastada ekraanile nii determinant tabeli kujul kui ka determinandi väärtus täpsusega 2 kohta pärast koma. MÄRKUS TRANSLAATORITE KASUTAMISE KOHTA 1. Turbo Pascal 5.0, 5.5, 6.0, 7.0 Programmeerimise algkursus 35 - 89 1) Avage uus fail menüüvalikuga "FILE/NEW" 2) Kirjutage programmi tekst ja salvestage see Teile sobiva nimega, laiendiks peaks jääma '.PAS'. Kasutage selleks "FILE/SAVE" või klahvi [F2]. 3) Kompileerige programm ("COMPILE/MAKE" või [F9]). 4) Käivitage programm menüüvalikuga "RUN/RUN" või klahviga [Ctrl]+[F9] 2. Turbo C, Turbo C++, GCC, CC 1) Kirjutage valmis programmi tekst. Kui kasutate Turbo C[++] keskkonda, siis kehtib sama jutt, mis Turbo Pascali puhul. UNIX'i keskkonnas kasutage tekstieditori, mida Te tunnete. Laiendiks peaks failil jääma '.C'. 2) Kompileerige programm

Informaatika → Arvutiõpetus
214 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

, nt neli viiendikku, null koma seitse. Ka neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Esimeste näiteks sobib viis sajandikku, teiste näiteks kolmteist kahekümne neljandikku. Süntaktiliselt käituvad põhiarvsõnad substantiivide sarnaselt ja järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Nominatiivis põhiarvsõna käitub fraasipõhjana, nõudes laiendilt partitiivi vormi, nt kaks poissi (põhiarvsõna määrab laiendi vormi); obliikvakäänetes on aga põhjaks substantiiv ja laiendiks põhiarvsõna, nt kahele poisile, kahest poisist. 9. Asesõna e pronoomen - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Jagunevad selle alusel, mis sõnaliigi asemel neid kasutatakse:

Eesti keel → Eesti keel
442 allalaadimist
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

Nendes süsteemides võis faili nimi koosneda kuni 8 sümbolist ja laiend kuni 3 sümbolist. Laiend võis ka puududa. Operatsioonisüsteemides Windows 95/98/2000/XP võib faili nimi koosneda kuni 254 sümbolist, ning võib põhimõtteliselt sisaldada ka tühikuid ja eesti eritähti. Programmifailide laiendid on fikseeritud ja nendeks on .COM ja .EXE . Kontoripaketi MS Office koosseisu kuuluvate andmefailide laiendid on samuti fikseeritud. Nii näiteks on tekstiredaktori Word dokumendifailide laiendiks .DOC, tabelarvutussüsteemi Exceli failide laiendiks .XLS jne. 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna "Miditower" korpus "Monitor" - ka "kuvar", "ekraan" Printer Klaviatuur Hiir

Informaatika → Arvutid
36 allalaadimist
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Lihtsaim HTMLi reeglitele vastav veebileht näeb aga välja järgmine: Minu esimene leht Tere maailm Selle võib salvestada omale sobiva tekstiredaktoriga (nt. Notepad või ka vastinstalleeritud Visual Web Developer). Panna failile laiendiks .html (siis teab veebilehitseja, et vastavat teksti tuleb kujundada HTML-i reeglitele vastavalt), jätta meelde kuhu fail salvestati. Edasi juba lehitsejas avada nagu tavalist kohaliku masina faili (failimenüüst ava). Tulemuseks leht, kus ülal pealkirjariba peal on lehe pealkiri ning allpool sisu osas lehe sisu.

Informaatika → Veebiprogrammeerimine
26 allalaadimist
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

" method="post">

Tulemus:

5.3. Programmeerimine 8086/8088 assemblerkeeles DOS-tüüpi operatsioonisüsteemides (MS-DOS, DR-DOS, FreeDOS jne) saab lihtsate 8086/8088 masinkoodis käsufailide (laiendiks on .COM) loomiseks kasutada utiliiti Debug. Debug'i abil assembleris kirjutades on vaja üht-teist teada protsessori arvutustöö korraldu- sest. 8086/8088 protsessoril oli programmeerija käsutuses kaheksa 16-bitist registrit (AX, BX, CX, DX, SI, DI, BP, SP) ning üheksa ühebitist lippu. Registrid AX, BX, CX, DX on igaüks kasutatavad ka kahe 8-bitiste registrina (AH, AL, BH, BL, CH, CL, DH, DL), kusjuures AX = 256 · AH + AL (ning analoogiliselt BX, CX ja DX jaoks).

Informaatika → Informaatika
94 allalaadimist
C-materjal
85
doc

C# materjal

tekstiredaktoriga, mõne eraldi XML-lugejaga (nt. vastavate võimetega veebibrauser) või siis kirjutab juurde XSL-lehe andmete omale sobivale kujule muundamiseks. Väike ülevaade tekkinud XML-failist. Esimene rida on ühine kõigile XML-vormingus dokumentidele. Järgnevaks juurelemendiks on doc, mille sisse kõik ülejäänud andmed mahuvad. Assembly tähendab kokkukompileeritud üksust. Siin puhul on ta laiendiks .exe, mõnel juhul võib olla aga ka .dll Punktid6 Ning edasi juba tulevadki klassi, muutuja, konstruktori ja meetodi töö kirjeldused. Punktid6 39

Tasandi punkti andmete hoidmine

Informaatika → Programmeerimine - c sharp
127 allalaadimist
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil
184
docx

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

tekstiredaktoriga, mõne eraldi XML-lugejaga (nt. vastavate võimetega veebibrauser) või siis kirjutab juurde XSL-lehe andmete omale sobivale kujule muundamiseks. Väike ülevaade tekkinud XML-failist. Esimene rida on ühine kõigile XML-vormingus dokumentidele. Järgnevaks juurelemendiks on doc, mille sisse kõik ülejäänud andmed mahuvad. Assembly tähendab kokkukompileeritud üksust. Siin on ta laiendiks .exe, mõnel juhul võib olla aga ka .dll Punktid6 Ning edasi juba tulevadki klassi, muutuja, konstruktori ja meetodi töö kirjeldused. Punktid6

Tasandi punkti andmete hoidmine

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
44 allalaadimist
Nimetu
575
docx

Nimetu

mõne eraldi XML-lugejaga (nt. vastavate võimetega veebibrauser) või siis kirjutab juurde XSL-lehe andmete omale sobivale kujule muundamiseks. Väike ülevaade tekkinud XML-failist. Esimene rida on ühine kõigile XML-vormingus dokumentidele. Järgnevaks juurelemendiks on doc, mille sisse kõik ülejäänud andmed mahuvad. Assembly tähendab kokkukompileeritud üksust. Siin on ta laiendiks .exe, mõnel juhul võib olla aga ka .dll Punktid6 Ning edasi juba tulevadki klassi, muutuja, konstruktori ja meetodi töö kirjeldused. Punktid6

Tasandi punkti andmete hoidmine

Informaatika → Informaatika
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun