amfetamiini amfetamiini kahjulikke tarvitamisest mõjusid organismile · Purusta müüdid uimastite kohta · Tutvusta tugigruppe Kasutatud kirjandus · Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus. · Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina. · Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina · Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric-mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins.
peaks taoline arutlus võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanaleid on näiteks avaliku võimuga loodud koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, survegrupid, muud kodanikuühendused ja sotsiaalsed liikumised, äärmuslikul juhul ka kodanikuallumatus. (Lagerspetz, 2004:56) Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi. Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada täieliku läbipaistvuse puudumist[viide?] ja seetõttu võimu kaugenemist rahvast, siis rakendatakse
teadmisi ja oskusi hõlmav ...kultuur. 10. ... e. inimese õiguslik suhe oma riigiga. Kodanik, kodakondsus, kodanikeühiskond, kodanikuosalus, mittetulundus, riik, kolmas, mittetulundusühing, õigus, algatus, sihtasutus, seltsing, naabrivalve. 2. ülesanne: loe läbi katkend Mikko Lagerspetzi artiklist ning vasta seejärel küsimustele KODANIKEÜHISKONNA ROLLID TÄNASES EESTIS Mikko Lagerspetz ...on soov tähelepanu pöörata ühiskonna sellele osale, mida võiks kirjeldada kui poliitilistest institutsioonidest madalamal, aga üksikisikust ja perekonnast kõrgemal tasandil asetsevat: sfääri, kus "riigist suhteliselt sõltumatud, iseorganiseeruvad rühmad, liikumised ja üksikisikud püüavad väljendada oma väärtusi, luua ühendusi ja solidaarsust ning edendada oma huve".
Mitmuses kodanike välja toomine rõhutab ühiskonna avatust, pluralismi, ühistegevust ning mitmealgelisust. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. KASUTATUD KIRJANDUS Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond- Mikko Lagerspetz, Aire Trummal, Rein Ruutsoo, Erle Rikmann, Daimar Liiv Poliitika ja valitsemise alused-Anu Toots, Georg Sootla, Leif Kalev, Mari-Liis Jakobson, Ott Lumi, Raivo Vetik, Rein Rutsoo, Tonis Saarts http://riigiteadused.tlu.ee/elvalikaine/file/Kodanikeyhiskonna_moiste.pdf https://www.siseministeerium.ee/30410/ http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11711&op=archive2 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kodaniku%C3%BChiskonna_arengu_kontseptsioon LISAD Lisa1.Majandussektrorid
mehed. Selle all peetakse silmas agressiooni objekti haavamist, kuid tema vastu ei suunata sõnalist ega füüsilist rünnakut. Ohvrit rünnatakse kõrvalist teed pidi, tihti sotsiaalse manipulatsiooni abil. Kaudsele agressioonile on iseloomulik, et tegija üritab jääda varju ning säästab end seeläbi ohvri vasturünnakutest ja ümbritsevate pahameelest. Kaudne agressioon nõuab sotsiaalset osavust ja võib osutuda nii peeneks, et seda ei pruugita märgatagi. Kirsti Lagerspetz kirjeldab oma raamatus katset 11-12aastaste tüdrukutega. Küsiti, mida teised tüdrukud teevad, kui solvuvad mõne kaaslase peale. Küsimus oli asetatud nii, et nad ei räägiks, mida ise teeksid, vaid mida teevad teised. Tüdrukud vastasid, et saadavad anonüümkirju sellele, kelle peale on solvunud, avaldavad tolle saladusi teistele, hakkavad kolmanda tüdruku sõbrannaks, et tekitada kadedust, kritiseerivad seljataga tema juukseid või riideid jne.
autorit Kasutatud Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen, A., allikates Pajur, A.. (2006). Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita. Toimetaja, Viide tekstis (Safire & Safir 2008: 29) koostaja autori Kasutatud Safire, W. & Safir, L. (koost.). (2008). Tarkade mõtete asemel raamat. Tallinn: Ersen. allikates Artikkel/peatükk Viide tekstis (Lagerspetz 2005: 180) kogumikus (autor Kasutatud Lagerspetz, M. (2005). Kodanikuühiskond ja turvalisus. olemas) allikates Raska, E., Raitviir, T. (toim). Eesti edu hind: Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti 23 Entsüklopeediakirjastus, lk 179 – 186. Artikkel/peatükk Viide tekstis (Eessõna 2012: 3)
kui see rühm on ebasoodsas olukorras võrreldes muu ühiskonnaga ja seega suurendab selle toetamine ühiskondlikku õiglust. Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike vähemus lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) Huvigrupp või -rühm. - 1) Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt. mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik). 2) Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. 11. Pluralismi olemus ja tähtsus
Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Eakaaslastevaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise korral on tegemist teise kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata ehk psühholoogilise käitumisega, kas teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid ja positiooni kahjustades-näiteks tagarääkimine, kuulujutu jne. (Björqvist, Lagerspetz, & Ku, 1999). Kiusamisel on näha varakult soolisi erinevusi. Poiste puhul on rohkem otseseid ja füüsilisi kiusamisevorme, tüdrukutel aga kaudsed, näiteks manipuleerivad suhetega. Ainuõiget konkreetset põhjust ei saa välja tuua, kuna mõjutavaid tegureid on mitmeid nagu näiteks: Vanemate kasvatusstiil(mõningad lapsed on agressiivsed seetõttu, et nad on koduste eeskujul õppinud seda, et kõige tõhusamalt võib saada oma tahtmist teisi alla surudes
Kirjandus: Aasvee, K.; Poolakese, A.; Minossenko, A.; Kurbatova, A. (2009). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2005/2006 õppeaasta. Tervise Arengu Instituut. Tallinn. http://www2.tai.ee/Terviseinfo/Trykised/PROOF_HBSC_raport_01.10.2009_F6_grayscale_F OLD.pdf Adams, E. K.; Johnson, V. (2000). An Elementary School-Based Health Clinic: Can It Reduce Medicaid Costs? – Pediatrics, 105(4): 780-788. Allaste, A-A; Kurbatova, A.; Lagerspetz, M. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Tallinn: Valgus. Armstrong, N.; van Mechelen, W. (2000). Pediatric Exercise Science and Medicine. Oxford: Oxford University Press. Aro, I., Tõemets, T., Oolo, T. (2004). Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhend. Tartumaa Trükikoda. Currie, C. (2006). The scientific context: what is HBSC telling us? Socioeconomic determinants of healthy eating habits and physical activity levels among adolescents, WHO/HBC FORUM 2006
Üha enam klubikülastajaid hakkas katsetama illegaalsete narkootikumidega. Muutusid käitumisnormid, kasvas tolerantne suhtumine uimastitesse. Eelkõige levis ja muutus tavapäraseks kanepi tarvitamine. Peamiselt kanepi jõudmine teistesse sotsiaalsetesse 4 keskkondadesse, kui peod või klubid, on suurendanud noorte huvi selle uimasti katsetamisvõimaluste vastu (Allaste, Lagerspetz, Kurbatova 2005, 32;33). Põhjus, et kanep on illegaalne uimasti, kujundab noorte tarbimisharjumusi. Võimalus seadusega vastuollu sattuda tekib koolinoorel eelkõige kahel juhul. Kanepit ostes ning seda tarbides. Seepärast on olulised valikud, kuidas seda teha. Seepärast: - valitakse uimasti üleandmiseks turvaline koht; - kohtumine vahendajaga on põgus ning ostu- müügiakt toimub kiirelt, liigsete sõnadeta; - tarbimise koht valitakse hoolikalt;
initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Kaljurand, R. (2010). Mõtteid möödunud valimistest Rootsis. Diplomaatia, 10, 10–12. Artikkel kogumikus Artikleid, mis on ilmunud artiklikogumikes, viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Toimetaja(te) perekonnanimi, eesnime initsiaal(id) (Toim.). Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, leheküljed. Näide: Lagerspetz, M. (2005). Kodanikeühiskond ja turvalisus. Raska, E., Raitviir, T. (Toim.). Eesti edu hind: eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 179-186. Artikkel ajalehes Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev. Näide: Reier, L. (2012). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, 26. oktoober. Elektroonilised allikad Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id)
õiglust. Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike vähemus lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi 13 saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) Huvigrupp või -rühm. - 1) Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt. mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik). 2) Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. 14. Pluralismi olemus ja tähtsus. Poliitiline kultuur.
standardid inimeste tegevusele. * neid tegevusi ei saa seletada lihtsalt inimese ratsionaalsuse või omakasupüüdlikkusega. Weber: "ratsionaalne", "väärtusratsionaalne" "affektiivne" ,,traditsiooniline tegevus". Väärtusratsionaalne: kuigi vahendid valitakse üldiselt ratsionaalselt, asetavad kõigest muust kõrgemal seisvad väärtused nendele oma piirid => vaadeldav ka kui kõrvalekalle ratsionaalsusest. }=> meil on erinevad ratsionaliseeringud. Ratsionaalsuse piirid (Lagerspetz, Arutlev demokraatia ja diskursiivse korra piirid, Vikerkaar 2005, 4/5) * NB: teadupoolest on ühiskondades ka vastuolusid erinevate väärtuste vahel -> täielik üksmeel ei valitse kunagi, ka sundust kasutatakse => normid: nõudmised, mida ühiskond asetab indiviiidele - normi puhul on oluline, et selle täitmist mingil moel kontrollitakse. Muul puhul pole tegemist normiga (vaid võib-olla näiteks ideaaliga . nt. abielu kogu eluks?) - normi välja selgitamine:
kodanikuühendustele. Ka kodanikuühendustel on vajadus oma liikmeid kaasata. Kokkuleppeid täidetakse alati kahepoolselt ja see tava on seeläbi lähtekohaks mõlemale osapoolele. Avalike teenuste üleandmise hea tava (www.ngo.ee/teenused) Rahastamise hea tava tööversioon (www.ngo.ee/rahastamine) Tallinna Ülikooli Kodanikuühiskonna Uurimis- ja Arenduskeskuse ülevaade "Kolmas sektor arvupeeglis" (www.ngo.ee/uuringud) Ajakiri "Hea Kodanik" (www.ngo.ee/heakodanik) Mikko Lagerspetz "Kodanikuühiskonna lühisõnastik" (www.ngo.ee/sonastik) Avalik huvi Jätkusuutlikkus. Tõenäosus, et organisatsioon või tegevus suudab täita oma otstarvet tulevikus, kui arvesse on võetud organisatsiooni seesmised ressursid ning tegevuskeskkonna oletatavad või võimalikud muutused. Kaasamine. Kaasamise hea tava. Kaasamine peab võimaldama osalust viisil, mis võtab arvesse nende inimeste huve,
kui see rühm on ebasoodsas olukorras võrreldes muu ühiskonnaga ja seega suurendab selle toetamine ühiskondlikku õiglust. Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike vähemus lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi Tulla võimule Avaldada survet teostamiseks võimulolijaile Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb ühte valdkonda või
kui see rühm on ebasoodsas olukorras võrreldes muu ühiskonnaga ja seega suurendab selle toetamine ühiskondlikku õiglust. Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike vähemus lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) Huvigrupp või -rühm. - 1) Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt. mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik). 2) Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. 11. Pluralismi olemus ja tähtsus
· Agressiivne seksuaalne käitumine meestel seondub ümbersuunatud agressiivsusega ema vastu · Soost sõltumata peavad vanemad ja haritumad inimesed agressiivsust taunimisväärseks · Agressiivsuse uuringud on sagedasti hälvitatud meeste kahjuks: koolides hindavad õpilaste agressiivsust naisõpetajad, kes on poiste suhtes negatiivsemate hoiakutega kui tüdrukute vastu · On tehtud eristusi ka otsese ja kaudse agressiivsuse osas. Kirsti Lagerspetz leidis, et poisid on kõrgema otsese agressiivsusega, kuid tüdrukutel on kõrgem kaudne agressiivsus Agressiivsuse närvimehhanismid · Gray (1991) leidis kolm agressiivsusega seotud ajustruktuuri, millest kaks on agressiivsust vallandavad ja üks seda pidurdav: Võitle või põgene süsteem (VVP, FOF) aktiveerub valu ja frustratsiooni korral Käitumusliku aktivatsiooni süsteem (KAS, BAS) aktiveerub frustratsiooni korral, et ületada takistusi ja katkestada karistusi, st
annaabi.ee 
