Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laevaremont ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kütus, gaas, pihusti, heitgaasi, heitgaasid, gaasides, filtri, diisel, osasse, avariid, generaator, viskoossus, filtrid, ummistuvad, turbulents, tilgad, puhastamiseks, vibratsioon, mereakadeemia, kateeder, laevaremont, jõuseadmed, praktikant, sergei, dombrovski, juhendaja, retsensioonid, heavy, marine, diesel, määrida, pihustid, kütusepumbadParanemiseks gaasi kontakti vedelikuga kasutatakse märgunud otsik, mis on sisestatud õõnes scrubber. Seda nimetatakse pakitud scrubber (joon. 1.). Ehitus: Pakitud scrubberi kere on tavaliselt valmistatakse metallist. Seade sisse erilise restile pannakse otsik. Ülevas osas otsiku peale manteeritake niisutus seade, mis koosneb sprinkleritest ja pihustitest. Otsiku tüübit valivad vastavalt scrubberi töötingimustest. Tööpõhimõtte: Gaas juhitakse scrubberi ja otsiku alumise osa alla. Kui gaas läbib otsiku, siis ta korduvalt muutab suunda. Selle tulemusena gaasi sisalduv tolm või tilguti komponendid inertsi all langevad nisutatud otsiku pinnale ja püütakse voolanud vedelikuga. Gaas liigub alt ülesse niisutatud otsikupinnd läbi ja väljub ülaosas läbi toru. Vedelik, mis märgab otsiku, voolab pinnalt ära ja koguneb tankisse, kust vesiluku läbi eemaldab seadmest. Pakitud scrbberid laialt kasutatav nagu absorberina gaasi kogumist gaasiliste komponentidest (SO2 , NO2 , CO, N jne
põlema lahtise leegi juurde viimisel. Bensiini leekpunkt jääb vahemikku 25 – 30°C. Laevades lubatakse kasutada kütuseid, millede leekpunkt on üle 60°C. Piiratud ujumisrajooniga laevades alla 60°C, aga see peab siiski jääma üle 40°C tingi – musel, et temperatuur kütuse hoidlas oleks 10°C madalam kütuse leekpunktist.Seega leekpunkt on vägatähtis näitaja tuleohtlikuse seisukohalt. HANGUMIS TEMPERATUUR See on mahajahutus temperatuur, mill katseklaasis olev kütus ei võta enam horisontaalset tasapinda katseklaasi kallutamisel 45° nurga alla. HÄGUSEKS MUUTUMISE TEMPERATUUR See on 10°C kõrgem temperatuur, kui seda on hangumistemperatuur. Selle temperatuuri juures hakkavad välja sadestuma parafiini kristallid. Parafiini – kristallid ummistavad filtreid ja torustikke. Diiselkütustel jääb hangumistemperatuur vahemikku 0 - 45°C. ISESÜTTIMIS TEMPERATUUR See on temperatuur, mille juures kütuse küttesegu plahvatab põlema lahtise leegi
Laeva SPM – i töö kontroll ja reguleerimine. Kontrollitavad parameetrid 1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5. Hetegaaside temperatuur 6. Kütusekulu 7. Õlikulu 8. Pimeetriline rõhk 9. Peale nimetatuid suurusi kontrollitakse veel kõiki teisi parameetreid, mida nõuab masinažurnaal. Pc kontroll Mõõdetakse mehaanilise indikaatoritega maksimeetriga või elektrooniline mõõteriist MALIN. Mõõdetavl silinderil peab olema kütus mõõtmise ajaks välja lülitatud (selleks tõstetakse KKP plunzer üles, et ta ei omaks käiku) Pc mõõdetakse nominaalsetel pööretel. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Pc erinevus üksikute silindrite vahel ei tohi ületada ± 2,5% kõigi silindrite aritmeetilisest keskmisest Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8
Võimsus: Ne= 12000kW Pöörete arv: N= 500 p/min Silindrite arv: i= 12 Kolvi käik: S= 610 mm Silindri läbimõõt: D=430 mm Maksimaalne põlemisrõhk: 210 bar Kütuse erikulu: ge (kütus)=192g/kWh Õli erikulu: ge(õli)=0,8g/kWh Peamasina gabariidid: L= 9,9m, B= 3,9m; H=6,7 Peamasinate töökäigud: A1, B1, A2, B2, A4, B4, A6, B6, A5, B5, A3, B3, Ülelaadimisrõhk: 3,35 bar Mootoriressurss: 30000 h 9 Kasutatav kütus ja õli Kasutatav kütus IFO-380 LS Erikaal 15ºC juures 968,4kg/m3 Viskoossus 50ºC juures 350,7cSt Tuhasisaldus 0,025% Väävlisisaldus 0,38% Meh. osakeste sis. 0,02% Veesisaldus <0,03% Koksistuvus 8,72% Leektäpp 200ºC Hangumistäpp -5ºC Fraktsioonil. koostis , Vanaadium 90ppm,
vähenemisega väikelitraaziga mootoritel, kuna sellistel O- 0,04 kg/kg läbipuhe akende kujust ja nende asetuse nurgast silindri telje suhtes. mootoritel silindri pinna ühiku kohta tuleb suhteliselt Küllaldase õhuhulga olemasolu korral võib kütus põleda täielikult, Õhule põlemiskambris pöörisliikumise andmiseks ja sellega väike silindri ruumala ja see toob kaasa kiire soojuse kusjuures põlemissaadustena tekivad süsihappegaas ja veeaur. kvaliteetse küttesegu moodustumiseks, antakse silindri kaane ja kolvi ülekandmise kokkusurutavalt õhult silindri seintele
Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning katelseadmele omaette kütuse põhivaru- ja kulutanke ning ümberpumpamissüsteeme ei vajata. Kui katel on ette nähtud tööks põhiliselt eelsoojendamist vajaval masuudil või raskekütusel, peab laeval olema võimalus kütta katelt ka eelsoojendamist mittevajava diislikütusega, milleks nähakse ette lisasüsteem oma pumpade, torustike ja filtritega diislikütuse kulupaagist
värve. Värvimisseade koosneb kõrgrõhukompressorist rõhupaagist, kõrgrõhupihustist, kõrgrõhuvoolikutest ja värvipaagist. Survepihustamisel on värvikadu väiksem kui õhuvoolus pihustamisel. Värv võib olla suurema viskoossusega. Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa.
värve. Värvimisseade koosneb kõrgrõhukompressorist rõhupaagist, kõrgrõhupihustist, kõrgrõhuvoolikutest ja värvipaagist. Survepihustamisel on värvikadu väiksem kui õhuvoolus pihustamisel. Värv võib olla suurema viskoossusega. Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa.
elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse transpordis kasutatavad vedelkütused, gaas ja kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond
tel mootoritel hooratta poolsel otsal täiendavalt ka õlitõr- jeäärise ning -keermega. mane suunab kohtuvad küttesegujoad üles, kus need põr- kavad vastu silindrikaant, pöörduvad alla ning tõukavad heitgaasid enda ees välja. Küttesegu selline pikk teekond Gaasijaoiusmehhcmism soodustab silindri tühjenemist heitgaasidest ja vähendab küttesegu segunemist heitgaasidega. On ka läbipuhke sil- Gaasijaotusmehhanism juhib küttesegu õigel ajal silind- mustrassi keskele jääva heitgaasipilve eemaldamist soo-
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
